Regulaarne vĂ€ljas liikumine vĂ”iks olla aastaringne tegevus, kuid paljud inimesed lĂ”petavad selle esimese kĂŒlma ilma saabudes. Tegelikult teeb vĂ€rske Ă”hk alati head ning Ă”ige varustus ei lase ka miinuskraadidel trenni takistada. Sportland Ălemiste klienditeenindajad Marti Medar ja Risto Pirnpuu annavad nĂ”u, mida talvel jooksutrenni tehes silmas pidada.
Kindel on see, et kui sulle meeldib jooksutrenn, siis saad sellega tegeleda aasta lÀbi, sest tÀnapÀeval on kÔige jaoks olemas vastavad vahendid ning isegi pisikesed detailid nagu Ôige maastiku valimine vÔi jooksutehnika lÀbimÔtlemine, aitavad talvistes oludes probleemideta liikuda.
Marti ja Risto töötavad Sportland Ălemiste poes klienditeenindajatena ning see on andnud neile laiad teadmised Ă”igest varustusest. Teisalt on mĂ”lemad noormehed ise suured spordisĂ”brad, kes teevad trenni aastaringselt ning oskavad jagada hĂ€id soovitusi.
âTalvisel ajal vĂ”iks joosta seetĂ”ttu, et hoida jooksmise ja liikumise harjumust tugevana,â ĂŒtleb, Marti, kelle arvates on jĂ€rjepidevus kĂ”ige vĂ”ti. âMulle meeldib aastaringselt joosta, sest see aitab mĂ”tted mujale viia. Saan jooksmise ajal oma peas tegeleda erinevate teemadega ja vĂ€rskes Ă”hus end turgutada,â lisab ta.
Vali Ôige riietus
Talvisel ajal mĂ€ngib suurt rolli riietus, mis peaks olema lĂ€bimĂ”eldud, et hoida ka kĂŒlma ilmaga keha soojas. KĂ”ige tĂ€htsam mĂ€rksĂ”na on kihiline riietumine. Esimeseks on aluskiht, mille eesmĂ€rk on kehalt niiskus Ă€ra juhtida. Teisena tuleb sooja hoidev kiht, milleks sobib hĂ€sti fliis ning kĂ”ige peal asetseb kaitsekiht tuule- vĂ”i kilejope nĂ€ol, mille funktsioon on kaitsta keha tuule eest ja kĂ”ige eest, mis taevast alla sajab. âKihiline riietumine aitab soojust reguleerida ehk juhul, kui Eesti ilm peaks vingerpussi viskama ning -2 muutub nĂ€iteks +4-ks kraadiks, siis tĂ€nu vĂ”imalusele kihte eemaldada, saab sĂ€ilitada optimaalse kehatemperatuuri,â selgitab Risto.
Samuti on oluline osa riietusest kindad, torusall ja peakate, milleks sobib mĂŒts vĂ”i soe peapael. âKinnaste ja mĂŒtsiga on kĂ”ige mugavam enda kehatemperatuuri mĂ”jutada – liiga soe, siis kindad kĂ€est ja mĂŒts peast ning jahtumine toimub loetud minutitega,â lausub Risto. Ta lisab, et vĂ”ib ka kasutada kahte paari kindaid, millest ĂŒhed on paksemad ning teised Ă”hemad. âKihilise riietumise pĂ”hitĂ”de on see, et kihtide vahele jÀÀb vaba ruum, kuhu talletub kehalt eralduv soojus,â ĂŒtleb noormees kokkuvĂ”tvalt.
Arvestada tuleb libedaga pinnasega
Talvel vĂ”ivad teeolud olla ettearvamatud ning pidevalt muutuda, seega tuleb kĂŒlmal ajal paratamatult arvestada sellega, et pinnas vĂ”ib olla libe. Nii mĂ€ngib olulist rolli Ă”ige jalanĂ”u ning sokkide valik. Libedaga jooksmiseks on olemas spetsiaalsed maastikutossud, mille all on naelad. Tavalise jooksutossuga saavad jalad lumistes ja lörtsistes oludes ka kiiresti mĂ€rjaks.
âIdeaalsed on jalanĂ”ud, millel on niiskuskindel pealismaterjal. Soovituslik on kanda sooje ja pikema sÀÀrega sokke, et vĂ€ltida kÔÔluste pĂ”letikku,â selgitab Risto.
Marti soovitab olenemata aastaajast asfaldi peal mitte joosta, kuna see pĂ”rutab jalgu ning vĂ”ib hiljem hakata pĂ”lvedele mĂ”juma. Pehmemal ning lumisemal pinnasel on ka vĂ€iksem oht libisemiseks. âSoovitan metsas jooksmist vĂ”i kui sellist vĂ”imalust pole, siis mina kasutan kergliiklustee kĂ”rval asuvat kruusateed,â lausub ta.
Risto nĂ”ustub, et pehmem pinnas summutab rasket jooksusammu, mistĂ”ttu saab keha vĂ€hem koormust. âKui tegeleda jooksmisega linnas, tuleks leida pehme tallaga jooksutossud, mis pakuks piisavalt pĂ”rutuskindlust. Karmimal maastikul tuleks valida tossud, millel on vastupidav pealismaterjal ning hea haarduvusega tald,â annab ta nĂ”u.
Tervis ennekÔike
Kuna meie ilmad vÔivad olla vÀga muutlikud, peab alati jÀlgima konkreetse pÀeva ilma ning lÀhtuma tervise heaolust. Kindlasti saab suvel joosta pikemat distantsi ning vÀljas valitsev temperatuur ei mÀngi nii suurt rolli, talvel seevastu on vÀga oluline neid aspekte silmas pidada.
âEnda kogemusest ĂŒtlen nii – pigem kĂŒlmem kraad, aga tuulevaba ilm kui veidi soojem ilm koos korraliku tuulega. Joostes saab keha ja nahk soojaks ning salakaval tuuleiil vĂ”ib tulla eikuskilt,â annab Marti nĂ”u ning nendib, et vĂ€ga hullu pakasega tasuks siiski sisetreening teha.
Marti soovitab valida distantsi vastavalt enda vastupidavusele. âĂldjuhul tehakse nii, et joostakse rahulikult âmahtuâ ning kui hea pĂ”hi on all, siis sinna peale hakatakse tasa ja targu tegema kĂ”rgema intensiivsusega treeninguid,â ĂŒtleb ta. Igal aastaajal tuleb arvestada eelkĂ”ige enda keha eripĂ€raga. Oma jooksutehnikat ta ise eri aastaaegadel otseselt ei muuda, kuid toob vĂ€lja, et peamine rĂ”hk on ökonoomsusel. âTasub teha erinevaid jooksuharjutusi, mis aitavad muuta kĂ€tetööd sujuvamaks ning sammu ökonoomsemaks,â soovitab ta, sest nii on ka lumisel vĂ”i jĂ€isel pinnasel lihtsam liikuda.
Tee ennast nÀhtavaks
Talveperioodil on meie maal vĂ€he valget aega ning seetĂ”ttu peab tihti jooksma minema pimedas. SeetĂ”ttu tuleb silmas pidada, et oleksid ka pimedas hĂ€sti nĂ€htav nii autojuhtide kui ka teiste kaasliiklejate jaoks. âTalvel tuleb sĂ”na otseses mĂ”ttes OLLA SĂRAV!â ĂŒtleb Marti. Nii enda kui ka autojuhi vaatenurgast on see vĂ€ga oluline, kuna mĂ”lemad tahavad Ă”nnelikult ja tervelt koju jĂ”uda. âKui riietus on valdavalt tumedam, siis helkur ei vĂ”ta tĂŒkki kĂŒljest ja vĂ€iksemgi ere tuluke vĂ”ib muuta palju. VĂ”imalusel vĂ”iks jooksud muidugi Ă€ra teha valges,â arvab noormees. Risto soovitab jooksuradasid valides aga pigem hoiduda autoteedest ning liikuda pargis vĂ”i metsas, mis juba eos ennetaks ohtlikke olukordi.
Ănneks on juba enamik spordiriideid disainitud helkurelementidega, et muuta sportijad nĂ€htavaks. âJooksuretuusidel on alati helkurribad ning kilejopedel helkurelemendid. Samuti aitavad nĂ€htavam olla heledates toonides sporditossud,â ĂŒtleb Risto. âKĂ”ik lisahelkurid on rangelt soovituslikud,â sĂ”navad noormehed justkui ĂŒhest suust.
Tekst: Kaisa Kiriland