![\"Daniel](\"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/JAK0493.jpg\")
<\/a>8-aastaselt kolis Daniel perega Eestisse ja asus \u00f5ppima Tartu Kivilinna Kooli<\/a>. Lisaks hakkas ta k\u00e4ima ka muusikakoolis ning esialgu j\u00e4i sport tagaplaanile. P\u00f5hikoolis j\u00e4tkusid aga jalgpallitrennid Tartu Tammeka<\/a>\u00a0ridades, kuid muusiku enda s\u00f5nul k\u00e4is ta seal pigem seltskonna p\u00e4rast. \u201cMa teadsin, et minust ei saa tippjalgpallurit, aga mulle meeldis v\u00e4ga jalkat m\u00e4ngida ja s\u00f5pradega koos liikuvalt aega veeta,\u201d \u00fctleb ta. \u00dchel hetkel tundis Daniel, et ei suuda enam trennikaaslastega sammu pidada, sest viimased arenesid kiiremini ja suhtusid asja v\u00e4ga t\u00f5siselt. Nii otsustaski ta ennast t\u00e4ielikult muusikale p\u00fchendada.<\/p>\n P\u00f5nevuserohked pinksiturniirid<\/strong><\/p>\n Samas ei saa ka liikumisest \u00fcle ega \u00fcmber, Danieli s\u00f5nul on just f\u00fc\u00fcsilise tegevusega kaasnev energia see, mis teda ikka ja j\u00e4lle v\u00e4lja viib. \u201c\u00dclikooliaastatel veetsin palju aega arvuti taga ja p\u00e4rast seda uuesti aktiivsemalt liikuma hakata oli lihtsalt fantastiline, see andis mulle nii palju uut energiat,\u201d s\u00f5nab ta. Umbes kaks aastat tagasi hakkasid Tartu<\/a>\u00a0linnapilti tekkima pinksilauad ja nii saigi Danielil traditsiooniks seal oma s\u00f5pradega m\u00e4ngimas k\u00e4ia. \u201cAlustasime Tartu Kaubamaja<\/a>\u00a0k\u00f5rvalt ning esimestel kordadel olid meil need k\u00f5ige odavamad reketid ja pallid,\u201d meenutab ta. \u201cMida aeg edasi, seda tihedamalt hakkasime m\u00e4ngimas k\u00e4ima ja varustus muutus ka aina professionaalsemaks.\u201d<\/p>\n Muusiku arvates on lauatennis ideaalne kombinatsioon sotsiaalsest tegevusest ja aktiivsest liikumisest. \u201cPinks on sulgpalli j\u00e4rel kiiruselt teine spordiala, seega \u00f5petab see kiiret reageerimist. Lisaks saab lauatennist harrastades hulgaliselt uusi tuttavaid, kellega suhelda ka v\u00e4ljaspool pinksiturniiri,\u201d \u00fctleb Daniel, kes on \u00e4ra proovinud k\u00f5ik Telliskivi Loomelinnaku<\/a>\u00a0pinksilauad. Muusiku s\u00f5nul peitub lauatennise v\u00f5lu ka selles, et pinksilaua taga on k\u00f5ik m\u00e4ngijad v\u00f5rdsed. \u201cVahet ei ole, kas sul on vastaseks noor v\u00f5i vana, pikk v\u00f5i l\u00fchike, k\u00f5igil on v\u00f5imalus v\u00f5ita.\u201d<\/p>\n Seiklusjanusena discgolf<\/em>\u2019i rajal<\/strong><\/p>\n Lisaks lauatennisele meeldib Danielile pere ja s\u00f5pradega aega veeta ka discgolf<\/em>\u2019i rajal. \u201cMulle tundub, et discgolf on kellegi kaval plaan saada inimesi metsa liikuma ja minu puhul t\u00f6\u00f6tab see t\u00e4ielikult,\u201d muheleb ta. Muusiku s\u00f5nul on see j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, kuidas saab \u00fchendada f\u00fc\u00fcsilist ja sotsiaalset tegevust. \u201cJalutad metsas, naudid loodust ja saad samal ajal veeta aega ka l\u00e4hedastega, sest suvel on muusikutel tihe graafik ja aega pere jaoks leida on raske,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta. \u201cKord m\u00e4ngisime s\u00f5pradega pimedani ja tegime kokkuleppe, et l\u00e4heme koju alles siis, kui kellegi ketas \u00e4ra kaob. Viske ajal olime k\u00f5ik vait ja kuulasime, mis suunas ketas lendab. \u00dchel hetkel kaduski \u00fcks ketas \u00e4ra ja otsisime seda umbes pool tundi. Loobudes ja rajalt \u00e4ra k\u00f5ndides leidsime selle aga \u00fcles, ketas oli t\u00e4iesti teise suunda lennanud,\u201d muheleb ta.<\/p>\n <\/p>\n Palliplatsi kustumatud m\u00e4lestused<\/strong><\/p>\n Danieli k\u00f5ige suurem spordiga seotud emotsioon p\u00e4rineb aga lapsep\u00f5lvest, mil isa viis teda Ameerika jalgpalli vaatama. \u201cTegemist oli meie koduklubi Ohio State\u2019i m\u00e4nguga ja linnas oli valmis saanud just uus staadion. Kohal oli \u00fcle 100 000 pealtvaataja ja emotsioon, mille ma sealt sain on lihtsalt kirjeldamatu,\u201d \u00fctleb ta. Ka teised eredad spordim\u00e4lestused on p\u00e4ris just palliplatsilt. \u201cKord k\u00e4isin Hispaanias La Liga jalgpallikohtumist vaatamas. Sealne f\u00e4nnikultuur on midagi hoopis teistsugust ja ainu\u00fcksi see tekitab kustumatu m\u00e4lestuse,\u201d lausub Daniel.<\/p>\n Sellest aastast on tal aga k\u00f5ige eredamalt meeles kohtumine Mart Poomiga. \u201cKohtusime seoses saatega \u201cParim pakkumine\u201c, kus Poom pani heategevuslikule oksjonile oma autogrammiga v\u00e4ravavahi kindad. Ma siis \u00fctlesin, et ristime kindad ikka \u00e4ra ka ja nii sammuski Poom v\u00e4ravasse. L\u00e4ksin siis ise penaltit l\u00f6\u00f6ma ja saingi palli Poomi selja taha,\u201d tunneb ta siiani sellest hetkest r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n Hoiab omadele p\u00f6ialt<\/strong><\/p>\n Rio ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel tekitas Danielis k\u00f5ige enam elevust korvpall. Muusikut ei seganud ka t\u00f5siasi, et m\u00e4ngud toimusid hilistel \u00f5htutundidel – omadele ehk USA koondisele tuli tingimata kaasa elada.<\/p>\n Eestlastest hoidis ta k\u00f5ige enam p\u00f6ialt aga \u00f5dedele Luikedele. \u201cTegelikult oleme abikaasaga k\u00f5ikidele eestlastele k\u00f5vasti kaasa elanud. Siiski j\u00e4lgisin erilise p\u00f5nevusega Trio to Rio tegemisi, \u00fchel esinemisel oli mul ka nende f\u00e4nnis\u00e4rk seljas,\u201d meenutab Daniel.<\/p>\n T\u00e4naseks on Rio ol\u00fcmpia ajalugu ning l\u00f5ppemas on v\u00f5istlusterohke suvehooaeg. Sarnaselt sportlastele on ka Danielil l\u00e4bi saamas kontsertiderohke suvi. Nii nagu spordis, on ka muusikutel talvel n-\u00f6 ettevalmistusprotsess j\u00e4rgmiseks suveks. \u201cKohe kui tihe suvegraafik l\u00e4bi saab, tuleb hakata j\u00e4lle muusikat kirjutama ja lindistama. Jaanuaris oleme perega aga kokku leppinud, et l\u00e4heme kindlasti koos puhkusele, et siis kvaliteetselt aega veeta ja puhata,\u201d s\u00f5nab Daniel l\u00f5petuseks.<\/p>\n Tekst Laura Kalam<\/em><\/p>\n Fotod Jake Farra<\/em><\/p>\n Vaata kogu galeriid Danieli fotosessioonist:<\/p>\n<\/a><\/a><\/a><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure>