{"id":11016,"date":"2016-10-28T08:41:44","date_gmt":"2016-10-28T05:41:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=11016"},"modified":"2017-03-31T13:50:05","modified_gmt":"2017-03-31T13:50:05","slug":"mees-kes-ujus-ule-gibraltari","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/mees-kes-ujus-ule-gibraltari\/","title":{"rendered":"Mees, kes ujus \u00fcle Gibraltari"},"content":{"rendered":"

Palju on r\u00e4\u00e4gitud sinu hulljulgest ettev\u00f5tmisest \u00fcletada ujudes Gibraltari v\u00e4in. Huvitav on aga seegi, kuidas sa ujumise juurde j\u00f5udsid?<\/strong><\/p>\n

Minu teekond ujumise juurde on \u00fcpris eriline. Nii uskumatuna kui see ka ei k\u00f5la, siis veel 29 eluaastani ei osanud ma ujuda. T\u00f6\u00f6tasin toona Tartus Aura keskuses, aga minu vastutada oli hoopis \u00fcldine turvalisus. K\u00e4isin keskuses tihti ka basseini \u00e4\u00e4res ja otsustasin \u00fchel hetkel, et saagu mis saab, n\u00fc\u00fcd tuleb ka ujumine selgeks \u00f5ppida. Nii j\u00e4ingi \u00f5htuti p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d veidi kauemaks keskusesse ja palusin erinevatelt treeneritelt \u00f5petust. Sisuliselt m\u00f5ne kuuga sain ujumise p\u00f5hit\u00f5ed selgeks. Sealt edasi hakkasin regulaarselt trenni tegema ning aasta p\u00e4rast olin v\u00e4ljas juba esimesel v\u00f5istlusel. \u00dchel hetkel hakkasid omas vanuser\u00fchmas tulema ka medalid ja nii on see kestnud kolmteist aastat kuni t\u00e4naseni v\u00e4lja.<\/p>\n

Mis hetkel otsustasid basseinist avaveekogudesse kolida?<\/strong><\/p>\n

\u00dchel hetkel sain aru, et ma ei suuda enam basseinis nooremate ujujatega konkureerida. Olin selleks ajaks p\u00e4ris palju ka v\u00f5istelnud ning tajusin, et vanus hakkab kiirust p\u00e4rssima. Kuna ujumine meeldib mulle nii v\u00e4ga, ei tahtnud ma samas p\u00e4riselt taanduda. Keskendusin varasemast enam oma vanuseklassi v\u00f5istlustele ning leidsin enda jaoks avaveeujumise n\u00e4ol sobiva alternatiivi. Trenniga j\u00e4tkasin k\u00fcll basseinis, kuid v\u00f5istlema hakkasin ennek\u00f5ike avavees. Ja siis lisandus veel kirsiks tordil sellele taliujumine. Kui juba avavees ujuda, siis miks mitte aastaringselt.<\/p>\n

\"Teet<\/a><\/p>\n

Avavees ujumine n\u00f5uab oluliselt suuremat vastupidavust ja orienteerumistaju kui basseinis edasiliikumine. Ometi tundub, et sinu jaoks ei olnud ka see piisavalt suur v\u00e4ljakutse. Hing ihkas veel suuremaid katsumusi?<\/strong><\/p>\n

Eks s\u00fc\u00fces kasvab ikka isu. Kaua sa ikka jaksad kahekilomeetriseid distantse k\u00fchveldada? Eriti kui p\u00e4rast seda tunned end h\u00e4sti, siis miks mitte proovida veel pikemalt. Eestis on \u00fcldse peale minu veel 3-4 t\u00f5sisemat avaveeujujat, kes pikki distantse suudavad ujuda. Koos nendega on aja jooksul tekkinud igasuguseid m\u00f5tteid. Alguses l\u00e4ksime 11 kilomeetrit \u00fcle lahe Prangli saarele \u2013 lained segasid ja hoovused kergelt liigutasid, aga saime hakkama. Sealt arenes m\u00f5te edasi, et hakkaks \u00f5ige m\u00f6\u00f6da Emaj\u00f5ge minema. Alustasime V\u00f5rtsj\u00e4rvest ja ujusime nii 57 kilomeetrit Tartusse v\u00e4lja. Siis oli selge, et need pikad distantsid on \u00e4ge v\u00e4ljakutse ning nendega tuleb j\u00e4tkata.<\/p>\n

Sinu ujumised on saanud omaette vallutusretkedeks \u2013 iga j\u00e4rgmine v\u00e4gevam kui eelmine. Nagu m\u00e4gironijatel, kes aina k\u00f5rgemaid ja raskemaid tippe l\u00e4hevad vallutama. Kas Eestis on veel m\u00f5ni v\u00e4ljakutse, mis sul s\u00fcdame kiiremini l\u00f6\u00f6ma suudab panna?<\/strong><\/p>\n

Olen t\u00f5esti Eestile ringi enamv\u00e4hem peale teinud. Kui mingi distants on korra l\u00e4bitud, siis uuesti seda enam \u00fcle tegema ei kipu. Seda enam, et aeg ei ole nende ujumiste juures kunagi eesm\u00e4rk omaette. Kui n\u00fc\u00fcd aga p\u00f5hjalikumalt j\u00e4rele m\u00f5elda, siis \u00fcks veekogu on Eestis siiski j\u00e4\u00e4nud vallutamata. Seda ennek\u00f5ike poliitiliste p\u00f5hjuste t\u00f5ttu. Alati kui ma maakodus k\u00e4in, siis vaatan sellele veekogule ja m\u00f5tlen, et \u00fchel p\u00e4eval s\u00f5idan paadiga Venemaale ning alustan sealt ujumist oma koduranda Peipsi kaldal.<\/p>\n

\"Saatepaat\"<\/a>
Ilma saatepaadita pole m\u00f5istlik pikki distantse ujuda<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5rvaltvaatajale v\u00f5ib ultraujumine \u00fcsna ohtliku ettev\u00f5tmisena tunduda. Kuidas sellega ikkagi on ning millist rolli m\u00e4ngib seejuures varustus?<\/strong><\/p>\n

Eesti veekogud tunduvad ohutud, aga \u00fctlen ausalt, et mina ei riskiks saatjata ka siin kuskile minna. Su f\u00fc\u00fcsiline vorm v\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik kui hea, aga vesi ja ilmastikuolud on sinust alati tugevamad. Neid ei tohi alahinnata. Ohutus peab olema tagatud, mist\u00f5ttu saab neid pikki vahemaid l\u00e4bida vaid koos saatepaadiga. Inimene ei ole v\u00f5imeline ka ilma toidu ja joogita selliseid distantse j\u00e4rjest l\u00e4bima.<\/p>\n

Mis puutub varustusse, siis selle t\u00e4htsust on raske alahinnata. Mida ma enda poolt kasutatava Arena varustuse juures hindan on suur kvaliteet. Palju kindlam tunne on vette astudes, kui saad olla kindel, et varustus sind alt ei vea. Kui ma esimest korda proovisin kalipsot, millega Gibraltari \u00fcletasin, siis \u00fcllatas mind selle materjali kvaliteet ja enesetunne, mis ujudes tekkis. Ilma Arena kalipsota oleks v\u00f5inud k\u00f5iksugu h\u00e4dad mind ujudes kimbutama hakata. Alates h\u00f5\u00f5rumisest kuni selleni, et m\u00f5ned kalipsod t\u00f5mbavad lihased nii kokku, et \u00f5lad v\u00e4sivad tavap\u00e4rasest kiiremini \u00e4ra. Minu kalipsol olid aga vastupidiselt \u00f5laosad elastsemad ja lasid k\u00e4tel vabalt liikuda.<\/p>\n

Kui ultradistantside l\u00e4bimise v\u00f5rdlus juba m\u00e4gironimise juurde l\u00e4ks, siis kui k\u00f5rge tipp piltlikult \u00f6eldes Gibraltari \u00fcletamine ikkagi on? Kas siit on veel kuskile edasi minna?<\/strong><\/p>\n

Gibraltari \u00fcletamine on ilma kahtlusteta maailmas v\u00e4ga k\u00f5rgel kohal. Ega muidu sinna igast maailma otsast inimesi kohale ei s\u00f5idaks. Paljud tahavad sealt \u00fcle ujuda, aga kaugeltki mitte k\u00f5ik ei saa sellega hakkama. V\u00f5rreldes n\u00e4iteks Eestiga on seal ka kordades raskemad tingimused. Vesi m\u00f6llab Atlandi ookeani ja Vahemere kohtumispaigas ikka vahet pidamata \u2013 \u00fcksk\u00f5ik millisele tippujujale v\u00f5ib ilmastik seal saatuslikuks saada. Kui sa oskad \u00f5ige hetke \u00e4ra tabada, siis oled aga v\u00f5idumees. R\u00e4\u00e4kides sarnastest katsumustest, siis on minu jaoks Gibraltari k\u00f5rval veelgi k\u00f5vem s\u00f5na \u00fcle La Manche\u2019i v\u00e4ina ujumine. Distantsilt on see oluliselt pikem \u2013 linnulennult 34 kilomeetrit. Hoovused ja lained tassivad seal ujujaid veel rohkem kaasa. Vahest k\u00f5ige suurem erinevus Gibraltariga on aga see, et sealne veetemperatuur muudab selle katsumuse eriti raskeks. Kusjuures kalipso kasutamine on La Manche\u2019i \u00fcletamisel keelatud. Kuna sealt \u00fcle ujumine v\u00f5tab reeglina 10-16 tundi, m\u00f5nedel juhtudel isegi kuni 23 tundi, siis kohanemine k\u00fclma veega on omaette v\u00e4ljakutse.<\/p>\n

Kas sinu jutust v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et j\u00e4rgmisena tahad just selle tipu vallutada?<\/strong><\/p>\n

Ma vabanesin alles tohutust pingest, mis saatis mind rohkem kui aasta. K\u00f5igepealt tuleb korralikult taastuda. Vahepeal pean end ka koguma ning kehale ja vaimule puhkust andma. Kui ma kohe uue pingelise katsumuse endale eesm\u00e4rgiks seaks, siis v\u00f5in selle koorma all kokku kukkuda. Seega on t\u00e4na veel vara midagi lubama hakata, aga \u00fcks on kindel, ujumisega soovin j\u00e4tkata.<\/p>\n

\"Teet<\/a><\/p>\n

Sinu t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdvate ujumiste juures ei ole mitte v\u00e4het\u00e4htis motivaator j\u00e4tkamiseks ka p\u00f5hjus, miks sa seda teed. Diabeedihaigete laste ja noorte saatus on t\u00e4nu sinule palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. Miks just see valdkond sind puudutab?<\/strong><\/p>\n

Kui ma ultraujumisega tegelema hakkasin, siis taipasin, et see t\u00f5mbab ka laiemat t\u00e4helepanu. \u00d5nnetul kombel oli enne seda j\u00e4\u00e4nud ka minu poeg haigeks. N\u00e4gin lapse valu ja vaeva, mis diabeedist tuleneva elur\u00fctmi muutusega kaasnes ning taipasin, et saaksin oma hullumeelse tegevusega probleemile vajalikku t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. J\u00f5udsin otsingutega Eesti Laste ja Noorte Diabeedi \u00dchinguni. Paljud lapsed ei saa lubada endale mugavustarvikuid, n\u00e4iteks s\u00fcstla asemel insuliinipumpa. On suur vahe, kas sa teed s\u00fcstlaga endale k\u00fcmme torget \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00f5i on sul insuliinipump, millega kaasneb palju v\u00e4hem valusat torkimist. K\u00f5ik need tarvikud on v\u00e4ga kallid ja paljud pered ei suuda neid endale lubada. Kuna tegemist on meditsiinitarvikutega, siis ei aita ka lapsi kommikott v\u00f5i soe jope. Reaalset abi on vaid annetatud rahast, t\u00e4nu millele ostetakse k\u00f5ige suuremas h\u00e4das olevatele lastele vajalikud tarvikud. Ja just sellep\u00e4rast kutsungi k\u00f5iki v\u00f5imaluse piires oma annetusi tegema.<\/p>\n

\"Teet<\/a><\/p>\n

Heategevuse toetuseks on sinu Gibraltari \u00fcletamisest valmimas dokumentaalfilm. Millal filmi n\u00e4ha saab?<\/strong><\/p>\n

Mind on j\u00e4lgitud ettevalmistuse algusest kuni praeguse ajani v\u00e4lja. Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, j\u00f5uab film j\u00f5ulude eel kinno ja hiljem teleekraanile. \u00dchest k\u00fcljest on tegu \u00fche mehe teekonda dokumenteeriva filmiga, aga teisalt on see hoopis laiema v\u00e4\u00e4rtusega. Kunagi otsisin internetist ka ise Gibraltari \u00fcletamise kohta infot ja adekvaatset videopilti nappis. Kui film saab valmis, v\u00f5ivad tulevikus k\u00f5ik seda vaadata, kes m\u00f5tlevad selle sama teekonna ette v\u00f5tta. Aga laiemalt annab film edasi ka seda, kuidas vees hakkama saada ehk miks on ujumisoskus vajalik. Soovitan seda vaadata iga\u00fchel, sest ujumise selgeks \u00f5ppimiseks ei ole kunagi liiga hilja.<\/p>\n

Tekst: Martin Rits\u00a0<\/em><\/p>\n

Fotod: Kaval Ants Stuudio<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Palju on r\u00e4\u00e4gitud sinu hulljulgest ettev\u00f5tmisest \u00fcletada ujudes Gibraltari v\u00e4in. Huvitav on aga seegi, kuidas sa ujumise juurde j\u00f5udsid? Minu\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":11019,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,81,149,51],"class_list":["post-11016","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoon","tag-sport","tag-ujumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11016"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11016\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15102,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11016\/revisions\/15102"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11019"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}