{"id":11357,"date":"2016-11-08T14:00:05","date_gmt":"2016-11-08T12:00:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=11357"},"modified":"2017-03-31T13:43:42","modified_gmt":"2017-03-31T13:43:42","slug":"mis-on-siim-aunisoni-elukutse-kirg-ja-armastus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/mis-on-siim-aunisoni-elukutse-kirg-ja-armastus\/","title":{"rendered":"Mis on Siim Aunisoni elukutse, kirg ja armastus?"},"content":{"rendered":"

Hoolimata headest v\u00f5ngetest, on siiski tegu ekstreemspordiga. Kuidas alistada hirme, mis paratamatult taevasse k\u00f5rguvate m\u00e4gede piiril end ilmutada v\u00f5ivad? \u201cPalju s\u00fcnnib katse ja eksituse meetodil. Esimest korda m\u00f5nda suurt h\u00fcpet silmitsedes v\u00f5ib olla hirmus k\u00fcll. Siis tuleb alustada rahulikult: h\u00fcppad alguses otse, siis teed paar lihtsamat trikki, harjud m\u00e4eprofiiliga \u00e4ra ning m\u00f5istad, et kui \u00f5ige hoog on sees, siis j\u00f5uad maandumisse ning midagi hullu ei juhtu. K\u00f5ik on tunnetamise k\u00fcsimus. Tegelikult p\u00e4ris nii ka pole, et sa lihtsalt l\u00e4hed ja h\u00fcppad – vaatab, mis saab. Enda v\u00f5imeid ja oskusi tuleb osata tunnetada ning nendest l\u00e4htudes ka katsetada. Ent hirm ja adrenaliin k\u00e4ivad asja juurde \u2013 vahel ongi huvitav, et sa ei tea, mis t\u00e4pselt juhtub.\u201d<\/p>\n

\"Siim\"<\/a>
Foto Priit Palumaa<\/figcaption><\/figure>\n

Adrenaliinirohke hobi<\/strong><\/p>\n

Kui k\u00fcsin, milline on olnud Siimu jaoks k\u00f5ige \u00f5udsem hetk m\u00e4el, vastab ta, et kui pargis toimub suuresti enda oskuste proovilepanek ning sisemiste hirmude \u00fcletamine, siis t\u00f5elist ohtu on ta tunnetanud suurtes m\u00e4gedes seigeldes. \u201cK\u00e4isin mitme aasta eest koos v\u00e4ikese seltskonnaga suvel Norra liustikel s\u00f5itmas. Otsustasime, et matkame \u00fche puutumata lumega m\u00e4e tippu ja s\u00f5idame sealt alla. Kui retke alustasime, oli ilm ilus, kuid kuna matk kestis kokku viis tundi, j\u00f5udis tuul p\u00f6\u00f6rduda ning taevasse kerkisid tumedad pilved. Meiega oli kaasas \u00fcks kogenud Austria Alpide s\u00f5itja, kes otsustas tol hetkel, et p\u00f6\u00f6rab \u00fcmber. Mina m\u00f5tlesin, et kuna olen juba nii kaugele tulnud, siis l\u00e4hen l\u00f5puni v\u00e4lja. Kui hakkasime j\u00e4rsul m\u00e4eseinal viimast t\u00f5usu tegema, hakkas vaikselt vihma sabistama. Kuna osa seltskonnast k\u00f5ndis eespool, langes igal sammul lund alla. Ronisin, kuulsin \u00e4hvardavat lumesahinat ning n\u00e4gin, kuidas lahtine lumi langes kalju\u00e4\u00e4relt alla. Tol hetkel m\u00f5istsin, et laviinioht on k\u00f5rge \u2013 surmahirm oli sees. Kui l\u00f5puks \u00fcles j\u00f5udsime, siis vihma juba kallas. Kui esimene seltskond alustas laskumist, tegid nad n-\u00f6 laviinikontrolli, mis l\u00f5ppes sellega, et suur osa pealmisest lumekihist varises alla ja me s\u00f5itsime tagasi m\u00f6\u00f6da laviinij\u00e4rgset lund. Need olid mu elu k\u00f5ige adrenaliinirohkemad minutid,\u201d meenutab Siim kokkuv\u00f5ttes \u00f5nnelikult l\u00f5ppenud olukorda.<\/p>\n

\"Siim\"<\/a>
Foto Roman Neimann<\/figcaption><\/figure>\n

Siht on paigas<\/strong><\/p>\n

Uurides, kui palju on olnud seiku, mis l\u00f5pevad m\u00f5ne vigastusega, j\u00e4rgneb korralik loetelu: \u201cMul on olnud selja- ja peap\u00f5rutusi, olen murdnud labak\u00e4es kaks luud, samuti nina. \u00dchel hooajal oli mul p\u00f5lvekedra p\u00f5rutus, siis j\u00e4llegi murdsin nina- ja silmakoopa vahelise luu. Samuti olen ribisid p\u00f5rutanud, \u00f5lg on liigesest v\u00e4ljas k\u00e4inud ning ka h\u00fcppeliigeseid olen paar korda v\u00e4lja v\u00e4\u00e4nanud\u2026 \u00dcht-teist on ikka olnud,\u201d \u00fctleb Siim v\u00e4ikese muigega. \u201cAga tead, see k\u00e4ib asja juurde. Iga alaga kaasneb ohte. Vigastuste p\u00e4rast ma s\u00f5itmist ei l\u00f5peta. Asja tuleb v\u00f5tta m\u00f5istusega, sest saab ka vigastusteta s\u00f5ita.\u201d<\/p>\n

Kui k\u00fcsin, kas Siim on praegu v\u00e4hem uljas, kui ta oli n\u00e4iteks viie aasta eest, vastab ta, et tundub nii. \u201cHetkel on mul siht paigas, nooremana oli s\u00f5itmine lihtsalt l\u00f5bus asi, mida s\u00f5pradega koos teha. N\u00fc\u00fcd on panused t\u00f5usnud ja ma valmistun s\u00f5itmiseks nii vaimselt kui ka f\u00fc\u00fcsiliselt paremini ette, teen seda eesm\u00e4rgistatult.\u201d<\/p>\n

\"Siim\"<\/a>
Foto Anu Hammer<\/figcaption><\/figure>\n

\u00a0Mida k\u00fclvad, seda l\u00f5ikad<\/strong><\/p>\n

Tippsport on kurnav. Nii nagu ettev\u00f5tjal, pole ka sportlasel vabu p\u00e4evi. Millest Siim j\u00f5udu ammutab? \u201cLeides enda jaoks kire, siis sa lihtsalt tahad seda teha ning leiad vajaliku energia. Kui kirjanik ihkab kirjutada, siis ta teeb seda. Muidugi v\u00f5ib teda vahel tabada vaimne blokk, aga see on m\u00f6\u00f6duv ja elu l\u00e4heb edasi. Seega ma ei tea p\u00e4ris t\u00e4pselt, kust see energia tuleb, aga ma arvan, et siin on m\u00e4ngus peegeldumine \u2013 ma saan s\u00f5ites sinna panustatud energia ringiga tagasi.\u201d<\/p>\n

Kas Siimul on ette tulnud ka raskemaid hetki, mil m\u00f5ttesse kerkib k\u00fcsimus: \u201cMiks ma seda teen\u201d? \u201cIkka on. Suurim blokk oli Soomes, kui ma veel lumelauaakadeemias \u00f5ppisin. Mul oli palju \u00f5ppet\u00f6\u00f6d, aga samas soovisin ka s\u00f5idus korralikult areneda. Kokkuv\u00f5ttes ma ei puhanud piisavalt ja areng j\u00e4i seisma. Tol hetkel oli k\u00fcll v\u00e4ga raske ning ma m\u00f5tlesin t\u00f5siselt, kuidas edasi liigun. Siis aga sai kool l\u00e4bi ja tulid uued v\u00e4ljakutsed. Suundusin Alpidesse, kus algasid \u201cLove Life Movie\u201d v\u00f5tted, mis andsid mulle uut energiat.\u201d<\/p>\n

Keda peab sportlane enda k\u00f5ige suuremateks toetajateks? \u201cMu t\u00fcdruk elab mulle v\u00e4ga kaasa. Samuti vanemad ja vanaema. Jah, vanaema on kindlasti mu suurim f\u00e4nn,\u201d \u00fctleb ta l\u00f5busalt.<\/p>\n

Armastus suure algust\u00e4hega<\/strong><\/p>\n

L\u00f5dvestumiseks armastab Siim venitada ja kasutada massaa\u017eirulli h\u00fcvesid. \u201cKuna ma m\u00f5tlen h\u00e4sti palju lumelauale, tuleb osata tegeleda ka asjadega, mis viivad m\u00f5tted mujale: vaadata filme, lugeda raamatuid, k\u00e4ia jalutamas ning reisimas. N\u00e4iteks suvel k\u00e4isin koos oma t\u00fcdrukuga matkamas ja rabas seiklemas. Mulle meeldib ka s\u00fc\u00fca teha \u2013 julgen \u00f6elda, et Carbonara tuleb mul p\u00e4ris h\u00e4sti v\u00e4lja,\u201d lausub ta kavala muigega. \u201cMa ei \u00fctle ka \u00e4ra puude l\u00f5hkumisest, sest see on hea viis m\u00f5tteid puhastada. Samuti meeldib mulle joonistada ja pilvi pildistada. Minu meelest on neis mingi erakordne v\u00f5lu. Sa ei n\u00e4e sama pilve kunagi kaks korda, see eksisteerib ainult antud hetkel. Kui sa selle kenasti filmilindile tabad, oled j\u00e4\u00e4dvustanud midagi unikaalset. See on \u00e4ge!\u201d<\/p>\n

\"Siim<\/a>
Foto Anu Hammer<\/figcaption><\/figure>\n

Kui k\u00fcsin, mida \u00fctleks mees neile, kes v\u00e4idavad, et lumelaua puhul tegu on ikkagi hobi, mitte t\u00f5siseltv\u00f5etava spordialaga, vastab Siim, et nad ei tea, millest r\u00e4\u00e4givad. \u201cMulle tundub, et \u00fcks m\u00fc\u00fct, mis lumelauatamist saadab, on see, et lumelaudurid ainult pidutsevad ja l\u00f5butsevad m\u00e4el. Et s\u00f5ita k\u00f5rgtasemel, on see v\u00e4listatud. Iga\u00fcks, kes on k\u00e4inud lumelauareisil, teab, et p\u00e4rast pikka s\u00f5idup\u00e4eva, tahad sa minna ainult sauna ja kerida magama, sest keha on v\u00e4sinud. See, mida mina p\u00e4evast p\u00e4eva teen, on t\u00f5sine t\u00f6\u00f6. Suvel treenin kuni viis korda n\u00e4dalas, talvel aga veedan pikki p\u00e4evi m\u00e4el. See on mu elukutse, kirg ja armastus ning ma annan endast k\u00f5ik, et seda h\u00e4sti teha.\u201d<\/p>\n

Tekst: Kelly Kipper<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hoolimata headest v\u00f5ngetest, on siiski tegu ekstreemspordiga. Kuidas alistada hirme, mis paratamatult taevasse k\u00f5rguvate m\u00e4gede piiril end ilmutada v\u00f5ivad? \u201cPalju\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":11393,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[69,80,81,149],"class_list":["post-11357","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-ekstreem","tag-elustiil","tag-persoon","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11357","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11357"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11357\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15096,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11357\/revisions\/15096"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11393"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11357"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11357"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}