![\"Henri](\"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/450-m-ujumine-RovaniemisDSCN8268.jpg\")
<\/a>Varustus ja distantsid<\/strong><\/p>\n Taliujujate varustus sarnaneb basseinis ujujate omaga: ujumisp\u00fcksid, -prillid ja -m\u00fcts. Kalipsod, soojendavad kreemid ja geelid on v\u00f5istlustel keelatud, sest vastasel juhul kaotaks taliujumine oma eesm\u00e4rgi. \u201eErineb ainult v\u00f5istluseelne ja -j\u00e4rgne riietus. Enne ja p\u00e4rast suplust on taliujujad v\u00e4ga soojalt riides,\u201d lausub Kaarma.<\/p>\n Taliujumises v\u00f5etakse omavahel m\u00f5\u00f5tu \u00fcldjuhul 25-meetrises j\u00e4\u00e4 sisse raiutud basseinis. International Winter Swimming Associationi (IWSA) korraldatud v\u00f5istlustel j\u00e4\u00e4vad distantsid 25 ja 450 meetri vahemikku. International Ice Swimming Association korraldab aga ka pikemate distantsidega v\u00f5istlusi.<\/p>\n T\u00e4htsal kohal on ohutus<\/strong><\/p>\n \u201eTaliujumine ei l\u00f5ppe mitte siis, kui veest v\u00e4lja tullakse, vaid siis, kui keha on taas soe,\u201d lausub Kaarma, kelle s\u00f5nul tuleb \u00fclessoojenemisel olla v\u00e4ga ettevaatlik ja t\u00e4helepanelik. V\u00e4ltida tuleb j\u00e4rsku temperatuurimuutust. \u201eKuumas saunas v\u00f5i du\u0161i all v\u00f5ib tekkida oht, et keha suunab j\u00e4semetes olnud k\u00fclma vere liiga kiiresti s\u00fcdamesse ja see v\u00f5ib omakorda tekitada ataki,\u201d \u00fctleb ta. Seega tuleb organismi soojendamist alustada seestpoolt ehk juua sooja teed ja seej\u00e4rel minna leigesse sauna.<\/p>\n V\u00f5istluste ajal on j\u00e4\u00e4basseini k\u00f5rval meedikud ja kohtunikud, kes j\u00e4lgivad ujujate k\u00e4itumist pingsalt. Vajaduse korral tuuakse v\u00f5istleja veest v\u00e4lja. \u201eKui ujuja liigub vees aeglaselt, ei taju \u00fcmbrust, teeb sikk-sakke v\u00f5i ei kasuta \u00fcht\u00e4kki enam \u00f5iget ujumistehnikat, siis need on kindlad ohum\u00e4rgid, et inimene on vaja veest v\u00e4lja tuua,\u201d toob Kaarma n\u00e4iteks. Ta lisab, et \u00fcldjuhul on taliujujad teadlikud, milleks nad suutelised on ja milleks mitte, ja seega on sportlase veest v\u00e4lja toomine pigem erand.<\/p>\n 6 n\u00f5uannet algajale<\/strong><\/span><\/p>\n Enamik maailma inimestest ei oska talisuplusest unistadagi. Meil on see v\u00f5imalus olemas. Looduslikes veekogudes ujumise karastav m\u00f5ju on eriti suur t\u00e4nu teistele teguritele: \u00f5hk, tuul, p\u00e4ike, lumi ja f\u00fc\u00fcsiline koormus.<\/p>\n \u00c4ra kiirusta<\/strong><\/p>\n Esimese talisupluse peaks tegema siis, kui sul on selleks sisemine soov ja valmisolek. Enne talisuplusega alustamist r\u00e4\u00e4gi kindlasti arstiga!<\/p>\n Enne vette minekut tee kindlaks, kui s\u00fcgav on vesi, milline on veekogu p\u00f5hi ja kuidas p\u00e4rast ujumist riiete juurde saada. Vette mine k\u00f5ndides v\u00f5i kui supled j\u00e4\u00e4augus, siis libista end auku.<\/p>\n V\u00e4ldi ohtusid<\/strong><\/p>\n Veesoleku aeg s\u00f5ltub ilmast ning supleja tervisest ja treenitusest. Kui esialgu piisab korraks vette kastmisest, siis keskmine vees olemise aeg on minuti ringis, optimaalne on kaks-kolm minutit.<\/p>\n K\u00fclma suhtes on k\u00f5ige tundlikum pea, seega v\u00f5iksid kanda m\u00fctsi. Hea on suplusi alustada s\u00fcgisel, et talve saabudes oleksid juba k\u00fclma veega rohkem harjunud. Siiski v\u00f5ib talisuplusega alustada ka kesktalvel koos kogenuma kaaslasega.<\/p>\n Kui vees olles tekivad k\u00fclmav\u00e4rinad, pead kohe veest v\u00e4lja tulema, end kuivatama ja kehale sooja tegema.<\/p>\n<\/a>