{"id":11831,"date":"2016-11-16T21:02:03","date_gmt":"2016-11-16T19:02:03","guid":{"rendered":"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/?p=11831"},"modified":"2017-03-31T13:38:03","modified_gmt":"2017-03-31T13:38:03","slug":"tormijooks-puutumata-nolvadele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/tormijooks-puutumata-nolvadele\/","title":{"rendered":"Tormijooks puutumata n\u00f5lvadele"},"content":{"rendered":"

Kui esialgu suusatati selleks, et mugavamalt ja kiiremini edasi j\u00f5uda, siis \u00fcsna pea arenes sellest v\u00e4lja aktiivne ja meeleolukas ajaveetmisv\u00f5imalus. Peagi aga hakkas m\u00e4en\u00f5lvadel p\u00f5nevust pakkuma ka lumelauas\u00f5it. Praeguseks on m\u00f5lemad spordialad palju edasi arenenud ning sobiva stiili leiab endale iga lumes\u00f5ber.<\/p>\n

Esimest korda eristati murdmaasuusatamist m\u00e4esuusatamisest 1930. aastal, kui m\u00e4en\u00f5lvadele ehitati esimesed t\u00f5stukid. Kui toona sarnanes m\u00e4esuusavarustus murdmaa omaga, siis 1947. aastal hakkasid m\u00e4en\u00f5lvadel puhuma uued tuuled. Nimelt tegi m\u00e4esuusavarustuses suure h\u00fcppe Howard Head, kes disainis vineerist sisemuse, alumiiniumist katte, plastist k\u00fcljeosade ja terasest kantidega suusad. Puidust liikumisvahendid olid seega minevik. 1980. aastate alguses t\u00f5i m\u00e4esuusatootja K2 turule aga suusad, mille k\u00fcljed olid kumerad. See lubas m\u00e4el m\u00e4rksa mugavamalt man\u00f6\u00f6verdada ja p\u00f6\u00f6rata: revolutsioon m\u00e4en\u00f5lval oli s\u00fcndinud.<\/p>\n

\"M\u00e4gede<\/a><\/p>\n

M\u00e4en\u00f5lva konkurendid<\/strong><\/p>\n

Kuigi m\u00e4esuusatamine on igati aktiivne ja adrenaliinirohke meelelahutus, hakkas peagi populaarsust koguma lumelauas\u00f5it. 1965. aastal leiutas Sherman Poppen esimese lumelaua eelk\u00e4ija \u2013 snurfen\u2019i. Kahest suusast kokku kruvitud alus osutus \u00fcsna populaarseks ning\u00a0k\u00fcmne aasta jooksul toodeti snurfer\u2019eid \u00fcle k\u00fcmne miljoni eksemplari. Esialgu oli lumelauaga s\u00f5itmine suusakeskustes keelatud, kuid \u00fcsna pea m\u00f5isteti, et see on hea viis raha teenida. Suicide Sixi suusakeskus Vermontis oli esimene keskus Ameerika \u00dchendriikides, kes lubas 1982. aastal lumelaudurid oma radadele. Aspen oli \u00fcks viimaseid suusakeskusi, kes lumelaudurid oma n\u00f5lvadele lubas \u2013 tema t\u00fchistas lauakeelu 2001. aastal.<\/p>\n

Piiride \u00fcletamine ja loovus<\/strong><\/p>\n

Koos m\u00e4esuusa- ja lumelauavarustusega on arenenud ka s\u00f5idustiilid. Kui eelmisel sajandil nautisid suusatajad ja lumelaudurid hooldatud n\u00f5lvadel slaalomit ja kiirlaskumist, siis n\u00fc\u00fcd murtakse piiridest v\u00e4lja. Koos tehnoloogia arengu ja adrenaliiniotsijate arvu kasvuga on aina populaarsemaks muutunud puutumata n\u00f5lvad ja trikis\u00f5it.<\/p>\n

\"M\u00e4gede<\/a><\/p>\n

OFF-PISTE<\/strong><\/em><\/p>\n

Hooldamata n\u00f5lvad on m\u00e4esuusatajatele ja lumelauduritele midagi erilist ning v\u00e4rske lume peale joostakse lausa tormi. Inimtegevusest puutumata n\u00f5lvad eeldavad aga veidikene hulljulgust ja teistsugust varustust. M\u00e4rgistamata aladel ja s\u00fcgavas puuderlumes s\u00f5itmine pakub palju \u00fcllatusi ja adrenaliini, kuid sellistel radadel tuleb olla ettevaatlik. Eriti suurt t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata lumelaviinidele ja kivistele m\u00e4epaljanditele. Off-piste<\/em> pakub p\u00f5nevust s\u00f5itjatele, kellele on suusakeskuste rajad juba ammu p\u00e4he kulunud. Puutumata n\u00f5lvad p\u00e4\u00e4stavad suusatajad ja lumelaudurid piiridest v\u00e4lja, pakuvad vabadust ja loomingulisust.<\/p>\n

SKI TOURING<\/strong><\/em><\/p>\n

Suuskadel matkamist harrastatakse \u00fcldjuhul suusakeskuste piiridest v\u00e4ljaspool. Matkajal peavad olema head teadmised ja oskused, et puutumata n\u00f5lvadel s\u00f5ita ja navigeerida. Tihtilugu osutuvad suusamatkad mitmep\u00e4evasteks. Lisaks laskumistele ronitakse k\u00f5rvalise abita ka m\u00e4est \u00fcles, see aga n\u00f5uab v\u00e4ga head f\u00fc\u00fcsilist vormi. Nagu ka off-piste<\/em>-s\u00f5itjad, peavad suuskadel matkajad olema teadlikud lumelaviini tekkimise ohust ja oskama seda v\u00e4ltida. Ala kogub \u00fcha suuremat populaarsust nii murdmaasuusatajate kui ka alpinistide hulgas, kes otsivad uusi p\u00f5nevaid v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n

FREESKI<\/strong><\/em><\/p>\n

Ka uuekooli suusatamisena tuntud freeski<\/em> h\u00f5lmab trikitamist, h\u00fcppamist, pargis\u00f5idu ning renni elemente. Stiil s\u00fcndis 1990. aastate l\u00f5pus ning on sellest ajast peale populaarsust kogunud. Freeski<\/em> harrastajaid v\u00f5ib kohata nii hooldamata n\u00f5lvadel trikitamas kui ka spetsiaalsetes parkides vigursuusatamas. Freeski<\/em> eesm\u00e4rk on siduda v\u00f5imalikult palju suusastiile ja panna s\u00f5itja kompama oma oskuste ja loovuse piire. Ainus reegel on see, et reegleid ei ole.<\/p>\n

\"M\u00e4gede<\/a><\/p>\n

TELEMARK<\/strong><\/p>\n

Telemarki suusastiil h\u00f5lmab nii m\u00e4esuusatamise, murdmaasuusatamise kui ka suusah\u00fcpete elemente. Stiil on oma nime saanud legendaarse Norra suusapiirkonna Telemarki j\u00e4rgi, kus seda esimesena viljelema hakati. T\u00e4nap\u00e4eval tuntud Telemarki suusastiil kogus populaarsust juba 1970. ja 1980. aastatel. Selle stiili harrastajad kasutavad erilist varustust, mis lubab neil kergesti nii \u00fcles- kui ka allam\u00e4ge liikuda. M\u00e4esuusatajatele on see m\u00f5nus vaheldus, sest vaja on teistsugust varustust ja liikumist.<\/p>\n

SLOPESTYLE<\/strong><\/em><\/p>\n

Pargis\u00f5itu harrastavad nii suusatajad kui ka lumelaudurid. Tegu on lumelauas\u00f5idu v\u00f5i m\u00e4esuusatamise ja akrobaatika elementide kombineerimisega. Eesm\u00e4rk on kasutada laskumisrajal olevaid takistusi v\u00f5imalikult puhtalt ja loovalt trikkide tegemiseks. S\u00f5itja saab rajal olevatest elementidest kombineerida just endale meelep\u00e4rase raja. Ka see ala kogub populaarsust, sest h\u00fcppetrampliinid, torud ja relsid lisavad s\u00f5idule hulganisti p\u00f5nevust.<\/p>\n

Tekst: Laura Kalam<\/em><\/p>\n

Fotod: Salomon<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui esialgu suusatati selleks, et mugavamalt ja kiiremini edasi j\u00f5uda, siis \u00fcsna pea arenes sellest v\u00e4lja aktiivne ja meeleolukas ajaveetmisv\u00f5imalus.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":11833,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[69,250,149],"class_list":["post-11831","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized","tag-ekstreem","tag-maesport","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11831","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11831"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11831\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15090,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11831\/revisions\/15090"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11831"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11831"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11831"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}