Nn T\u00fcrgi kleit erineb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt varem kohustuslikest ebamugavatest korsettidest.<\/p>\n
Konkreetse aja moesuunad polnud sugugi ainsad, mis spordir\u00f5ivaste v\u00e4ljan\u00e4gemist m\u00f5jutasid. Tootjad hakkasid \u00fcha enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ka mugavusele ja sellelegi, et r\u00f5ivad v\u00e4hem liikumist takistaksid. Iseenesestki m\u00f5ista olid k\u00f5ik uuendused esialgu m\u00f5eldud meestele, ent aja m\u00f6\u00f6dudes kerkis naistegi hulgast esile j\u00e4rjest rohkem spordientusiaste. \u00dched esimestest, kes hakkasid ebamugavate r\u00f5ivaste suhtes meelt avaldama, olid USA feministid. 1849. aasta ajakirjas Water Cure Journal ilmusid artiklid naistele, mis kutsusid \u00fcles p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, kui ebat\u00e4iuslikud on r\u00f5ivad, mida daamidele pakutakse: et veematkadel v\u00f5i kuurortides ravil olles peaks naine end mugavalt tundma. Ja et seet\u00f5ttu on tarvis hoopis teistsuguseid r\u00f5ivaid v\u00f5rreldes nendega, mida oldi seni iga p\u00e4ev kantud. Ajakirjas pakuti uuendusliku ihukatte visandit \u2013 laiad p\u00fcksid ja l\u00fchendatud kerge kleit. Seda nimetati T\u00fcrgi kleidiks. J\u00e4rgnevate aastate jooksul hakkasid ajakirja naislugejad uut r\u00f5ivast kandma, tekitades huvi ka teistes naistes.<\/p>\n 1890<\/strong><\/p>\n Anna Kop\u010dovska, tuntud ka kui Annie Londonderry, oli Riias s\u00fcndinud ameerika r\u00e4ndur ja ajakirjanik. Esimene naine, kes s\u00f5itis jalgrattal \u00fcmber maakera, milleks tal kulus 15 kuud (1894\u20131895).<\/p>\n Sel ajal l\u00e4ks maailmas lahti t\u00f5eline velomaania, kuna see spordiala oli varasemate populaarsete aladega v\u00f5rreldes t\u00e4iesti sobilik m\u00f5lema soo esindajatele. Loomulikult pidid esimesed julged daamid esmalt k\u00e4ima l\u00e4bi tule ja vee, sest r\u00f5ivad, milles kauni soo esindajad istusid mitte just \u00fclearu mugavatele s\u00f5iduvahenditele, polnud ka k\u00f5ige sobivamate killast (kujutage endale ette pikki seelikuid ja kleite). Need, kes julgesid p\u00fcksid jalga t\u00f5mmata, said halastamatu kriitika osaliseks ja naerualuseks. Kuid daamid ei andnud alla: ehkki julgeid oli \u00fcsna v\u00e4he, muutusid rattas\u00f5iduks m\u00f5eldud kleidid l\u00fchemaks \u2013 nii umbes pikema jaki moodi \u2013 ja p\u00fcksid kitsamaks.<\/p>\n 1906<\/strong><\/p>\n 20. sajandi algul haaras \u00fchiskonna oma meelevalda uus harrastus, mida t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5iksime julgesti nimetada fitnessiks. Uut raviv\u00f5imlemise suunda seostati rootslase Gustav Zanderiga. Ta ehitas aparaate, mida kutsuti v\u00f5imlemismasinateks, ja \u00fcsna pea vallutas raviteraapia idee kogu maailma.<\/p>\n 1906. aastaks oli Zander asutanud raviinstituudid 146 riigis ja v\u00f5imlemismasinad paigaldati nii tervisekeskustesse kui anti aeg-ajalt ka erakasutusse.<\/p>\n 1921<\/strong><\/p>\n Suzanne Lenglen ja tema eeskuju said inspiratsiooniallikaks v\u00e4ga paljudele naistele \u2013 tennis muutis p\u00f5hjalikult spordi- ja vabaajar\u00f5ivaste moodi.<\/p>\n 1921. aastal kutsus Suzanne Lenglen, legendaarne tennisist ja \u00fcks tolle aja populaarsemaid sportlasi maailmas, Wimbledoni turniiril esile vaimustuspuhangu, kui ilmus v\u00e4ljakule prantsuse disaineri, spordimoe pioneeri Jean Patou\u2019 loodud varrukateta tennisekleidis, mille plisseeritud seelikuosa ulatus veidi allapoole p\u00f5lvi.<\/p>\n 1936<\/strong><\/p>\n Et v\u00e4ltida sulgede allavajumist, \u00f5mbles Eddie Bauer need n-\u00f6 tepitud taskutesse.<\/p>\n Praegu k\u00f5ikjal levinud tepitud jopede ajalugu viib koguni 1930. aastatesse ja spordir\u00f5ivaste disaineri Eddie Baueri nimeni. P\u00e4rast p\u00f5hjalikku k\u00fclmetumist oli Bauer lubanud endale luua soojema jope. Ta sai inspiratsiooni vene militaristide jakkidest, mis olid t\u00e4idetud sulgedega. Kuni 1990. aastateni olid nn puhvaikad ehk tepitud jakid jahimeeste ja ratsutajate igap\u00e4evased kaaslased, kuid n\u00fc\u00fcd on need omaks v\u00f5tnud ka New Yorki ja Detroiti hiphopparid. Kaubam\u00e4rk Helly Hansen on vaid \u00fcks neist, mis sai populaarseks USA p\u00f5hjapoolsemates linnades, kuna aitas k\u00fclmale vastu panna.<\/p>\n 1942<\/strong><\/p>\n 20. sajandi 40. aastatel otsustas Ann Bonfoey Taylor \u2013 USA m\u00e4esuusakoondise liige ja aviaator \u2013 ette v\u00f5tta suusakost\u00fc\u00fcmide tegemise. Tema s\u00f5branna Diana Vreeland, ajakirja Harper\u2019s Bazaar toonane peatoimetaja, oli vaimustuses. Nii sai sportlasest mitte ainult disainer, vaid ka fotomodell, kes n\u00e4itas maailmale, et spordiriietuski v\u00f5ib olla \u00fcsna modernne.<\/p>\n 20. aastatel sai suusatamisest k\u00f5rgklassi hulgas armastatud vaba aja veetmise viis. Arusaadav, et selle uue moodsa spordiala tarvis oli vaja ka sobivat stiilset riietust. Talvespordir\u00f5ivaste suur l\u00e4bimurre toimus p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da, kui \u00fcha sagedamini hakati kasutama s\u00fcnteetilisi venivaid materjale ja nailonit. Need lubasid disaineritel luua kootud kleite ja sportlikke toppe, mis pakkusid senin\u00e4gematut mugavust ning lubasid kandjal end vabalt liigutada. Spordir\u00f5ivaste disainerid kasutasid nailonit ja disainitehnoloogiaid, millega varem tehti militaarr\u00f5ivaid, ning suutsid l\u00f5puks luua t\u00f5mblukkudega taskud, reguleeritavad kapuutsid ja reguleeritava ala\u00e4\u00e4rega p\u00fcksid ning pakkuda muidki uuendusi, mis on t\u00e4nap\u00e4eva talir\u00f5ivaste juures t\u00e4iesti tavalised.<\/p>\n 1956<\/strong><\/p>\n Fred Perry karj\u00e4\u00e4r ja stiilitunnetus ning asjaolu, et tennisemood on suutnud ajaga kaasas k\u00e4ia, on aidanud Fred Perry kaubam\u00e4rgil saavutada kultusliku staatuse. N\u00fc\u00fcdseks on see 100% t\u00e4navamoe kaubam\u00e4rk, arvestamata selle sportlikke juuri.<\/p>\n Moemaailmale on oma osa andnud ka tennisekarj\u00e4\u00e4riga h\u00fcvasti j\u00e4tnud sportlased, kes on asunud spordir\u00f5ivaid tootma. \u00dcks selliseid oli prantsuse tennisemeister Ren\u00e9 Lacoste, kes pani 1933. aastal aluse omanimelisele kaubam\u00e4rgile Lacoste. K\u00f5ik algas tennisistidele ja golfaritele sobivast polos\u00e4rgist, kuid n\u00fc\u00fcd on Lacoste\u2019i ettev\u00f5tmine kasvanud hiigelsuureks vaba aja r\u00f5ivaid pakkuvaks \u00e4riks. Samamoodi k\u00e4is k\u00e4si Briti tennisem\u00e4ngijal Fred Perryl, kes pani\u00a0oma r\u00f5ivabr\u00e4ndile aluse 20. sajandi 50. aastate teisel poolel.<\/p>\n 1971<\/strong><\/p>\n Ehkki esialgu nimetati need jalan\u00f5ud prantsuse m\u00e4ngija Robert Haillet\u2019 j\u00e4rgi, muudeti nime 1971. aastal ning need said ajastu tuntuima tennisisti Stanley Smithi nime.<\/p>\n![\"T\u00fcrgi](\"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/Screen-Shot-2016-11-17-at-6.46.48.png\")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n