{"id":13280,"date":"2017-01-17T14:26:18","date_gmt":"2017-01-17T12:26:18","guid":{"rendered":"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/?p=13280"},"modified":"2017-03-31T12:59:20","modified_gmt":"2017-03-31T12:59:20","slug":"miljon-vabandust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/miljon-vabandust\/","title":{"rendered":"MILJON VABANDUST"},"content":{"rendered":"

Kell heliseb. Enne, kui uni sunnib mind snooze\u2019i vajutama, h\u00fcppan ma voodist, t\u00f5mban selga dressid, jalga tossud, t\u00f5mban m\u00fctsi p\u00e4he, salli kaela ja l\u00e4hengi karge \u00f5hu k\u00e4tte. Lumi krudiseb jalge all ja tunnen, kuidas karge \u00f5hk kopse t\u00e4idab. Jooksen kilomeetri, teise, kolmandagi veel…. oot. Midagi on valesti… Viimane kord, kui ma s\u00f6rkida proovisin, olin ma t\u00e4nava l\u00f5pus l\u00e4bi nagu L\u00e4ti raha ja n\u00fc\u00fcd ma jooksen siin kergejalgselt nagu gasell. \u201eKuule, oled sa kindel, et sa jooksed v\u00f5i see on k\u00f5igest uni?\u201d k\u00fcsin ma endalt. K\u00e4el olev kell teatab et ma jooksen juba neljandat kilomeetrit ja ma ei hingelda ikka veel. Kas ma t\u00f5epoolest olen nii heas vormis? N\u00e4pistan ennast.<\/p>\n

\"hommik\"<\/a><\/p>\n

\u00c4rkan valu peale \u00fcles. Pean endale tegema kusagile m\u00e4rkme, et j\u00e4rgmine kord, kui ma unes kontrollida soovin, kas ma magan, siis v\u00f5iks leida m\u00f5ne muu viisi. V\u00f5i siis v\u00e4hemasti n\u00e4pistada \u00f5rnemalt. Ja mitte nibust. T\u00f5usen istukile, h\u00f5\u00f5run valusat nibu ja vaatan kella, mis n\u00e4itab kuus hommikul. Mul on valik, kas t\u00f5usta ja minna hommikusele aktiivsusringile, enne, kui lapsed \u00e4rkavad, v\u00f5i minna tagasi soojade linade vahele, mis nii kutsuvalt mu nime h\u00fc\u00fcavad. See ei ole isegi v\u00f5rdsete v\u00f5istlus. Kiiresti suskan ma jalad tagasi teki alla ja tunnen, kuidas see mind enda sooja embusse v\u00f5tab.<\/p>\n

Kunagi esitas \u00fcks treener oma motivatsioonik\u00f5nes sellise m\u00f5tte – aasta p\u00e4rast soovid sa, et sa oleksid alustanud t\u00e4na<\/strong>. Ma ei saa \u00fcldse aru, miks kurat need treenerid peavad r\u00e4\u00e4kima jutte, mis mulle nii korda l\u00e4hevad. Olen ma ju endaga rahulolematu olnud suure osa oma elust. \u00dclekaal on olnud \u00fcks neist faktoritest, mis on m\u00f5jutanud paljusid mu otsuseid elus.<\/p>\n

Olen seal imelises voodis ja mul pole grammigi und. \u201eMis on k\u00f5ige hullem, mis v\u00f5ib juhtuda, kui sa t\u00e4na ennast liigutama l\u00e4hed?\u201d on mu m\u00f5tteis. Paljugi mis… Ma ei suuda m\u00f5elda \u00fchtegi head argumenti, kui see, et ma ei saa enam oma soojas asemes vedeleda. Kuid ma olen \u00e4rkvel, lapsed magavad. Mida ma veel ootan?<\/p>\n

Tulen aeglaselt isukile, hiilin toast v\u00e4lja ja otsin ikka veel v\u00e4iksematki p\u00f5hjust, miks t\u00e4na ei ole see \u00f5ige p\u00e4ev selle sammu astumiseks. Miks l\u00fckata see p\u00e4ev v\u00e4hemalt \u00fche p\u00e4evagi v\u00f5rra edasi. Ei midagi. Panen riidesse ja astun pimedale t\u00e4navale, kus ei ole hingelistki. Ka k\u00f5ik majade aknad on veel pimedad. Seisan maja ees ja vaagin, kas temperatuur jalutusk\u00e4iguks \u00e4kki liiga k\u00fclm ei ole. Mul pole ju pulsiv\u00f6\u00f6d peal! Mul j\u00e4id k\u00f5rvaklapid tuppa ja ilma selleta ma ometi minna ei saa! Nina juba jookseb, aga taskus pole \u00fchtegi salvr\u00e4tikut. Kuhu sa l\u00e4hed? Sa pole ju \u00fcldse ettevalmistunud!<\/p>\n

\"pime<\/a><\/p>\n

Mul on miljon vabandust, miks t\u00e4na mitte minna ja siin ma olen – esimesi samme astumas. Nina ei ole t\u00e4na ainus, mis jookseb. Ma ei sea endale eesm\u00e4rgiks tempot, sest ma pean kusagilt alustama ja ma tean, et ma pean liikumise taas enda jaoks meeldivaks muutma. Kunagi see ju mulle meeldis. Astun m\u00f6\u00f6da vaikset t\u00e4navat ja kuulen enda hingeldamist. Hinge aur moodustab iga v\u00e4ljahingatavast kopsut\u00e4iest pilve, mis mu vaadet segab.<\/p>\n

Tunnen, kuidas veri mu soontes t\u00f6\u00f6le hakkab ja iga samm aina enesekindlamaks muutub. Samm sammult soojast kodust kaugemale. Enam pole tagasiteed. V\u00f5tan eesm\u00e4rgiks k\u00f5ndida kuni aianduspoeni ja sealt tagasi. Millal ma viimati nii pikka maad k\u00f5ndisin? M\u00f5nele on see naeruv\u00e4\u00e4rselt l\u00fchike maa, kuid minu jaoks paras retk. Ma olen varem tundnud end kehvasti, sest v\u00f5tan eeskujuks kellegi teise<\/strong>. Seda viga ma enam ei tee. Siin olen mina ja ma olen juba parem, kui ma olin eile. Ma teen juba t\u00e4na midagi, mis viib mind sammukese l\u00e4hemale sinna, kus ma soovin j\u00f5uda- terve ja enesekindel isa oma lastele.<\/p>\n

Kurk kuivab ja kael higistab. Juba pool tundi k\u00f5nnitud. Enam palju pole. Hingamine on muutunud raskeks ja meenutab astmahaiget. Mitte sellist, kes Norra suusakoondises on, vaid sellist, kes viimased kolm aastat eemalt vaadanud, kuidas f\u00fc\u00fcsiline vorm \u00fchtlaseks pekiks kujuneb.<\/p>\n

Kui ma paar p\u00e4eva tagasi kaalule astusin valdas mind \u0161okk ja ehmatus. Nii palju ei peaks \u00fcks mees kaaluma. Nii palju peaks kaaluma keskmise suurusega vaal, v\u00f5i keskklassi auto<\/strong>, aga mitte mees. V\u00e4hemasti sellised emotsioonid mind valdasid. Kuid samas oli mul valik, kas j\u00e4\u00e4da nukrutsema ja s\u00fc\u00fca enda emotsioonid endasse, v\u00f5i v\u00f5tta sellena, mis see on \u2013 minu uus algus. Kodu paistab. Tunnen, kuidas mu p\u00f5sed \u00f5hetavad. Majades on s\u00fcttinud tuled ja varajased on end t\u00f6\u00f6p\u00e4evaks valmis panemas. Koduni on j\u00e4\u00e4nud veel napp 200 meetrit, kui ma teen \u00fche s\u00f6rgisammu ja siis teise ja siis kolmanda. Viimased 200 meetrit s\u00f6rgin ma koju. See on kohmakas ja ma tunnen, kuidas mu pulss t\u00f5useb. Hingeldades j\u00f5uan ma kodu ukseni. Ma ei suuda uhkust endas alla suruda. Tunnen, kuidas miski sunnib v\u00e4gisi mu suu nurki \u00fclespoole. Neil, kes \u00fctlevad, et keegi ei ole kunagi kahetsenud \u00fchtegi treeningut, mida nad teinud on<\/strong>, on \u00f5igus. Ma olen kahetsenud k\u00f5iki neid, mida ma teinud pole.<\/p>\n

Kiire du\u0161\u0161, hambapesu, suur klaas vett ja ma l\u00e4hen vaiksesse tuppa, et n\u00e4ha, kuidas poeg ukse avamise peale oma unised silmad avab ja mulle k\u00e4ega viipab. \u201eIssi, kaissu!\u201d teatab ta. Ta tavaliselt ei k\u00fcsi, vaid ta teatab, mis saama hakkab. L\u00e4hen oma voodisse pikali ja ta asetab oma p\u00f5se mu k\u00e4e peale ja uinub taas. \u201eSinu issi tegi t\u00e4na otsuse, et ta j\u00e4\u00e4b teie juurde veel pikaks pikaks ajaks\u201d, sosistan ma talle ja naeratus ei taha ikka veel suult kaduda ning ma tean juba praegu, et seekord on see t\u00f5epoolest minu uus algus.<\/p>\n

\"A<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kell heliseb. Enne, kui uni sunnib mind snooze\u2019i vajutama, h\u00fcppan ma voodist, t\u00f5mban selga dressid, jalga tossud, t\u00f5mban m\u00fctsi p\u00e4he,\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":13283,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[287],"tags":[278,279],"class_list":["post-13280","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meelelahutus","tag-blogija","tag-meelelahutus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13280"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13280\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13289,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13280\/revisions\/13289"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}