{"id":1370,"date":"2015-04-03T13:34:16","date_gmt":"2015-04-03T10:34:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=1370"},"modified":"2017-04-02T08:49:12","modified_gmt":"2017-04-02T08:49:12","slug":"surf-forever","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/surf-forever\/","title":{"rendered":"Surf forever!"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4evane surfisport hakkas arenema juba eelmise sajandi algusaastatel ning selle populaarsus t\u00f5usis m\u00e4rgatavalt 1950.\u20131960. aastatel, kui Hawaii saartel, Austraalia ja California rannikutel tekkisid oma surfikogukonnad.<\/p>\n<p><!--more-->Surf on \u00e4\u00e4rmiselt territoriaalne spordiala, mille harrastamiseks on ilmtingimata vaja randa ja laineid. Algusaegade surfikantside pehme kliima ja soe ookeanivesi ei \u00e4rgitanud lainelaua entusiaste just kuigi pingsalt m\u00f5tlema asjaolule, kuidas ka k\u00fclmas vees edukalt surfata. Kui vesi juhtuski jahedam olema, siis soojendati oma keha \u00fcles, tantsides energilisi \u0161amanistlikke rituaaltantse.<\/p>\n<p>Alles seej\u00e4rel, kui spordiala hakkas populaarsust koguma ning j\u00f5udis ka California randadesse, muutus aktuaalseks see, kuidas hooaega pikendada. Eksperimenteerimisaltimad surfarid panid selga villased kampsunid, mida oli eelnevalt leotatud toidu\u00f5lis, teised m\u00e4\u00e4risid oma Pendletoni flanells\u00e4rgi sisemuse kokku vaseliiniga, k\u00f5ik see aitas muuta need veekindlamaks ja funktsionaalsemaks. Oma lemmikalast ei tahetud kuidagi loobuda ning leiutati k\u00f5ikv\u00f5imalikke viise kehasoojuse s\u00e4ilitamiseks.<\/p>\n<p><strong>Muusika abil massidesse<\/strong><\/p>\n<p>Ilmselt just t\u00e4nu nendele katsetustele s\u00fcndiski Pendletoni firma ruudumustriga flanells\u00e4rgist ning p\u00f5lveni ulatuvatest khakip\u00fckstest California surfistiil, mida kantakse au ja uhkusega siiani. Moel aitas massidesse j\u00f5uda 1960. aastatel kanda kinnitanud surfimuusika vaimustus. Popgrupp nimega Pendletones, hiljem tuntud kui The Beach Boys, viis oma malbete r\u00fctmidega surfistiili ja -muusika massidesse. B\u00e4ndi liikmed kandsid alati siniseruudulisi Pendleton Boardi s\u00e4rke ning nende maailmakuulsates hittides nagu \u201eSurfer Girl\u201c ja \u201eSurfin\u00b4 Safari\u201c mainitakse korduvalt antud r\u00f5ivaeset.<\/p>\n<p>Pendletoni ruudulisest s\u00e4rgist on saanud omamoodi moeikoon ka t\u00e4nu uue kooli punk- ja rokkb\u00e4ndidele, kes austusavaldusena oma juurtele ja eeskujudele antud r\u00f5ivast kannavad. Kuulsamad neist on Californiast p\u00e4rit Red Hot Chilli Peppers, Offspring ja No Doubt. Eestis toimus omalaadne Pendletoni s\u00e4rgi vaimustus 1990ndatel, kui ansambli Terminaator f\u00e4nnid kandsid ruudumustriga flanells\u00e4rki puusadele seotuna, et sarnaneda oma iidoli Jaagup Kreemiga.<\/p>\n<p><strong>P\u00fcksid, mis tulid, et j\u00e4\u00e4da<\/strong><\/p>\n<p>L\u00f5una-California asendamatu surfiriietuse moodustavad ka Hawaii suurte lillemustritega s\u00e4rgid, bikiinid ja boardshorts- stiilis surfip\u00fcksid, millest on saanud \u00fclemaailmne suvine vormir\u00f5ivastus. P\u00f5lvini ulatuvaid surfip\u00fckse \u00f5mmeldakse kiiresti kuivavast tugevast pol\u00fcestrist v\u00f5i nailonist. P\u00fcksid on disainitud vastupidavaks, mugavaks ja kergeks (ilma voodrita).<\/p>\n<p>Eritunnuseks on j\u00e4ik v\u00e4rvel, sageli koos velcro- ehk takjakinnisega ning paelkinnitusega, tagades maksimaalse funktsionaalsuse. Surfip\u00fckste tehnoloogia on aastate jooksul k\u00fcll samaks j\u00e4\u00e4nud, kuid mood on l\u00f5ike osas teinud oma t\u00f6\u00f6. Uued ja moodsad p\u00fcksid on madalal\u00f5ikelised ning paljastavad kohati tuharate \u00fclaosa, v\u00e4rvid on muutunud erksaks ning tihti kasutatakse v\u00e4rvikirevaid suure\u00f5ielise lillemustriga kangaid.<\/p>\n<p><strong>Katsetused kalipsoga<\/strong><\/p>\n<p>Eelpool kirjeldatud k\u00fclmadilemma viis t\u00e4nap\u00e4evase kummi\u00fclikonna ehk kalipso leiutamiseni. Au on raske omistada vaid \u00fchele konkreetsele isikule, sest sarnaste ideedega on ajaloos katsetanud paljud. Esimesed allikad p\u00e4rinevad 1951. aastast, mil Ameerika \u00dchendriikide merejalav\u00e4elane Hugh Bradner tuli m\u00f5ttele, et \u00f5huke kiht vett, mis j\u00e4\u00e4b l\u00f5ksu v\u00f5i \u201elukustatakse\u201c mingi erilise materjali alla, toimib soojusisolaatorina.<\/p>\n<p>Olgu lisatud, et \u00fcldise arvamuse kohaselt on kalipso peamine roll veepidavus ning seel\u00e4bi keha kaitsemine liigjahtumise eest. Tegelikkuses aga toimib kalipso pigem vastupidiselt: laseb veidi vett l\u00e4bi, kuid lukustab selle osaliselt naha pinnale. Keha soojendab aga sissep\u00e4\u00e4senud vee t\u00e4nu erilisest materjalist pealiskihile neopreenile.\u00a0On teada, et \u00fcks Bradneri s\u00f5pradest soovitas tal kasutada oma katsetustes just mainitud materjali. Arvatavasti ei viinud need m\u00f5tted aga Hugh Bradnerit l\u00f5pliku tulemuse saavutamiseni seet\u00f5ttu, et ta polnud kirgliku spordiala entusiast.<\/p>\n<p>1953. aastal alustasid neopreenist kummi\u00fclikonna katsetustega ka veespordist vaimustunud rannavalvuritest kaksikvennad Bob ja Bill Meistrell. Esimesed proovid korraldati s\u00f5jaaegsete, erilise elektrisoojendusega lenduri\u00fclikondadega, tagasi j\u00f5uti ka villaste kampsunite idee juurde, kuid juhuslikult k\u00fclmkapi tagant avastatud isolatsioonimaterjal neopreen oli see, mis viis vennad Meistrellid esimese praktilise ja moodsa kalipso valmimiseni.<\/p>\n<p>Selle innovatsiooni abil alustasid vennad pereettev\u00f5ttena siiani tegutseva surfi- ja sukeldumistarvikute \u00e4riga, mil nimeks Body Glove. Meistrellidelt p\u00e4rineb ka \u00fcldtuntud v\u00e4ljend \u201esobib nagu valatult\u201c ( fits like a glove), millele viitab ka ettev\u00f5tte nimi.<\/p>\n<p><strong>V\u00f5idukas O\u2019Neill<\/strong><\/p>\n<p>Umbes samal ajal tegeles katsetustega ka San Franciscos elav aknam\u00fc\u00fcja Jack O\u2019Neill, kel oli samuti soov j\u00f5uda funktsionaalse varustuseni, mis sobiks k\u00fclmas vees surfamiseks. Nagu ka vendasid Meistrelle, inspireeris Jack O\u2019Neilli soojapidavat varustust leiutama uskumatu kirg surfamise vastu ning soov teha seda aasta ringi. Ka siis, kui puhuvad tugevad tuuled, ookeanil on suured lained ning vesi k\u00fclmem on kui +10 kraadi.<\/p>\n<p>O\u2019Neill alustas teekonda maailmas\u00f5jaaegsete sukeldumiskost\u00fc\u00fcmidega, mis olid valmistatud \u00f5hukestest kummiribadest. \u00d5ige pea sai aga selgeks, et need sobivad siiski ainult sukeldujatele. Surfarid liigutavad end palju energilisemalt ning teevad j\u00e4rske p\u00f6\u00f6rdeid. Aktiivsel liikumisel imbus sukeldumiseks m\u00f5eldud kummi\u00fclikonda kohe vesi sisse, t\u00f5rjudes \u00f5hu v\u00e4lja ning tulemuseks oli liigjahtumine.<\/p>\n<p>O\u2019Neill t\u00f6\u00f6tas kummi kui materjaliga ikkagi edasi ning tulemuseks oli esimene kummist kalipso. Kumm suutis k\u00fcll vajalikku funktsiooni t\u00e4ita, kuid materjalina oli seda \u00e4\u00e4rmiselt raske t\u00f6\u00f6delda. Kuid mees ei andnud alla. \u00dckskord lennukiga lennates langes tema pilk vahek\u00e4igu vaibale, mille struktuuris olid pikad spetsiifilisest kummi meenutavast materjalist triibud. See oli neopreen, mis oli leiutatud juba kaksk\u00fcmmend aastat varem, aastal 1932. M\u00fc\u00fcdi seda tollal Duprene\u2019i kaubam\u00e4rgi all.<\/p>\n<p>O\u2019Neilli jaoks oli see t\u00f5eline avastus. Otsekohe tellis ta suure hulga neopreeni ning asus uuesti kalipsot konstrueerima. Algul polnud kavandatud kost\u00fc\u00fcmid kuigi stiilsed ning sattusid tihti vanade surfikalade naerualuseks. Uue ja moodsama kujunduse O\u2019Neilli kalipsodele tegi hoopis Jacki vend Robert O\u2019Neill. Nii j\u00f5uti uue p\u00f5lvkonna neopreenist surfikost\u00fc\u00fcmi ehk kalipsoni, t\u00e4nu millele v\u00f5ivad surfarid s\u00f5ita nii Alaskal, Islandil, Norras kui ka Antarktikas, kus isegi pingviinid k\u00fclmast v\u00e4risevad.<\/p>\n<p><strong>K\u00f5rgmoe lemmik <\/strong><\/p>\n<p>1970. aastatel leiutati nn topeltneopreen, mille m\u00f5lemale neopreenipoolele oli lisatud nailonkangas. See parandas suuresti materjali vastupidavust ja t\u00f5i moodi erksav\u00e4rviliste nailonvooderdustega kalipsod. 1980. aastatel, kui moes olid k\u00f5ikv\u00f5imalikud erksad neoonv\u00e4rvid, j\u00f5udis turule v\u00e4rviline neopreen, mis oli aktiivsete f\u00e4nnide seas meeletult populaarne ning aitas surfi kui spordiala veelgi noortep\u00e4rasemaks ja lahedamaks muuta.<\/p>\n<p>T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et neopreenist on t\u00e4nu surfikultuuri populaarsusele saanud t\u00f5eline sensatsioon moemaailmas. Juba mitmendat hooaega kasutavad k\u00f5rgmoeloojad suure menuga materjali oma loomingus, mis on omakorda paisanud trendi ka massimoodi. Mitmed kiirmoebr\u00e4ndid on ka selle kevade hooajakollektsioonides esitlenud erinevaid neopreenist r\u00f5ivaesemeid, millel esmasel vaatlusel puudub igasugune side oma esialgse inspiratsiooniallikaga.<\/p>\n<p>Surfikultuur on ja j\u00e4\u00e4b m\u00f5jutama meie igap\u00e4evamoodi, \u00fcksk\u00f5ik kui kaugel me rannikust ei elaks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Tekst Marion Piirmets, fotod Sportland<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4evane surfisport hakkas arenema juba eelmise sajandi algusaastatel ning selle populaarsus t\u00f5usis m\u00e4rgatavalt 1950.\u20131960. aastatel, kui Hawaii saartel, Austraalia ja\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":1498,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[293,149],"class_list":["post-1370","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized","tag-muu-ala","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1370"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15427,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370\/revisions\/15427"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1498"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}