<\/p>\n
Mis sind stardist veel lahutab?<\/strong><\/p>\n Ma olen teinud \u00fche v\u00f5istluse Biskaial ning s\u00f5itnud kvalifikatsiooniks 1000 miili. K\u00f5ik on olnud soolos\u00f5idud. V\u00f5tan n\u00fc\u00fcd paadi sleppi ja l\u00e4hen Hispaaniasse, et seal treenida, edasi Itaaliasse esimesele v\u00f5istlusele. \u00dclioluline on saada k\u00e4tte kvalifikatsioonimiilid, puudu on umbes 700 miili.<\/p>\n Mida sa kaasa v\u00f5tad, kui merele l\u00e4hed? <\/strong><\/p>\n Varustus peab olema korralik, kompromissidele minna ei saa. Ookeanil oled sa \u00fcksinda ja v\u00e4him, mida tahad, on see, et mingi asi \u00fcles \u00fctleb. Tegelikult niikuinii \u00fctleb, see on paratamatu, kuid kvaliteediga v\u00f5idad aega juurde. Riided olgu ookeani- ja ilmastikukindlad. Palju s\u00f5ltub ilmast, aga kunagi ei hakka liiga palav ega ole liiga kuiv. Sellep\u00e4rast on oluline ennast soojas hoida, mis t\u00e4hendab kihilist riietumist, \u00fchte-kahte-kolme-nelja-viit kihti s\u00f5ltuvalt ilmast ja aastaajast. K\u00f5igepealt pikk aluskiht, mille peale v\u00f5ib panna veel \u00fche aluse, siis keskmine layer (pesu v\u00f5i kaks pesu ja fliis). Oluline, et oleks kaasas ka teine, kuiv komplekt, ja kolmas, survival suit ehk \u00e4\u00e4rmiselt veekindel elluj\u00e4\u00e4miskombinesoon. Tegelikult ei tee purjetajat m\u00e4rjaks mitte niiv\u00f5rd lained, vaid see, mida ta ise higistades tekitab.<\/p>\n Kas Biskaia lahel on oktoobrikuus v\u00f5imalik higistada?<\/strong><\/p>\n Kui sa oled ennast ilmastikukindlalt riidesse pannud ja hakkad kiiresti purjesid vahetama, on see v\u00e4ga lihtne. V\u00f5i kui tuul tugevneb ja pead n\u00e4iteks rehvima minema, saad m\u00e4rjaks nii v\u00e4ljast- kui ka seestpoolt. Higistamisest tekib k\u00fclmatunne ja l\u00f5puks ka alajahtumine. Ma olen siis tavaliselt ennast korraks paljaks koorinud, \u00f5hu l\u00e4bi lasknud, \u00e4ra ventileerinud ja siis k\u00e4hku riided selga tagasi t\u00f5mmanud.<\/p>\n K\u00f5ige karmim osa soolopurjetamises? <\/strong><\/p>\n Emotsioonid ja nendega hakkama saamine. Alguses on raske ettevalmistus. K\u00f5ik, nii iseend, paat kui ka tehnika, tuleb seada sellisesse korda, et tead, et n\u00fc\u00fcd on hea minna. See on aegan\u00f5udev, l\u00f5putute to do-listidega, v\u00f5tab palju v\u00f5hma ja tekitab stressi. Lisaks ettevalmistusele tuleb veel samaaegselt t\u00f6\u00f6asjadega tegeleda. Kui saad l\u00f5puks otsad lahti ja merele, siis tuleb v\u00e4ga suur rahu. V\u00f5tad m\u00f5nusalt oma kursi, sead k\u00f5ik paika ja hakkad kimama. Aga eks sealgi hakkavad emotsioonid vahelduma ja pead suutma end positiivselt m\u00f5tlema panna, \u00fche probleemi korraga v\u00f5tta.<\/p>\n Millised on raskemad olukorrad, kus pead 100% oma m\u00f5istuse ja f\u00fc\u00fcsise t\u00f6\u00f6le panema? <\/strong><\/p>\n Tegelikult t\u00f6\u00f6tad sa kogu aeg. Kui oled v\u00f5istlusel, siis kalkuleerid, uurid, prognoosid, vaatad, mis teised teevad, juhul muidugi, kui sa neid n\u00e4ed. Eestlase jaoks on oluline, et tegemist pole v\u00e4inapurjetamisega, seal on ikkagi korralikud hoovused ja ookeanilaine, millega pead arvestama. Mulle, siit Maarjamaalt tulnule, on need faktorid, millega ma pole harjunud kalkuleerima.<\/p>\n Aga toit, vigastused, \u00fclev\u00e4simus? <\/strong><\/p>\n Uni, t\u00e4psemalt unepuudusest tingitud v\u00e4simus on peamine p\u00f5hjus, miks tekivad igasugused jamad. V\u00f5id magada maksimaalselt 10, 20, 30 minutit, siis pead \u00fcles t\u00f5usma ja vaatama, et k\u00f5ik asjad oleks korras ja \u00fckski paat ei ohusta. Pead magama siis, kui tunned, et oled v\u00e4sinud ja kui ilmastikuolud ja keskkond lubavad.<\/p>\n Mida sa merelt otsid? <\/strong><\/p>\n Ma saan sealt k\u00e4tte enda seiklusvajaduse ja adrenaliini.<\/p>\n [alert color=”violet” icon=””]Kas teadsid, et: <\/strong><\/p>\n\n