{"id":15551,"date":"2017-03-30T18:00:08","date_gmt":"2017-03-30T18:00:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=15551"},"modified":"2017-04-04T06:21:20","modified_gmt":"2017-04-04T06:21:20","slug":"muhu-vaina-regatt-tahistab-60-juubelit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/muhu-vaina-regatt-tahistab-60-juubelit\/","title":{"rendered":"Muhu v\u00e4ina regatt t\u00e4histab 60. juubelit"},"content":{"rendered":"

Juba enam kui pool sajandit on siinsete purjetajate iga-aastane suurs\u00fcndmus olnud Muhu v\u00e4ina regatt<\/a>, kus t\u00e4navu j\u00e4rgitakse ajaloolist esimest trassi, kuid vastupidises suunas \u2013 fini\u0161 on sedapuhku Riias<\/a>.<\/p>\n

Regati direktori Indrek Ilvese<\/strong> s\u00f5nul on \u00fcks Riiga mineku m\u00f5te propageerida L\u00e4tis purjetamist. \u201ePeatume seal t\u00e4iesti kesklinnas, plaanime viimasel p\u00e4eval teha Daugava j\u00f5el ka \u00fche eskaadris\u00f5itu ja tutvustada Eestit kui mereriiki,\u201d r\u00e4\u00e4gib Ilves, kelle hinnangul osaleb regatil v\u00e4hemalt 700\u2013800 purjetajat Eestist ja naaberriikidest.<\/p>\n

Regatiajaloo k\u00f5ige aktiivsemaks v\u00e4lisriigiks v\u00f5ibki pidada L\u00e4tit, seda nii osalemise kui ka korralduse poolest. Lisaks aastak\u00fcmneid truult regatil osalenud l\u00f5unanaabritele on ju m\u00f5nikord regatt l\u00e4binud ka L\u00e4ti Roja ja Salatsi sadamaid. Ka ettepaneku l\u00f5petada juubeliregatt seal, kus see kunagi algas, tegid l\u00e4tlased.<\/p>\n

\"A<\/p>\n

Justkui suvine suusamaraton<\/strong><\/p>\n

Purjetamine on vaid \u00fcks osa Muhu v\u00e4ina regatist, sest n\u00e4dalapikkuse \u00fcritusega k\u00e4ib kaasas tihe kultuuriprogramm, mille eesm\u00e4rk on elavdada peatusepaikades kohalikku elu ja tutvustada v\u00e4lisv\u00f5istlejatele Eestit \u2013 n\u00f5nda igas sadamas, kus ankrusse heidetakse. \u201eHaapsalus<\/a> alustame t\u00f5en\u00e4oliselt paraadiga. Loodame, et kultuuriminister tuleb seegi kord regatti avama,\u201d r\u00e4\u00e4gib Ilves. \u201eP\u00e4rnus<\/a> toimub regati pidulik \u00f5htus\u00f6\u00f6k. Riia eskaadris\u00f5idule kutsume aga k\u00f5iki neid kohalikke, kes regatil ei osale. P\u00e4eva jooksul toimub sealgi kindlasti suur kontsert, kus astuvad \u00fcles nii Eesti kui ka L\u00e4ti esinejad.\u201d<\/p>\n

\"Muhu<\/p>\n

Et tavakodanikele \u00fcrituse mastaapi k\u00f5ige lihtsamini arusaadavaks teha, t\u00f5mbab Ilves paralleeli meie legendaarseima tali\u00fcritusega: \u201ePurjetajatele on Muhu v\u00e4ina regatt justkui suvine vaste Tartu suusamaratonile.<\/strong> Lisaks anname meiegi v\u00f5imaluse n-\u00f6 matkar\u00fchmadele, kes ei pea purjetades ajalimiitidest kinni pidama ning v\u00f5ivad kogu regati rahulikus tempos l\u00e4bi teha. Nemad on nagu kepik\u00f5ndijad, kes stardivad p\u00e4rast jooksjaid.\u201d<\/p>\n

Alla seitsmemeetriseid starti ei lubata!<\/strong><\/p>\n

Regati infojuhi Piret Salmistu<\/strong> s\u00f5nul jagatakse osalejad seitsmesse gruppi ja kolme klassi. Kui tippklass purjetab rahvusvahelise avamerepurjetamise reeglite ja punktiarvestuse j\u00e4rgi, siis teise klassi moodustavad jahid, milles s\u00f5idavad harrastajad ja kelle tulemusi m\u00f5\u00f5detakse lihtsamate punktiarvestusvalemite alusel. Kolmandad on klassikalised puujahid ehk Folkboot\u2019id (saksa keeles rahvapaat). Nende arv on aastatega aina kasvanud ning mullu oli neid 18. \u201eFolkboot on loodud h\u00e4sti merekindlaks \u2013 see on raske puidust jaht, mis istub h\u00e4sti vees,\u201d selgitab Salmistu. \u201eNemad on t\u00e4iesti omaette seltskond, kelle hulgas on ka p\u00e4ris p\u00fchap\u00e4evapurjetajaid.\u201d Starti p\u00e4\u00e4semiseks peab jaht olema v\u00e4hemalt seitsmemeetrine, sest sellest v\u00e4iksemaga pole korraldajate s\u00f5nul enam piisavalt ohutu avamerele minna.<\/p>\n

\"A<\/p>\n

Aega arvestatakse regatil sekundi t\u00e4psusega ning tulemused arvutatakse iga jahiklassi ja grupi arvestuses eraldi. Korraldajatele on abiks jahtide j\u00e4lgimiss\u00fcsteem (tracking<\/em>), mis teeb regati huvitavaks ka kaldal olijaile \u2013 t\u00e4nu GPS-ile saab iga\u00fcks jahte reaalajas j\u00e4lgida.<\/p>\n

Loodusj\u00f5ududega silmitsi<\/strong><\/p>\n

Aastak\u00fcmnete jooksul on Muhu v\u00e4ina regatil juhtunud nii m\u00f5ndagi. N\u00e4iteks paar aastat tagasi, kui starditi Tallinnast<\/a> K\u00e4rdla<\/a> suunas ja ilm oli v\u00e4ga tuuline, osalesid regatil kaks Rootsi neiut. \u201eEhkki n\u00e4itsikud pandi v\u00f5imalikult suure jahi peale, j\u00e4id nad ometi sedav\u00f5rd merehaigeks, et nad tuli juba Paldiski<\/a> l\u00e4histelt mootorpaadiga tagasi Tallinnasse tuua,\u201d pajatab Salmistu. Ta lisab, et mastimurdmised ja augud keres on regatil tavalised n\u00e4htused. \u00dcmber keegi naljalt ei l\u00e4he, sest jahi madal raskuskese seda ei luba, k\u00fcll aga paigatakse sadamates sageli tuulega rebenenud purjesid.<\/p>\n

\"Muhu<\/p>\n

Ujuv \u00f5htus\u00f6\u00f6k<\/strong><\/p>\n

\u201eKord juhtus Muhu v\u00e4ina l\u00e4histel aga eriti kurioosne lugu: paatkond oli juba koduteel, purjekal autopiloot peal. Meeskond hakkas all just s\u00f6\u00f6ma hakkama, kui \u00e4kki k\u00e4is k\u00f5va p\u00f5makas,\u201d meenutab Ilves. K\u00f5ik tormasid kiirelt tekile. Selgus, et nad olid keset merd metsseale otsa s\u00f5itnud.<\/strong> \u201eJaht ise kokkup\u00f5rkes kannatada ei saanud, aga siga … See siga v\u00f5eti maale kaasa. J\u00e4rgmiseks \u00f5htus\u00f6\u00f6giks,\u201d lisab Salmistu muiates. \u201eOlen ka ise kord P\u00e4rnu j\u00f5el Melgesega s\u00f5ites \u00fche ujuva p\u00f5draga koos trenni teinud,\u201d paneb Ilves teemale l\u00f5busa punkti.<\/p>\n

Tulevikuideed ja kompromissid<\/strong><\/p>\n

Korraldajatel on m\u00f5te viia tulevikus \u00fcks regatisadam isegi Soome. Lisaks peab \u00fcha enam arvestama ka sellega, et paljud kunagised regati sadamad, kus varem peatuti, ei suuda enam vastu v\u00f5tta kogu regatilaevastikku, ise\u00e4ranis suurte s\u00fcvistega sportjahte. \u201eSaarte Liinid<\/a>, kohalikud omavalitsused ja entusiastid on teinud t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d ning mitu sadamat \u2013 n\u00e4iteks Kihnu, Kuivastu ja K\u00e4rdla \u2013 n\u00e4evad n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4ga kenad v\u00e4lja,\u201d kiidab Salmistu. Kohalike omavalitsuste panus regati \u00f5nnestumisse on tema s\u00f5nul olnud alati v\u00e4ga suur ning vajaduse korral muudavad nad kasv\u00f5i oma \u00fcrituste kuup\u00e4evi, et melu oleks regati ajal veelgi rohkem. \u201eK\u00f5ik tahavad v\u00e4ga, et nende juures peatuksime, aga igal aastal me k\u00f5igisse neisse toredatesse sadamatesse kahjuks ei j\u00f5ua. Tuleb teha valik. N\u00e4iteks seekord me Tallinnasse ja K\u00e4rdlasse ei l\u00e4he, aga mullu ei k\u00e4inud me j\u00e4llegi Kuressaares,\u201d nendib infojuht ning lisab, et see ongi kompromiss, mille korraldajad peavad alati tegema.<\/p>\n

Vaata videot ja tunneta regati feeling<\/em>‘ut.<\/p>\n