{"id":20834,"date":"2017-08-10T06:15:04","date_gmt":"2017-08-10T06:15:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=20834"},"modified":"2017-08-21T20:17:55","modified_gmt":"2017-08-21T20:17:55","slug":"kas-koik-spordijoogid-on-uhesugused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kas-koik-spordijoogid-on-uhesugused\/","title":{"rendered":"Kas k\u00f5ik spordijoogid on \u00fchesugused?"},"content":{"rendered":"

Treeningute ja toitumisega seoses tekib alati palju k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks pealkirjas k\u00fcsitud: kas k\u00f5ik spordijoogid on \u00fchesugused v\u00f5i kui palju suhkrut tohib endale lubada.<\/p>\n

Arutasime neid ning veel m\u00f5nda toitumisega seotud teemat Science in Sport<\/a> (SiS) meeskonnaga ja leidsime vastused. Loe ning saa toitumise ja treeningute seostest pisut rohkem teada.<\/p>\n

1. Suhkur on halb, trennis ka?<\/strong><\/p>\n

Lihtsustatult \u00f6elduna, suhkrutest saadav energia on olulisim k\u00fcte, mille varal treeningud ja v\u00f5istlused vastu pidada. \u00dcle tunni kestvate trennide ja v\u00f5istluste ajal aitab erinevatest suhkrutest (gl\u00fckoosist, fruktoosist, maltodekstriinist …) saadav energia kaasa parema tulemuse saavutamisele ja vastupidavusele. Gl\u00fckoos ja fruktoos on nn lihtsuhkrud<\/strong>, mille seedimiseks ja imendumiseks l\u00e4heb rohkem aega ja kulub rohkem vedelikke. Maltodekstriin on nn liitsuhkur<\/strong>, mis on mugavamalt ja kiiremini seeditav. Olenevalt treeningu iseloomust tasub seega hinnata, milline jook ja lisas\u00f6\u00f6k v\u00f5iks sobilik olla. Sportlandi <\/a>lettidel m\u00fc\u00fcdavates SiS toodetes on valdavas osas kasutatud maltodekstriini.<\/p>\n

Siiski-siiski, on neid jooksjaid ja rattureid, kes v\u00e4ldivad spordijooke ja energiatooteid suhkru kui kurjajuure p\u00e4rast. H\u00e4sti lihtsalt v\u00f5ib aga \u00f6elda: Suhkur on halb, kui sa trenni ei tee. Kui teed trenni, siis on suhkur vajalik k\u00fcte.<\/strong><\/p>\n

\"SiS\"<\/p>\n

2. \u201c60\/20\/20\u201d makro on ideaalne?<\/strong><\/p>\n

Makrod ehk makrotoitained on \u00fcks kirgi k\u00fcttev teema, nagu toit \u00fcldiselt. Kas sinu p\u00e4evane men\u00fc\u00fc peaks laias laastus sisaldama makrotoitaineid vastavalt: 60% s\u00fcsivesikuid, 20% rasvu ja 20% valku? V\u00f5i \u00e4kki hoopis 40\/30\/30? V\u00f5i on aktiivsele inimesele sobilik m\u00f5ni kolmas v\u00f5i neljas kombinatsioon? Tegelikult ei ole \u00fchte kindlat reeglit, mis garanteeriks eduelamuse k\u00f5igile.<\/p>\n

Iga\u00fchel peaks paika loksuma enda vajalik toitainete tasakaal.<\/strong> Seda vastavalt treeningutele ja ka individuaalsetele ise\u00e4rasustele. 60\/20\/20 v\u00f5ib sobida \u00fchele, kuid mitte teisele jooksjale. S\u00fcsivesikute kogus on suurim muutuja tulenevalt treeningmahtudest. M\u00f5tle protsentide k\u00f5rval absoluutkogustele. Keskmine jooksja vajab p\u00e4evas 3-5 gr s\u00fcsivesikuid kehakilogrammi kohta. Tippjooksjal, treeningmahuga n\u00e4iteks 20 tundi n\u00e4dalas, v\u00f5ib s\u00fcsivesikute vajadus olla kaks korda suurem.<\/p>\n

3. Enne v\u00f5istlusi peab teiperit tegema, igatahes!<\/strong><\/p>\n

Ilmselt on suur osa spordiharrastajaid puutunud kokku nn teiperiga, teisis\u00f5nu laadimisega, mil v\u00f5istlusele eelnevatel p\u00e4evadel suurendatakse s\u00fcsivesikute kogust p\u00e4evases toidus. On see vajalik? Alla tunni kestvate v\u00f5istluste puhul ei pruugi energia laadimine siiski tulemusi m\u00f5jutada. Kui v\u00f5istluste ajal tarbitakse piisavalt s\u00fcsivesikuid, ei pruugi ka pikemate distantside puhul teiperist tulemusele suurt lisaefekti olla. <\/strong>R\u00f5hutame \u2013 KUI v\u00f5istluse ajal on s\u00fcsivesikute ja sealjuures ka vedeliku tarbimine piisav. Siiski, energia laadimine ei tee paha<\/strong>. Kui tunned end selle abil kindlamalt, j\u00e4tka! Teiste seas on laadimiseks sobilikud ja head erinevad puuviljamahlad ning n\u00e4iteks ka SiS GO Energy spordijook.<\/p>\n

\"SiS\"<\/p>\n

4. Krambid tekivad magneesiumipuudusest?<\/strong><\/p>\n

Idee, et trenni\/v\u00f5istluse ajal tekkivate krampide p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla \u00fche konkreetse aine puudus v\u00f5i ainult vedeliku puudus, p\u00f5hineb \u00fchel umbes sajandivanusel pisut kallutatud uuringul. V\u00e4rskemad testid n\u00e4itavad, et krambid tekivad mitme aine ja asjaolu \u201cs\u00fcnergias\u201d. Kuigi seni on kurjajuurena v\u00f5i siis krampide leevendajana toodud esile eelk\u00f5ige magneesiumit, siis targem on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu kogu mineraalide-soolade reale, mida organism higistamise kaudu kaotab<\/strong>. Lihtne sool (Na) on koguseliselt reas esimene. Lisaks veel kaltsium, kaalium, magneesium ja rida teisi aineid, mida nimetatakse ka elektrol\u00fc\u00fctideks. Ilma elektrol\u00fc\u00fctideta ei imendu vedelik kehas piisavalt. Seega v\u00f5ib tekkida vedelikupuudus ka juhul, kui n\u00e4iliselt on piisavalt joodud. Soovitame juua pikal palaval p\u00e4eval, trennides ja v\u00f5istlustel mineraalidega jooki.<\/strong> Gaasiliste ja soolaste mineraalvete k\u00f5rval on heaks ja mugavaks alternatiiviks SiS GO Hydro mineraalitabletid.<\/p>\n

Krampe tekitavate faktorite hulgas v\u00f5ivad olla ka individuaalsed ise\u00e4rasused n\u00e4rvis\u00fcsteemis ja lihtsalt lihaste soodumus krampidele. Selliste juhtumite puhul tuleb leida endale sobilikud viisid, kuidas krampe ennetada ja leevendada.<\/p>\n

\"SiS\"<\/p>\n

5. K\u00f5ik spordijoogid on \u00fchesugused?<\/strong><\/p>\n

Spordijooke on testitud ja uuritud igak\u00fclgselt. Seega, paljudes jookides on t\u00f5esti sarnane baaskoostis \u2013 teatav kombinatsioon ja kontsentratsioon koostisosadest, mis toimivad ja m\u00f5jutavad sooritust positiivselt. Kuid siiski – jookidel on erinevusi. \u00dcks, mida j\u00e4lgida, on suhkrute sisaldus koostisosade nimekirjas – kas on kasutusel lihtsuhkrud ja\/v\u00f5i liitsuhkrud.<\/strong> M\u00e4letad k\u00fcsimust Nr 1? (Keri lehte \u00fclespoole, et meelde tuletada). Peale koostisosade tasub j\u00e4lgida toitev\u00e4\u00e4rtuse ridasid, eriti \u201cs\u00fcsivesikud\u201d ja \u201cnendest suhkrud\u201d numbreid. Teine number paljastab lihtsuhkrute sisalduse. Kui joogis sisalduvad s\u00fcsivesikud on suuremas osas lihtsuhkrud, on selle toote imendumiseks vaja rohkem vedelikku ning seedumine ja imendumine toimub aeglasemalt. Liitsuhkrud teevad toote imendumise ja seedumise lihtsamaks, mugavamaks ning energiatase on stabiilsem<\/strong>. Suurem osa SiS spordijookides leiduvast s\u00fcsivesikust on liitsuhkrud.<\/p>\n

Tekst:\u00a0Kristo Reinsalu, SiS Eesti<\/em><\/p>\n

Fotod:\u00a0Science in Sport \/ Sportland<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Treeningute ja toitumisega seoses tekib alati palju k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks pealkirjas k\u00fcsitud: kas k\u00f5ik spordijoogid on \u00fchesugused v\u00f5i kui palju\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":20838,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308,23],"tags":[288,149,286],"class_list":["post-20834","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","category-tooted","tag-nouanne","tag-sport","tag-toode"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20834","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20834"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20834\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20843,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20834\/revisions\/20843"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20838"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20834"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20834"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20834"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}