{"id":24074,"date":"2017-10-18T06:58:02","date_gmt":"2017-10-18T06:58:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=24074"},"modified":"2017-10-18T14:18:22","modified_gmt":"2017-10-18T14:18:22","slug":"kas-talvel-saab-joosta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kas-talvel-saab-joosta\/","title":{"rendered":"Kas talvel saab joosta?"},"content":{"rendered":"

Joosta saab iga ilmaga – \u00f5iged jalan\u00f5ud ja riided ning sobivalt valitud jooksutempo muudavad talvel jooksmise nauditavaks ja suisa soovituslikuks. H\u00e4id nippe jagab omadest kogemustest tooteekspert Erik Aibast.<\/p>\n

Ilusa, m\u00f5\u00f5dukalt k\u00fclma ja kuiva ilma korral on talvisel jooksutreeningul isegi teatud eelised suvise ees. N\u00e4iteks on talviti just maastikul jooksmine m\u00f5nusam<\/strong>, sest p\u00e4\u00e4sed paikadesse, mis suvel on m\u00e4rjad. Ka rohu ja taimestiku tihedus on metsades, rabades ja soodes sel aastaajal v\u00e4iksem. \u00dcheks plussiks on ka kerge ja koheva lume kasutamine loodusliku koormusena alternatiivtreeninguna j\u00f5usaalile. \u201eSiin on h\u00e4sti suur fun<\/em>-element samuti juures,\u201c \u00fctleb kahekordne orienteerumisjooksu Eesti meister Erik.<\/p>\n

Talvel treenimise muudab mugavaks \u00f5ige riietumine ning \u00fctlus: \u201eEi ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus<\/strong>\u201c peab t\u00e4pselt paika. Suurimaks v\u00e4ljakutseks on keha kaitsmine vee, niiskuse ja k\u00fclma eest. Klassikaliseks p\u00f5hit\u00f5eks on kihiline riietumine, mis on k\u00f5ige alus ja mis aitab sind hoida talvistel treeningutel kuivema ja soojemana.<\/p>\n

\"Jooksmine\"<\/p>\n

Niiskust juhtiv aluskiht<\/strong><\/p>\n

Niiskust juhtiva aluskihi eesm\u00e4rk on hoida kehapinda v\u00f5imalikult kuivana. \u201eVesi on v\u00e4ga hea soojusjuht m\u00f5lemas suunas. N\u00e4iteks 60-kraadises \u00f5hus ja saunas suudame viibida ja ei juhtu midagi, aga 60-kraadine vesi p\u00f5letab, sest vesi tundubki inimesele h\u00e4sti kuumana. Samasugune efekt on ka teistpidi. Vesi suudab \u00fcleni m\u00e4rja kehapinna v\u00e4ga h\u00e4sti maha jahutada, mist\u00f5ttu ilma aluskihita hakkaks treenides kiiresti k\u00fclm<\/strong>,\u201c toob Erik tabava n\u00e4ite, miks on vaja niiskust kehast eemale juhtida. Aluskihiks sobib h\u00e4sti spordipesu.<\/p>\n

Soojust hoidev vahekiht<\/strong><\/p>\n

Soojust hoidva vahekihi eesm\u00e4rgiks on s\u00e4ilitada keha toodetud soojust v\u00f5imalikult kaua meie \u00fcmber. Selleks sobivad v\u00e4ga h\u00e4sti erinevad fliismaterjalid, mis on karvastatud ja kohevaks muudetud<\/strong> selleks, et nende pind seoks palju \u00f5hku. \u201eKuigi heaks vahekihi n\u00e4iteks v\u00f5iks pidada ka villast kampsunit, sest looduslikud materjalid on k\u00f5ige pehmemad ja mugavad, siis probleem peitub selles, et k\u00f5ik villased ja puuvillased kiud on nagu k\u00e4snad ning imavad niikust endasse. Selle tulemusena hakkab sooja hoidev kiht l\u00f5puks vastupidist tulemust andma,\u201c p\u00f5hjendab Erik, miks eelistada tehnilisi materjale looduslikele.<\/p>\n

\"Jooksmine\"<\/p>\n

V\u00e4liste tingimuste eest kaitsev pealiskiht<\/strong><\/p>\n

V\u00e4liste tingimuste eest kaitsva pealiskihi eesm\u00e4rgiks on kaitsta keha tuule ja sademete eest. Enamike tootjate riiete valik on sobilik treenimiseks m\u00e4rgades tingimustes kuni kaks tundi. \u00dcle selle tuleks kasutusele v\u00f5tta juba ekstreemsemad variandid ja vastupidavamad materjalid. \u201eRiideid veekindlaks on lihtne muuta, n\u00e4iteks kummi\u00fclikond on veekindel. Keeruliseks muudab olukorra samal ajal materjalide hingavaks muutmine. Seep\u00e4rast on v\u00e4lja m\u00f5eldud k\u00f5rgtehnoloogilised materjalid, mis \u00fchelt poolt ei lase sademeid l\u00e4bi ning teiselt poolt lasevad higistamisel tekkinud veeauru v\u00e4lja<\/strong>. Just sellised riided hoiavad inimese keha paremini sooja ja kaitstuna,\u201c kirjeldab uute tehnoloogiate vajalikkust Erik.<\/p>\n

\"Talvel\u00c4ra unusta ka m\u00fctsi, kindaid, sokke ja sobivaid jalan\u00f5usid<\/strong><\/p>\n

Talvise riietuse juures m\u00e4ngivad v\u00e4ga olulist rolli veel m\u00fcts, kindad, sokid ja jalan\u00f5ud. Mida kaugemal kehaosad s\u00fcdamest asuvad, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et need hakkavad k\u00fclmetama. Keha soojust saab k\u00f5ige efektiivsemalt reguleerida aga m\u00fctsi kandmisega<\/strong>, sest erinevad testid on kindlaks teinud 75%-se kehasoojuse eraldumise just pea kaudu. Jalan\u00f5ude puhul on kaheks oluliseks teguriks haakuvus pinnasega ja veekindlus. Viimane muudab treeningtossud aga veidi raskemaks ja j\u00e4igemaks. Kes armastab kergeid ja painduvaid jalatseid, v\u00f5ib proovida hoopis veekindlaid sokke.<\/p>\n

Riskiks on k\u00fclmetumine ja vigastused<\/strong><\/p>\n

Talvised jooksutreeningud on v\u00e4ga heaks mahutreeninguks paljudele erinevate alade sportlastele. Eesti talvele iseloomulike tingimuste, nagu k\u00fclma, libeda ja pimeda t\u00f5ttu v\u00f5iksid jooksutreeningud olla pigem aeroobsed ja rahulikud v\u00e4hendamaks terviseriskide ohtu. Liigselt k\u00fclma \u00f5hku ahmides v\u00f5i higistades on suur t\u00f5en\u00e4osus k\u00fclmetuda ja haigeks j\u00e4\u00e4da<\/strong>. Teiseks riskiks on vigastused. Libedaga muutuvad teed k\u00f5vemaks, mist\u00f5ttu on oht liigeseid p\u00f5rutada kordades suurem. \u201eSamuti on jooksjatele tuttav n\u00e4iteks luu\u00fcmbrisep\u00f5letik, mis tekib kiiresti just seet\u00f5ttu, et tasakaalulihased t\u00f6\u00f6tavad libedates oludes algselt teistmoodi ja saavad niiviisi \u00fclekoormuse,\u201c toob n\u00e4ite varem orienteerumisjooksuga tegelenud Erik.<\/p>\n

Tekst: Liisi Rist<\/em><\/p>\n

Fotod: Nike \/ Hooligan Hamlet<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Joosta saab iga ilmaga – \u00f5iged jalan\u00f5ud ja riided ning sobivalt valitud jooksutempo muudavad talvel jooksmise nauditavaks ja suisa soovituslikuks.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":24088,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308,23],"tags":[97,149,118],"class_list":["post-24074","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","category-tooted","tag-jooks","tag-sport","tag-tooted"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24074","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24074"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24074\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":24097,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24074\/revisions\/24097"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24074"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24074"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24074"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}