\u00dcldjoontes v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00e4el kantaval elektroonikal on kaks v\u00f5imalikku arengusuunda, mis teineteist ei v\u00e4lista.<\/p>\n \u00dcks suund on see, et kell muutub t\u00e4ielikult telefoni pikenduseks ja selle ekraanilt saab hakata lugema tekste, vastu v\u00f5tma s\u00f5numeid, tegema p\u00e4ringuid \u2013 n\u00e4iteks kus asub l\u00e4him pitsabaar ja mida seal pakutakse. See eeldab muidugi, et ka pitsabaaril on vastav tarkvara ning see suudab infot hallata ja kiiresti uuendada. Nutikellade areng eeldab seega, et kogu infrasrtuktuur areneb kaasa ja tekib teenusepakkujaid, kes infot jagavad.<\/strong><\/p>\n M\u00e4rgid n\u00e4itavad ka seda, et kell areneb maksevahendiks. See t\u00e4hendab, et poes ei pea enam v\u00e4lja v\u00f5tma pangakaarti, vaid piisab makseterminalile kella n\u00e4itamisest. Ka mobiil-ID v\u00f5ib kolida kella sisse, sest suuri mobiile ei olegi enam nii mugav kasutada, aga kellaga piisab enda tuvastamiseks ainult puutest.<\/p>\n Sport ja tervis<\/strong><\/p>\n Teine suund on sport ja tervis, neid kahte ei saa enam lahutada. Viimase nelja aastaga on pulsikella funktsioonide hulka lisandunud aktiivsuse j\u00e4lgimine. Kui alguses jagas kell inimese p\u00e4evase liikumise lihtsalt aeglaseks, m\u00f5\u00f5dukaks ja kiireks, siis n\u00fc\u00fcd suudab see \u00e4ra tunda ka istumise, p\u00fcsti seismise ja lamamise (magamise), m\u00f5ni kell on v\u00f5imeline tundma \u00e4ra isegi ujumisstiili<\/strong>. Aktiivsuse j\u00e4lgimist on arendatud ja arendatakse edasi just seet\u00f5ttu, et uuringute j\u00e4rgi liigutakse v\u00e4he ja v\u00e4ga palju ressurssi kulub \u00fclekaaluliste raviks. Kasutajal on vaja midagi, mis teda motiveeriks ja \u00fctleks, kui palju ta on sel p\u00e4eval miinimumnormist liikunud, ja aitaks seada isikliku eesm\u00e4rgi.<\/p>\n Millel oleks m\u00f5tet?<\/strong><\/p>\n Inimese otseseks v\u00f5i kaudseks j\u00e4lgimiseks on tegelikult palju sensoreid, kuid k\u00fcsimus on selles, kas k\u00f5ike saab kella sisse paigutada, n\u00e4iteks verer\u00f5hu m\u00f5\u00f5tmise aparaati v\u00f5i hingamise j\u00e4lgimise seadet. Tehnoloogiliselt oleks v\u00f5imalik n\u00e4iteks veresuhkru taset kella abil j\u00e4lgida, kuid diabeetikuid on maailmas umbes 5%, seega k\u00f5ik kasutajad seda funktsiooni kindlasti ei vaja. Tootja peab sel juhul otsustama, kas seda lahendust tasub kella sisse panna.<\/p>\n Tulevikus v\u00f5iks kellal olla ka v\u00f5ime m\u00f5\u00f5ta naha niiskust, sh seda, kui palju inimene higistab<\/strong>, kuigi kell ei saa hinnata, millest higistamine on tingitud. Higistamine v\u00f5ib olla m\u00f5ne haiguse s\u00fcmptom, aga v\u00f5ib ju tulla ka sellest, et tuba on umbne. Kui on olemas seade, siis peab olema ka tarkvara, mis seda anal\u00fc\u00fcsib ja hinnanguid v\u00f5i soovitusi annab. Siin tuleb m\u00e4ngu seadusandlus \u2013 praegu ei tohi \u00fckski seade panna diagnoosi, seda peab tegema arst. Seadmed v\u00f5ivad m\u00e4rke avastada ja andmeid koguda, kuid ei tohi anda hinnangut. Selleks, et seadmed saaksid edasi areneda, peab ka \u00fchiskond arenema.<\/p>\n Piiriks on fantaasia<\/strong><\/p>\n Kaugemas perspektiivis m\u00f5eldakse haigustunnuste avastamiseks v\u00f5ib-olla v\u00e4lja meetodid, mille tehnoloogia mahub k\u00e4ekella sisse. Piiriks on ainult fantaasia. Sel juhul oleks kellal p\u00fcsi\u00fchendus internetiga, mille kaudu saadetakse andmed raviarstile v\u00f5i perearstile. Arst teavitab kasutajat kas k\u00f5nega v\u00f5i s\u00f5numiga (mis v\u00f5ib samuti tulla k\u00e4ekella peale), et teatud n\u00e4itajad ei ole soovituslikes vahemikes, ning kutsub kontrolli.<\/strong> K\u00f5ige suurem probleem on siingi seadusandlus, ka selles m\u00f5ttes, et kes tohib delikaatseid isikuandmeid t\u00f6\u00f6delda. Andmete edastamisel l\u00e4bivad need eri servereid ja nii tekib juurdep\u00e4\u00e4s delikaatsetele isikuandmetele ka neil, kellel seda olla ei tohiks.<\/p>\n Mida veel?<\/strong><\/p>\n \u00dcks k\u00fcsimus, mis inimesi alati huvitab, on kehakaal. Kella abil ei saa hakata kehakaalu m\u00e4\u00e4rama, sest kaalumiseks peab kogu kehamass toetuma m\u00f5\u00f5tvale seadmele, kuid kaaluda saaks siis, kui panna kell suhtlema jalan\u00f5udega, mille taldade sees oleks m\u00f5\u00f5tmisseade.<\/p>\n Iseenesest saaks kella sisse panna palju funktsioone, aga k\u00fcsimus on alati selles, mida kogutud infoga peale hakata.<\/strong> Palju tehnoloogiaid on juba olemas, t\u00e4htis on teha need m\u00f5\u00f5tmetelt v\u00e4iksemaks. Oluline on ka see, et kes v\u00f5tab vastutuse andmete anal\u00fc\u00fcsi ja vastuse genereerimise eest.<\/p>\n Kust saada voolu?<\/strong><\/p>\n Aku vastupidavuse parandamiseks otsitakse samuti lahendusi, sest mida rohkem lisafunktsioone kellal on, seda rohkem voolu see tarbib. \u00dcks v\u00f5imalus oleks n\u00e4iteks toota energiat kehasoojusest, sest keha ju toodab soojusenergiat, eriti treenides. On kaalutud ka v\u00f5imalust kasutada energiat, mis tekib riide h\u00f5\u00f5rdumisest, n\u00e4iteks sellest, kui jooksja k\u00e4ed k\u00e4ivad vastu jooksuriideid. On m\u00f5eldud ka variandile, et jalgratturid saaksid energiat toota jalgrattaga s\u00f5ites.<\/strong> Viimase aastaga on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud ka p\u00e4ikeseenergia talletamise suutlikkus ja ilmselt l\u00e4hima viie aasta jooksul paigaldatakse kella klaasile v\u00e4ike p\u00e4ikesepaneel, et akut saaks laadida p\u00e4ikeseenergiaga.<\/p>\n![\"Nutikell\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/nr-3.jpg\")
Mobiiltelefoni pikendus<\/strong><\/p>\n![\"Nutikell\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/SUPPORT_A370_1_Expires_May_2019.jpg\")
<\/p>\n![\"Nutikell\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/nr-1.jpg\")
<\/p>\n![\"Nutikell\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/nr-2.jpg\")
<\/p>\n