{"id":25681,"date":"2017-11-29T10:29:48","date_gmt":"2017-11-29T10:29:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=25681"},"modified":"2017-11-29T10:30:22","modified_gmt":"2017-11-29T10:30:22","slug":"ujumine-taiuslik-spordiala","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/ujumine-taiuslik-spordiala\/","title":{"rendered":"Miks on ujumine t\u00e4iuslik spordiala?"},"content":{"rendered":"

Ujumine on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ala, mis sobib suurep\u00e4raselt tervisesportlastele, kuna aitab kaotada kaalu ja taastuda traumadest. L\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4gib treener Martin Liivam\u00e4gi.<\/p>\n

\u201eUjumise v\u00f5lu seisneb selles, et seda saavad harrastada k\u00f5ik, kes ennast vees v\u00e4hegi kindlalt tunnevad. Ujumiseks ei ole \u00fcldiselt vaja v\u00e4ga suurt j\u00f5udu v\u00f5i ebainimlikku vastupidavust. Ujuda saab soovidest ja tasemest olenevalt ja vanus ei ole kindlasti takistuseks,\u201c alustab Liivam\u00e4gi. Tervisele on ujumine mitmeti kasulik, eriti aga just sellep\u00e4rast, et see hoiab pulsi \u00fcleval, kuid v\u00f5tab kehalt liigse raskuse<\/strong>. \u201eUjudes kasutab sportlane v\u00f5rdselt kogu keha lihaseid ning seega on k\u00f5ikide lihaste areng tagatud. Lisaks soodustab ujumine vereringet, vastupidavust ning lihaste \u00fcldist j\u00f5udu ja painduvust,\u201c toob ta v\u00e4lja ujumise plusse.<\/p>\n

\"Ujumine\"<\/p>\n

Ujumine sobib t\u00f5esti k\u00f5igile<\/strong><\/p>\n

Basseinis treenimine on kasulik ka neile, kes tegelevad muidu m\u00f5ne teise spordialaga. \u201eUjumine on v\u00e4ga kasulik vastupidavuse arendamiseks ja lihaste \u00fchtlase toonuse saavutamiseks, \u201c \u00fctleb Liivam\u00e4gi. Ta soovitab ujumist lisatrennina eelk\u00f5ige teiste vastupidavusalade harrastajatele, n\u00e4iteks kord n\u00e4dala v\u00f5i kahe jooksul. \u201eUjumine on s\u00fcdameveresoonkonnale v\u00e4ga hea<\/strong> ja aitab kindlasti harrastajaid, kel sellega probleeme on. Paljude pallim\u00e4nguharrastajate ja s\u00f5udjate trennikavas on ujumine sees ning otse loomulikult puutuvad ujumisega kokku k\u00f5ikide spordialade esindajad, kel on tegemist veega: veepallurid, kujundujujad, vetteh\u00fcppajad ja teised.\u201c<\/p>\n

\"Ujumine\"Vees kaob kaal<\/strong><\/p>\n

Veesport sobib suurep\u00e4raselt ka inimestele, kel on probleeme \u00fclekaaluga. \u201eUjumine on \u00fclekaalulistele v\u00e4ga hea trenn, kuna vees on inimene mitu korda kergem kui maa peal ja t\u00e4nu sellele on ennast lihtsam liigutada. Lisaks puudub vigastuste oht,\u201c selgitab Liivam\u00e4gi. Ujumisega tegelemine v\u00e4hendab keha rasvaprotsenti, kuid kaal langeb kokkuv\u00f5ttes ikka siis, kui treening vees on j\u00e4rjepidev<\/strong> ja piisav ning enne ja peale treeningut ja treeningute vahel toitumine on korras.<\/p>\n

Taastumiseks vette<\/strong><\/p>\n

Ujumine on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne liigutamisv\u00f5imalus ka nendele, kes on kimpus vigastusega v\u00f5i kel on tarvis traumast taastuda. \u201eUjumine sobib traumadest taastumiseks, kuna vees ei lange vigastatud kohale nii suur surve ja liigutusi on kergem kontrollida<\/strong>. Vigastusest taastumise kiirendamiseks aga tuleb lihaseid just liikumises hoida,\u201c lausub Liivam\u00e4gi. Peale selle v\u00f5ib ujumist vaadelda kui aktiivset venitust ehk ennast vees liigutades on lihased vabad ja painduvad. \u201eSee t\u00e4hendab, et enamiku lihas-, luu- ja isegi n\u00e4rvivigastustest taastumisel on ujumisest v\u00e4ga palju kasu. Lisaks aitab ujumine harrastajal end vigastusest taastumise ajal vormis hoida,\u201c lausub Liivam\u00e4gi.<\/p>\n

Tehnika on A ja O<\/strong><\/p>\n

Ujumisega ei ole kunagi hilja alustada. P\u00e4ris algajal oleks kindlasti m\u00f5istlik p\u00f6\u00f6rduda treeneri poole \u2013 alg\u00f5ppekursuseid on olemas t\u00e4iskasvanutelegi. \u201eKui logistilistel v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel ei ole v\u00f5imalik treenerit leida, on tihtipeale kasu m\u00f5nest tuttavast, kes on alg\u00f5ppe l\u00e4bi teinud ja ujumisega hakkama saab,\u201c soovitab Liivam\u00e4gi. \u201eAlustada tuleks tehnika paika saamisest ja seej\u00e4rel treeningmahtu kasvatada. Olenevalt treenitavast on v\u00f5imalik rinnuli- ja vabaujumise tehnika omandada n\u00e4dalatega, m\u00f5nikord isegi kiiremini.<\/strong> Liblikujumise selgeks saamine v\u00f5tab kauem aega,\u201c toob Liivam\u00e4gi v\u00e4lja ja r\u00f5hutab tehnika omandamise olulisust. \u201e\u00d5ige tehnikaga ujumine aitab eelk\u00f5ige v\u00e4ltida vigastusi, aga v\u00e4ga raske on tehnikat korrigeerida, kui see on juba valesti selgeks \u00f5pitud. \u00d5ige tehnikaga on samuti tunduvalt lihtsam vees edasi liikuda.\u201c<\/p>\n

\"Ujumine\"<\/p>\n

Koormust t\u00f5sta sujuvalt<\/strong><\/p>\n

Kui on soov vormi parandamiseks regulaarselt ujumisega tegelema hakata, oleks tark konsulteerida enne treeneriga, kellel on ujuja tasemest teatud arusaam. \u201eKindlasti ei maksa alustada v\u00e4ga suurte koormuste ja mahukate treeningutega, vaid pigem sujuvalt taset t\u00f5sta<\/strong>,\u201c \u00fctleb Liivam\u00e4gi. \u201eTreeningute pikkus oleneb tasemest ja eesm\u00e4rgist, kuid \u00fcldiselt v\u00f5iks treeninguid teha kaks-kolm korda n\u00e4dalas ja 45\u201360 minutit korraga. Rutiini peletamiseks saab kasutada erinevaid vahendeid, sealhulgas ujumislesti, lauda ja k\u00e4elabidad. Nende abil saab ujuja oma tehnikat korrigeerida ja n\u00f5rgemaid lihaseid j\u00e4rele aidata,\u201c soovitab ta.<\/p>\n

Miks just ujumine?<\/strong><\/p>\n

See on kasulik \u00fcldisele tervisele, veresoonkonnale ja k\u00f5ikidele lihastele.<\/p>\n

Ujudes oled eemal k\u00f5igest muust, sealhulgas t\u00f6\u00f6st ja elektroonikast, ning saad keskenduda ainult iseendale ja sportimisele.<\/p>\n

Vesi rahustab ja t\u00e4nu sellele suudad \u00f5htul paremini uinuda.<\/p>\n

Ujumisvarustus on suhteliselt odav ja iga\u00fcks saab selle alaga tegeleda.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Fotod: Tootjad<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ujumine on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ala, mis sobib suurep\u00e4raselt tervisesportlastele, kuna aitab kaotada kaalu ja taastuda traumadest. L\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4gib treener Martin Liivam\u00e4gi.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":25685,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30,308],"tags":[80,149,51],"class_list":["post-25681","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","category-sport","tag-elustiil","tag-sport","tag-ujumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25681","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25681"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25681\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":25710,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25681\/revisions\/25710"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25685"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25681"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25681"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25681"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}