{"id":25889,"date":"2017-12-15T09:40:29","date_gmt":"2017-12-15T09:40:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=25889"},"modified":"2017-12-15T09:40:29","modified_gmt":"2017-12-15T09:40:29","slug":"kuidas-sirguvad-tulevased-hokimangijad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kuidas-sirguvad-tulevased-hokimangijad\/","title":{"rendered":"Kuidas sirguvad tulevased hokim\u00e4ngijad?"},"content":{"rendered":"

N\u00e4dalavahetuse ennel\u00f5unad \u0160koda j\u00e4\u00e4hallis Haaberstis kuuluvad Eesti j\u00e4\u00e4hoki tulevikule.<\/p>\n

Umbes 40 meetripikkust mehikest, aga ka m\u00f5ni t\u00fcdruk, teevad j\u00e4\u00e4v\u00e4ljaku eri otstes siksakke, kiirendavad, pidurdavad, liuglevad kord \u00fchel, kord teisel jalal v\u00f5i suisa selg ees. Tr\u00fcgivad litri p\u00e4rast v\u00f5ideldes, kukuvad, ajavad end naerdes p\u00fcsti ja lasevad r\u00f5\u00f5msalt edasi, p\u00f5nevil lapsevanemad porte najal kaasa elamas. Tuleb ette hetki, kus emad-isad ei tea, kas nutta v\u00f5i naerda, kui v\u00f5suke hirmsa pauguga vastu j\u00e4\u00e4d prantsatab v\u00f5i portesse pikeerib. Ent kaitsmed-kiivrid on tasemel ning valupisaraid n\u00e4eb siin \u00fcliharva. Kuuldused j\u00e4\u00e4hoki v\u00e4givaldsusest v\u00f5i ohtlikest vigastustest on v\u00e4hemalt siin toimetavate viie- kuni \u00fcheksa-aastaste puhul selgelt liialdatud. Vastupidi \u2013 kui poleks ise n\u00e4inud, kui l\u00f5bus ja m\u00e4nguline v\u00f5ib selle keerulise spordiala \u00f5ppimine algaja jaoks olla, ei usukski.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Vanus pole takistus<\/strong><\/p>\n

P\u00f5nnide vahel askeldavad ringi, jagavad korraldusi ja n\u00e4itavad harjutusi ette t\u00f5sised ja asjalikud treenerid, kes paark\u00fcmmend aastat tagasi moodustasid esimese eestikeelsete hokim\u00e4ngijate p\u00f5lvkonna: Kaupo Kaljuste, Argo Kungla, Eno Saar ja Kristjan Valk. 1990. aastatel m\u00e4ngisid nad koos klubis nimega THK 88, nagu teisedki toonased tuntumad eestlastest hokimehed Lauri Lahesalu, Rauno Parras, J\u00fcri Rooba ja teised treener Andres Kaljuste k\u00e4e all. Andres Kaljuste, kes on enamiku eesti rahvusest hokimeeste jaoks esimene treener, on n\u00fc\u00fcdki platsis, j\u00e4\u00e4hokiga esmatutvust tegevaid lapsi julgustamas-juhendamas. Ta n\u00e4itab (nagu Gordie Howe v\u00f5i Jaromir Jagr juba ammu on t\u00f5estanud), et erinevalt paljudest teistest sportm\u00e4ngudest on j\u00e4\u00e4hokis vanus vaid number, aga mitte takistus.<\/p>\n

THK 88 oli ambitsioonikas projekt, mis p\u00fc\u00fcdis 1980. aastate l\u00f5puks t\u00e4ielikult venekeelseks kujunenud Eesti j\u00e4\u00e4hokile pisutki p\u00f5lisrahva t\u00e4helepanu ja poolehoidu t\u00f5mmata.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

V\u00f5imalusi oli v\u00e4he<\/strong><\/p>\n

\u00dcht-teist ju \u00f5nnestuski, kuid j\u00e4\u00e4hokil puudus oma Aivar Pohlak, kes m\u00e4letatavasti 1990. aastate alguses eestlased taas jalgpalli juurde t\u00f5i. J\u00e4\u00e4hokientusiastid v\u00f5isid toona seda k\u00f5ike vaid nukralt imetleda. Aastad l\u00e4ksid, kuid ikka ja j\u00e4lle siirdus MM-ile (oli see siis parajasti B- v\u00f5i C-divisjon) rahvuskoondist esindama meeskond, kus heal juhul vaid paar-kolm eestikeelset m\u00e4ngumeest. Olukord on n\u00fc\u00fcdseks m\u00f5nev\u00f5rra muutunud \u2013 detsembris U20 MM-il osalenud Eesti koondises oli v\u00e4hemalt nime poolest eestlasi ja venelasi lausa v\u00f5rdselt. Ent kui hokitrenn on praegu paljude venekeelsete perekondade esimene valik ning trenne j\u00e4tkub k\u00fcllaga, siis eestikeelsetel peredel, kelle s\u00fcda j\u00e4\u00e4hokile kuulub, oli aasta tagasi veel v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5imalusi, kuidas laps saaks endale arusaadavas keeles r\u00e4\u00e4kiva treeneri k\u00e4e all m\u00e4nguga algust teha. Mis on \u00e4\u00e4rmiselt kurioosne, arvestades et meie kolmes naaberriigis on just j\u00e4\u00e4hoki populaarseim spordiala…<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Eestlane peab alustama rahulikult<\/strong><\/p>\n

\u201eNii juhtuski, et pidasime n\u00f5u ja otsustasime, et teeme klubi, kus meie oma lapsed saaksid j\u00e4\u00e4hokit \u00f5ppida,\u201c \u00fctleb Kaupo Kaljuste, Saku J\u00e4\u00e4hoki Klubi eestvedaja, treener ning kauaaegne rahvuskoondise kaitsem\u00e4ngija. \u201eMe lihtsalt armastame seda m\u00e4ngu nii v\u00e4ga, et tundus \u00fclekohtune j\u00e4tta oma lapsed ilma v\u00f5imalusest j\u00e4\u00e4hokit v\u00e4hemalt proovida.\u201c<\/p>\n

Asi on selles, et eestlane areneb aeglasemalt. Eesti laps peab alustama rahulikumas keskkonnas, omasuguste seas. Vene rahvusest lapsed on temperamentsemad ja kiirema f\u00fc\u00fcsilise arenguga. \u201eSee teadmine pluss j\u00e4\u00e4hoki mingis m\u00f5ttes v\u00e4givaldne ja skandaalne kuvand \u2013 kuigi see on \u00fclekohtune \u2013 on eestlasi hokist eemal hoidnud.\u201c<\/p>\n

Areng on pidev<\/strong><\/p>\n

Trennir\u00fchma tegemine on m\u00f5istagi riskantne ettev\u00f5tmine. Kulutusi ju jagub: hokivarustus v\u00f5i j\u00e4\u00e4v\u00e4ljaku rent pole odavad. \u201eArvestasime alguses sellega, et t\u00f5en\u00e4oliselt peame piirduma k\u00fcmnekonna enda ja oma s\u00f5pruskonna lapsega ja kuidagi leidma kohad harjutamiseks. Panime siiski mitmesse kooli ja lasteaeda kuulutuse ja meeldiva \u00fcllatusena kogunes juba esimeseks trenniks 2016. aasta s\u00fcgisel kokku \u00fcle 30 lapse. On vene rahvusest lapsi, on norralasi, aga t\u00f6\u00f6keel on eesti keel.\u201c<\/p>\n