{"id":25914,"date":"2017-12-29T08:44:22","date_gmt":"2017-12-29T08:44:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=25914"},"modified":"2017-12-29T08:44:22","modified_gmt":"2017-12-29T08:44:22","slug":"worldloppeti-maratonisari-paneb-proovile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/worldloppeti-maratonisari-paneb-proovile\/","title":{"rendered":"Worldloppeti maratonisari paneb proovile"},"content":{"rendered":"

Suusahooaeg on alanud ning k\u00e4ima on l\u00e4inud ka maailma suurim suusamaratonide sari Worldloppet.<\/p>\n

Iga t\u00f5sine harrastussuusataja tahab v\u00e4hemalt kord osaleda m\u00f5nel v\u00e4lismaratonil ja kahek\u00fcmne eri suusas\u00f5iduga Worldloppeti maratonisari<\/a> on selleks hea v\u00f5imalus. Olgu siis valikuks sarja klassikud Vasaloppet, Finlandia-hiihto v\u00f5i Birkebeinerrennet v\u00f5i eksootilisemad suusas\u00f5idud Hiinas v\u00f5i Austraalias.\u00a0Lemmiku leiavad nii klassikalise kui ka vabastiili austajad ning valida saab pikemate ja l\u00fchemate distantside vahel.<\/p>\n

\"Vasaloppeti
Vasaloppeti fini\u0161<\/figcaption><\/figure>\n

Tartust Itaalia ja Prantsusmaani<\/strong><\/p>\n

Neljal v\u00e4lismaratonil on s\u00f5itnud Nike<\/a> Eesti esinduse juht ja harrastussuusataja Rainer Tops<\/strong>.\u00a0\u201eOleme s\u00f5pruskonnaga asja rahulikult v\u00f5tnud ja pole \u00fcle \u00fche v\u00e4lismaratoni aastas eesm\u00e4rgiks seadnud. N\u00fc\u00fcdseks olen k\u00e4inud Vasaloppeti, Marcialonga, Birkebeinerrenneti ja Transjurassiene\u2019i maratonil<\/strong>,\u201c \u00fctleb Rainer ja lisab, et m\u00f5istagi on ta suusatanud ka kodumaisel Tartu maratonil<\/a>. \u201eIdeaalis v\u00f5iks l\u00e4bitud maratonide arv kahe v\u00f5rra suurem olla, aga \u00f5nnetuseks sattusime Birkebeinerile ja Transjurassiene\u2019i kordadel, kui need \u00e4ra j\u00e4id. Ehk siis seal tuli k\u00e4ia kaks korda,\u201c saab Raineri jutust selgeks, et ilmaolud ei pane proovile mitte ainult Tartu maratoni korraldajaid.<\/p>\n

Lund on nagu on<\/strong><\/p>\n

Iga suusamaraton on alati oman\u00e4oline, sest pole olemas kaht samasuguse ilmaga s\u00f5itu. Kuna suusatamine s\u00f5ltub suuresti ka suusast, on m\u00e4\u00e4rav roll sellelgi, kuidas m\u00e4\u00e4rimisega l\u00e4heb. Raineri esimene v\u00e4lismaraton oli 2012. aasta Vasaloppet ning viimane m\u00f6\u00f6dunud aasta Transjurassiene Prantsusmaal. Just viimast peab ta k\u00f5ige raskemaks, sest maratonip\u00e4eval ilm muutus ja rada oli eri kohtades v\u00e4ga eriilmeline. \u201eSel korral l\u00e4ksime m\u00e4\u00e4rdega alt ja tuli omajagu kannatada. Eks oma m\u00f5ju oli ka sellel, et ettevalmistus on viimasel paaril aastal olnud n\u00f5rgapoolne, sest lumega on olnud t\u00e4pselt nii nagu olnud on.<\/strong> Kuna oleme rahulikud harrastajad, ei ole me hakanud ka Soome lumelaagritesse minema. Suvel-s\u00fcgisel saab joosta ja natuke s\u00f5idame ka rulli, treenime nii palju, kui olud ja ajagraafik v\u00f5imaldavad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Rainer ettevalmistustest.<\/p>\n

\"Birkebeineri
Birkebeineri radadel<\/figcaption><\/figure>\n

Lemmik on Birkebeiner<\/strong><\/p>\n

Worldloppeti maratonidest teatakse kahtlemata k\u00f5ige rohkem legendaarset Vasaloppetit ja kuigi suusatajate seas kirutakse seda \u00fchise stardi p\u00e4rast, kus tagant startijad esimest nelja kilomeetrit pea tund aega s\u00f5idavad, on selle 15 000 kohta v\u00e4hem kui viie minutiga siiski t\u00e4is regatud. Ka Rainer tunnistab, et suure inimmassi ja pika distantsiga Vasaloppet on justkui Worldloppeti kuningas, aga talle on k\u00f5ige rohkem meeldinud Birkebeiner Norras<\/strong>. \u201eKarmilt pikad t\u00f5usud, raskusega kott seljas, aga samas ideaalsed olud: p\u00e4ike paistis, rada oli t\u00e4iuslik, paar miinuskraadi jne. Kuigi rada oli raske, oli seda v\u00e4ga m\u00f5nus l\u00e4bida,\u201c tuletab ta s\u00f5itu meelde. Elamusena meenutab Rainer ka korda, kui ta oli Birkebeinerile kohale s\u00f5itnud, kuid maraton j\u00e4i \u00e4ra. \u201eM\u00e4gedes olid tormituuled ja suusatajaid starti ei lubatud, aga sellest hoolimata v\u00f5tsime s\u00f5idu pundiga ette ja s\u00f5itsime esimese suure t\u00f5usu \u00e4ra. Tuul oli tipus nii k\u00f5va, et tahtis suusakepid \u00e4ra viia,\u201c kirjeldab Rainer.<\/p>\n

\"Marcialonga\"
Marcialonga<\/figcaption><\/figure>\n

Eesm\u00e4rgiks meistrimedal<\/strong><\/p>\n

Seni on Rainer koos s\u00f5pradega maratone valinud n-\u00f6 t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras. \u201eVasa on ju see k\u00f5ige-k\u00f5igem ja sellest alustasimegi, siis Marcialonga jt, mis on ka populaarsed. Igal aastal istume maha ja otsustame, kuhu minna<\/strong>,\u201c \u00fctleb Rainer. \u201eTahaks j\u00f5uda selleni, et \u00fchel p\u00e4eval oleks k\u00fcmme maratoni tehtud ja Worldloppeti meistritiitel k\u00e4es, aga see n\u00f5uab ka \u00fchte kaugemat sihtkohta,\u201c r\u00e4\u00e4gib Rainer tulevikust.<\/p>\n

Mis on Worldloppet?<\/strong><\/p>\n

Rahvusvaheline suusamaratonide \u00fchendus Worldloppet loodi 1978. aastal Uppsalas. Esialgu kuulus sinna \u00fcheksa maratoni, kuid n\u00fc\u00fcdseks on nende arv kasvanud kahek\u00fcmneni. Sarja maratone s\u00f5idetakse Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Okeaanias ning sellesse kuulub ka Tartu maraton<\/strong>.<\/p>\n

T\u00e4navuse hooaja esimesed maratonid peeti augustis suusatamise m\u00f5istes eksootilistes paikades, nimelt Argentinas ja Austraalias.<\/p>\n

Worldloppeti peakontor asub alates 2016. aastast Tartus.<\/p>\n

\"WL_Master_medals\"<\/p>\n

Worldloppeti meistrid<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast iga maratoni saab suusataja templi Worldloppeti passi ning kui ta on kogunud k\u00fcmme templit, on ta \u00fchtlasi v\u00e4lja teeninud Worldloppeti meistritiitli ja medali<\/strong>. Kuldmeistri nimetus antakse nendele, kes on l\u00e4binud k\u00fcmme maratonide p\u00f5hidistantsi. H\u00f5bemeistriks saavad k\u00fcmme maratonide l\u00fchis\u00f5itu v\u00f5i kombineeritult nii l\u00fchikesi kui ka pikki maratone l\u00e4binud suusatajad.<\/p>\n

Praegu on maailmas 18 000 Worldloppeti passi omanikku.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Fotod: erakogu \/ Klubi Tartu Maraton<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suusahooaeg on alanud ning k\u00e4ima on l\u00e4inud ka maailma suurim suusamaratonide sari Worldloppet. Iga t\u00f5sine harrastussuusataja tahab v\u00e4hemalt kord osaleda\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":25917,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30,308],"tags":[80,81,149,249],"class_list":["post-25914","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","category-sport","tag-elustiil","tag-persoon","tag-sport","tag-suusatamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25914","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25914"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25914\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":25921,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25914\/revisions\/25921"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25917"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25914"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25914"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25914"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}