{"id":26321,"date":"2018-01-26T09:48:13","date_gmt":"2018-01-26T09:48:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=26321"},"modified":"2018-01-26T09:48:13","modified_gmt":"2018-01-26T09:48:13","slug":"koik-lapsed-ujuma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/koik-lapsed-ujuma\/","title":{"rendered":"K\u00f5ik lapsed ujuma!"},"content":{"rendered":"

Ujumisoskuse vajalikkust ei sea kahtluse alla keegi: peale selle, et ujumine sobib treeninguks pea k\u00f5ikidele inimestele, v\u00f5ib ujumisoskus p\u00e4\u00e4sta ka elu.<\/p>\n

Alates selle aasta jaanuarist hakati kehalise kasvatuse ainekavas rakendama uut \u00f5pitulemust, mille eesm\u00e4rk on tagada k\u00f5igile lastele kolmanda klassi l\u00f5puks ujumisoskus ja eakohased veeohutusteadmised. Uue \u00f5pitulemuse saavutamise teeb v\u00f5imalikuks Vabariigi Valitsuse veebruarikuine otsus eelmise aasta veebruarist, millega toetatakse ujumise alg\u00f5petust igal aastal lisaks olemasolevale 230 000 eurole riigieelarvest veel miljoni euroga. Uurisime Eesti Ujumisliidu<\/a> presidendilt Karol Kovanenilt<\/strong>, miks ikkagi ujumisoskus ja ujumise alg\u00f5pe vajalikud on.<\/p>\n

\"Ujumisoskus
Ujumisoskus annab v\u00f5imaluse tunda enda vee \u00e4\u00e4res kindlalt. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Ujumisoskus annab meelerahu<\/strong><\/p>\n

\u201eUjumine on eluliselt oluline oskus, mis annab lugematul hulgal veega seotud liikumis- ja ajaveetmisv\u00f5imalusi. \u00c4\u00e4rmuslikul juhul v\u00f5ib ujumisoskus p\u00e4\u00e4sta ka elu,\u201c kinnitab Kovanen. Ujumine ei t\u00e4henda, et peaks oskama stiilipuhtalt ja kiiresti krooli v\u00f5i liblikat ujuda ja saltop\u00f6\u00f6rdeid teha. \u201eUjumisoskus t\u00e4hendab, et sul on vees mitmek\u00fclgsed oskused, n\u00e4iteks oskad sukelduda, h\u00f5ljuda ja kehaasendeid vahetada<\/strong>, ja et sa saad vees ka ootamatutes olukordades hakkama. See annab v\u00f5ime ja enesekindluse harrastada k\u00f5ikv\u00f5imalikke veealasid, olgu selleks wakeboard<\/em>, lohesurf, sukeldumine, kanuutamine v\u00f5i lihtsalt meres hullamine,\u201c kirjeldab Kovanen ujumisoskusega kaasnevaid v\u00f5imalusi.\u00a0Ta on kindel, et ujumisoskus annab meelerahu, sest olukordi, kus me veega kokku puutume, pole v\u00f5imalik alati v\u00e4ltida<\/strong>. \u201eKui inimene pole veega s\u00f5braks saanud, on vesi talle oht. Kui ta aga on omandanud elementaarse ujumisoskuse, avaneb talle tohutult v\u00f5imalusi. Hea on see, et asjatundliku \u00f5petamisega \u00f5pib ujuma \u00fcsna kiiresti ja l\u00f5bu valmistab see nii lastele kui ka t\u00e4iskasvanutele.\u201c<\/p>\n

\"Karol
Karol Kovanen koos oma lastega. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Ohutuse nimel<\/strong><\/p>\n

Ujumise alg\u00f5ppe korraldamine on meie jaoks eluliselt vajalik. Kovanen toob v\u00e4lja statistika, mille kohaselt on Eestis aastas 4,47 uppunut\u00a0100 000 elaniku kohta \u2013 \u00fcle poole rohkem kui P\u00f5hjamaades (Rootsis 2,4\u00a0ja Norras 1,4).<\/p>\n

\u201eEesti on mereriik, mis on peaaegu igast k\u00fcljest \u00fcmbritsetud veega, peale selle on meil ligi 3000 j\u00e4rve ja j\u00f5ge. Seega \u2013 \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks ujumise alg\u00f5pet paremini korraldada, on turvalisus<\/strong>. Eesti laste ujumisoskus on P\u00f5hjamaade laste omast m\u00e4rksa kehvem, sest \u00fcle poolel viienda klassi \u00f5pilastest ei ole piisavat ujumisoskust, et ennast ohust p\u00e4\u00e4sta,\u201c selgitab Kovanen. Rahvusvahelised kogemused ja WHO \u00fclemaailmne aruanne n\u00e4itavad, et parem ujumisoskus on k\u00f5ige lihtsamini k\u00e4ttesaadav meede, millega uppumissurmasid ennetada. Riikides, kus on olemas \u00fchtne kooliujumise kava ja\u00a0\u00f5petamismetoodika ning kus on kehtestatud ujumisoskuse standard,\u00a0on tunduvalt v\u00e4hem uppumissurmasid.<\/p>\n

\"UjumiseKas oskad ujuda?<\/strong><\/p>\n

Kuidas siis ikkagi kindlaks teha, kas me oskame ujuda? \u00dcldiselt kipuvad inimesed arvama, et oskavad ujuda, kuid ohtlikus olukorras ei pruugi piisata sellest, et tavaliselt l\u00e4bid ujudes \u00fche basseiniotsa. Ujumisoskus sisaldab tegelikult erinevaid osaoskusi, mis on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega uppumis\u00f5nnetuste ennetamisel<\/strong>. Oma ujumisoskuse proovimiseks h\u00fcppa s\u00fcgavasse vette, uju 100 m rinnuli, sukeldu ja too k\u00e4ega p\u00f5hjast ese, p\u00fcsi puhates ja asendeid vahetades kolm minutit paigal, seej\u00e4rel uju 100 m selili ja tule veest v\u00e4lja. Kui oled selleks v\u00f5imeline, siis v\u00f5id \u00f6elda, et oskad ujuda.<\/p>\n

\u201eSee on kompleksharjutus, mis ei n\u00f5ua tegelikult suurt pingutust ega head f\u00fc\u00fcsilist vormi. On oluline, et inimene suudab l\u00f5dvestunult hingata ja lasta veel ennast kanda ning tunneb ennast vees enesekindlalt,\u201c selgitab Kovanen. \u201eKui t\u00e4ielik usaldus ja kindlus veekeskkonna suhtes puudub, kasutab inimene j\u00f5udu ja tema hingamine on raskendatud<\/strong>. Sellisel juhul ei suuda seda kompleksharjutust teha ka v\u00e4ga heas f\u00fc\u00fcsilises vormis inimene. Seet\u00f5ttu ei sobi ujumisoskuse m\u00e4\u00e4ratluseks n\u00e4iteks 25 m l\u00e4bimine basseinis \u2013 selle suudab nii m\u00f5nigi \u00e4ra teha j\u00f5uga ja minimaalselt hingates, aga see ei taga, et ta saab p\u00e4riselt vees hakkama,\u201c lisab ta.<\/p>\n

\"Ujumise<\/p>\n

Ujumise alg\u00f5pe<\/strong><\/p>\n

On t\u00e4htis, et uuest aastast rakenduv kehalise kasvatuse ainekava \u00f5pitulemus v\u00f5rdub ujumisoskusega, kuna see annab k\u00f5igile lastele v\u00f5imaluse ujumine koolis selgeks saada. Sedasi saavad nii lapsed kui ka lapsevanemad laste ujumisoskuse kohta t\u00f5est infot.<\/p>\n

Ujumise alg\u00f5petuse l\u00e4biviimist koordineerib Eesti Ujumisliit koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsuste, koolide ning kehalise kasvatuse ja ujumise \u00f5petajate-treeneritega. \u201eKuna koolis k\u00e4ivad k\u00f5ik lapsed, suunab riik oma toe koolilastele. Eesm\u00e4rgiks on hiljemalt kolmanda klassi l\u00f5puks ehk esimese kolme kooliaasta jooksul ujumine lastele selgeks \u00f5petada,\u201c \u00fctleb Kovanen.<\/p>\n

Ujumise alg\u00f5petuse l\u00e4biviimisel v\u00f5etakse arvesse, et kooliujumise tunnid on efektiivsemad siis, kui:<\/strong><\/p>\n

1.\u00a0neid annavad\u00a0koos ujumistreener ja kooli\u00f5petaja<\/p>\n

2.\u00a0r\u00fchmas on maksimaalselt 12 last<\/p>\n

3. lapsed on oskuste j\u00e4rgi r\u00fchmitatud<\/p>\n

4.\u00a0need\u00a0algavad\u00a0v\u00f5imalikult vara (esimeses klassis)<\/p>\n

Kui loetelu\u00a0kolm esimest eeldust olid t\u00e4idetud, siis\u00a0omandas 40 ujumistunniga 200 m ujumisoskuse \u00fcle 90% lastest, aga 25 m n\u00f5ude t\u00e4itis 100% lastest. Enesep\u00e4\u00e4stmise seisukohast\u00a0on esmat\u00e4htis\u00a0r\u00f5huda sukeldumis- ja h\u00f5ljumisoskuse omandamisele,\u00a0sest see paneb aluse lapse\u00a0veeohutusteadmistele\u00a0ja ujuma \u00f5ppimisele.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ujumisoskuse vajalikkust ei sea kahtluse alla keegi: peale selle, et ujumine sobib treeninguks pea k\u00f5ikidele inimestele, v\u00f5ib ujumisoskus p\u00e4\u00e4sta ka\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":26323,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,149,51],"class_list":["post-26321","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-sport","tag-ujumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26321"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":26327,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26321\/revisions\/26327"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}