{"id":26495,"date":"2018-02-14T15:46:32","date_gmt":"2018-02-14T15:46:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=26495"},"modified":"2018-02-28T14:49:26","modified_gmt":"2018-02-28T14:49:26","slug":"sprinter-oilme-voro-ma-ei-pea-vaid-ma-tahan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/sprinter-oilme-voro-ma-ei-pea-vaid-ma-tahan\/","title":{"rendered":"Sprinter \u00d5ilme V\u00f5ro: ma ei pea, vaid ma tahan!"},"content":{"rendered":"

Sportlasi, kellest eeskuju v\u00f5tta ja kelle tarkusest midagi k\u00f5rva taha panna on palju. \u00dcks nendest on sprinter \u00d5ilme V\u00f5ro.<\/p>\n

\u00d5ilme (22) tegi treeningutega algust juba siis, kui k\u00e4is esimeses klassis. Sprindile spetsialiseerus aktiivne spordit\u00fcdruk umbes viis aastat tagasi. \u201cMulle oli varasemalt s\u00fcdamel\u00e4hedane kaugush\u00fcpe, kuid tervis ajas sellele alale pidevalt s\u00f5rad vastu ning \u00fchel hetkel leidsingi end vaid sprindile keskendumast,\u201d \u00fctleb neiu.<\/p>\n

\"\u00d5ilmeKiirus on oskus<\/strong><\/p>\n

\u00d5ilme s\u00f5nul k\u00f6idab teda sprindis k\u00f5ige enam ala ps\u00fchholoogiline pool. \u201cV\u00e4ga lihtne on end \u00e4ra kaotada. Kui sa ei suuda keskenduda ning end maksimaalselt mobiliseerida, kaotavad ka muud v\u00f5imed oma t\u00e4htsuse. Kiirus ei ole niiv\u00f5rd treenitus kuiv\u00f5rd oskus – oskus oma jalgu aina kiiremini liigutada, oskus seda teha \u00fcha \u00f6konoomsemalt jne …,\u201d filosofeerib \u00d5ilme ja toob v\u00e4lja, et p\u00f5hiline heitlus, mis sprinterina pidevalt tema sees aset leiab, on olukorra \u00f5ige hindamine. \u201cSprinteri eesm\u00e4rk on olla k\u00f5iges, mida ta teeb (treeningul) v\u00f5imalikult terav<\/strong>. Kuid on perioode treeningts\u00fcklites, kus teravus kaob peaaegu t\u00e4ielikult ning asendub mahu ja vastupidavusega. See periood on alati \u00fcsna proovilepanev, kuna pidevalt pean endale aru andma, et jah, praegu olengi meeletult aeglane, aga see peabki nii olema,\u201d avab \u00d5ilme sisemuses toimuvat.<\/p>\n

\"\u00d5ilmeRaskeim olukord – teadmatus<\/strong><\/p>\n

Talle meeldib \u00fcldse palju m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, miks ta midagi teeb ja kuhu tahab j\u00f5uda. \u201cMind on \u201c\u00f5nnistatud\u201d treeningul t\u00e4ieliku kaasam\u00f5tlemise ja seejuures seoste loomise oskusega. Olen olnud treeneritele kindlasti ka paras peavalu<\/strong>, sest neil on alati pidanud olema varnast v\u00f5tta k\u00f5igele omapoolne s\u00fcsteemne seletus, sest ma tahtsin olla sama teadlik oma treeningust kui nemad,\u201d iseloomustab \u00d5ilme ennast ja \u00fctleb, et sporditeekonnal on olnud hetki, kus s\u00fcsteem ei kanna vilja ning \u00e4kitselt katkevad ka peas varem loogilisena tundunud seosed. Neile vastust otsides leidis sportlane end \u00fcsna pea meeleheitlikult igalt poolt infot ammutamas, mis viis teda aga hoopis s\u00fcgavamale auku. Nii loebki \u00d5ilme oma sporditeekonna raskeimaks hetkeks teadmatust. \u201cTeadmatust, kuhu suunas ma pean liikuma ja mida selleks tegema. Kui ma varem arvasin, et vigastustega v\u00f5itlemine oli \u00fcks suurimaid iseloomu kasvatajaid, siis eksisin s\u00fcgavalt. Olukord, kui olin teadmatuses, pani minu motivatsiooni elus k\u00f5ige rohkem proovile<\/strong>. Vaadates tagasi sellele meeleheitlikule perioodile, siis sellest v\u00f5itjana v\u00e4lja tulek on see, mis annab mulle palju j\u00f5udu edasi minekuks,\u201d on neiu kindel, et on raskustes karastunud.<\/p>\n

Vaimne treening omab t\u00e4htsust<\/strong><\/p>\n

Praegu treenib \u00d5ilme keskmiselt kuus korda n\u00e4dalas. \u201cVarasemalt treenisin kaks korda p\u00e4evas, kuid \u00fchel hetkel tundsin, et ei puhka \u00f6\u00f6ga kahest treeningust v\u00e4lja ning vahetasin kaks l\u00fchemat trenni p\u00e4evas \u00fche pikema vastu. P\u00f5hiliseks koduhalliks on hetkel Tartu \u00dclikooli spordihoone,\u201d r\u00e4\u00e4gib \u00d5ilme oma argip\u00e4evast.<\/p>\n

\"\u00d5ilme<\/p>\n

Lisaks f\u00fc\u00fcsilisele vormile on neiu hakanud \u00fcha enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ka vaimu tugevdamisele. \u201cP\u00f5hiline vahend selleks on meditatsioon. V\u00e4ga tihti tekib meie peas palju m\u00f5ttelist \u201em\u00fcra\u201c, mis ei t\u00e4ida muud eesm\u00e4rki, kui tekitab vaid \u00e4revust ja lisapinget<\/strong>. Sellest vabanemine ei ole k\u00f5ige lihtsamate killast treening, aga kui sellega tegeleda, siis tulemused on suurep\u00e4rased. Sellest on abi nii treeningul, t\u00f6\u00f6l kui ka n\u00e4iteks ka koolis,\u201d on \u00d5ilme kindel.<\/p>\n

\"\u00d5ilmeMitte ma pean<\/em>, vaid ma tahan<\/em><\/strong><\/p>\n

\u00d5ilme j\u00f5uab palju – ta ei ole pelgalt sportlane, vaid omab ilustuudiot Tartu kesklinnas ja k\u00e4ib \u00fclikoolis. Seega on just \u00d5ilme \u00f5ige inimene, kes teab, kuidas ennast motiveerida trenni minema siis, kui tegelikult tahaks hoopis diivanil telekat vaadata. \u201cMeil k\u00f5igil on p\u00e4evi, mil keha ja vaim on v\u00e4sinud<\/strong> ning see tekitab viitsimatuse tunde. P\u00f5hiline \u201eravim\u201c sellele olukorrale on sisendamine, et ma ei pea minema, kuid samas siiski l\u00e4hen kohale ja vaatan, kuidas enesetunne on. Proovin sel korral rahulikumalt ja v\u00e4hem (v\u00f5i siis \u00fcldse mitte). Nii nagu keha \u00fctleb,\u201d soovitab \u00d5ilme ja lisab, et oluline on kohapealt minema saada ning teha seda meeldivas seisundis<\/strong>. \u201cKui muudad enda jaoks olukorra mittesundivaks, siis v\u00f5ib treeningule j\u00f5udes tekkida tunne, et kui ma juba siin olen, siis v\u00f5iks ikka \u00fche m\u00f5nusa trenni \u00e4ra teha. Tulemused on alati paremad, kui – ma pean<\/em> – asemel tekib – ma tahan<\/em>.\u201d<\/p>\n

Pisikesed positiivsed muutused<\/strong><\/p>\n

Mida aga \u00f6elda nendele, kes alustavad hoogsalt treeningutega, kuid annavad alla, kui ei suuda seatud eesm\u00e4rke t\u00e4ita v\u00f5i olla j\u00e4rjepidevad? \u201cOlen m\u00f5elnud, et \u00fcsna keeruline on tegelikult kehaga seoses t\u00e4ita meeleheitlikult mingit konkreetset eesm\u00e4rki ja piirata see omakorda ajaga. Keha on paraku v\u00e4ga ettearvamatu \u201eolend\u201c, kes \u00fcsna tihti keeldub eesm\u00e4rkidele allumast<\/strong>. Ma n\u00e4en selle taga tugevat stressi, mitte teekonna (treeningute) nautimist,\u201d \u00fctleb ta ja soovitab kaardistada l\u00e4htepunkt, kust liikuma hakatakse (milline on enesetunne, tervis, j\u00f5udlus, kaal jne) ning sealt edasi m\u00e4rgata enda juures ka pisikesi muutuseid. \u201cSee v\u00f5ib olla esialgu vaid hea tuju, pisut lisaenergiat jne, kuid m\u00e4ngib olulist rolli, kui neid v\u00e4ikeseid muutuseid m\u00e4rkame. Iseend motiveerida on v\u00e4ga raske, kui on teadmine, et miski ei ole vaatamata tehtud t\u00f6\u00f6le muutunud. Austagem enda keha ning tehtud t\u00f6\u00f6d ja premeerime teda sellega, et leiame need positiivsed muutused \u00fcles.\u201d<\/p>\n

\"\u00d5ilmeDisain ja mugavus k\u00e4sik\u00e4es<\/strong><\/p>\n

Ning miks mitte premeerida ennast edusammude puhul n\u00e4iteks uue spordivarustusega? \u00d5ilme on terve elu olnud Nike<\/a> austaja ning lummatud nende toodete disainist ja mugavusest, Nike varustuse kandmine annab talle ka trennis m\u00f5nusama feeling<\/em>\u2019u. Neiu ei salga, et spordiriideid valides ei otsi ta esimesena mugavust, vaid eelk\u00f5ige j\u00e4\u00e4b silma disain<\/strong>. \u201cMulle meeldib, kui riided, mida selga proovin ja ostan, n\u00e4evad seljas lahedad v\u00e4lja. Siinkohal ei l\u00e4he ma muidugi ebamugavuseni v\u00e4lja ega osta asja, mis on ebamugav. Samas j\u00e4tan ostmata asja, mis v\u00f5ib olla k\u00fcll taevalikult mugav, aga v\u00e4limus ei k\u00f6ida mind mitte \u00fcks raas,\u201d \u00fctleb \u00d5ilme.<\/p>\n

Treeningjalatsite puhul on siiski teisiti, sest neid valides hindab sportlane eelk\u00f5ige mugavust. \u201cKui jalats eriti vinge disainiga on, siis on see boonuseks,\u201d lausub ta ja laseb pilgu heita ka oma spordijalatsite riiulile: \u201cJalan\u00f5udest kasutan v\u00e4ljas jooksmiseks Nike Pegasus 34, j\u00f5usaalis said minu vaieldamatuteks lemmikuteks uued Nike Metcon 4 ning sprinditreeningutel kasutan Nike Zoom Streak\u2019e.\u201d<\/p>\n

Seiklus j\u00e4tkub<\/strong><\/p>\n

\u00d5ilme eesm\u00e4rk sportlasena on teada saada, kui kiiresti ta on \u00fcldse v\u00f5imeline jooksma ja mida selleks tegema peab. Ta \u00fctleb, et see on justkui tema ja treenerite teaduslik uuring l\u00e4bi praktika. \u201cMa n\u00e4en end spordis kui seiklejat, kel on veel v\u00e4ga palju p\u00f5nevaid avastamata maid<\/strong>, mida vallutada. Sport on see, mis voolib minu isiksust ja vaimu. Treeningul aeg peatub ning omab t\u00e4iesti teistsugust t\u00e4hendust,\u201d lausub \u00d5ilme.<\/p>\n