{"id":27677,"date":"2018-04-04T06:21:01","date_gmt":"2018-04-04T06:21:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=27677"},"modified":"2018-04-04T06:21:01","modified_gmt":"2018-04-04T06:21:01","slug":"pehkad-kaks-polvkonda-eesti-korvpallis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/pehkad-kaks-polvkonda-eesti-korvpallis\/","title":{"rendered":"Pehkad \u2013 kaks p\u00f5lvkonda Eesti korvpallis"},"content":{"rendered":"

Eesti korvpallis on d\u00fcnastiad muutunud tavap\u00e4raseks. \u00dcks legendaarseimad on kolme p\u00f5lvkonda h\u00f5lmav Sokkude d\u00fcnastia, kuid tippkorvpallurist vanema eeskujul heale tasemele j\u00f5udnuid on rohkem kui \u00fchel k\u00e4el s\u00f5rmi. Nii askeldavad korvpalliv\u00e4ljakul taas nii Kullam\u00e4e, Kriisa kui ka Pehka nime kandvad noormehed.<\/p>\n

Pehkasid on lausa kaks, sest korvpalli juurde on tee leidnud nii 19-aastane Ron Arnar kui ka 16-aastane Ran Andre. Meie tegime l\u00e4hemalt juttu kahe vanema Pehkaga, Rauno ja Ron Arnariga.<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest v\u00f5iks ju noorte Pehkade kohta kehtida \u00fctlus, et veri veab k\u00e4opoja puu otsa, kuid Ron Arnari s\u00f5nul ei tundnud nad vennaga mudilastena korvpalli vastu erilist huvi. \u201eKuna isa oli tegevm\u00e4ngija, siis muidugi viidi meid saali m\u00e4nge vaatama, aga m\u00e4letan, et meil oli korvpallist ikka \u00fcsna \u00fcksk\u00f5ik<\/strong>. Tegelesime k\u00f5ige muuga,\u201d naerab Ron Arnar.<\/p>\n

\u201eEsimest korda puutusin korvpalliga l\u00e4hemalt kokku teises klassis, kui mind ujumistrenniga samal ajal korvpallitrenni viidi. L\u00e4ks t\u00fckk aega, enne kui hakkasin korvpallist positiivseid emotsioone saama. Me ei olnud vennaga sugugi sellised, kes s\u00fcndisid pall k\u00e4es. Puterdasime nagu iga teinegi ja ei saanud millestki aru.\u201d<\/p>\n

\"\"
Ran Andre, Rauno ja Ron Arnar Pehka<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dchest sajani<\/strong><\/p>\n

Aasta esimesel p\u00e4eval 49. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Rauno Pehka j\u00f5udis pika korvpallitee algusesse paljuski t\u00e4nu enda isale. \u201eSoov korvpalli m\u00e4ngida tekkis esimest korda muidugi siis, kui vaatasin televiisorist vana Kalevi m\u00e4nge, kus Aleksei Tammistel oli suur roll,\u201d meenutab Rauno. \u201eAga toona oli hoovisport au sees<\/strong> ja polnud erilist vajadust lapsi v\u00e4ga varakult trennidesse viia. Esimene korvpallim\u00e4lestus on seotud isaga. K\u00e4isin aeg-ajalt tema t\u00f6\u00f6koha v\u00f5imlemistundides kaasas ja p\u00e4rast treeninguid oli meil traditsioon m\u00e4ngida \u00fcks \u00fche vastu saja punktini korvpalli. Ma olin siis ehk seitsme-kaheksa aastane. Korvpallitrenni l\u00e4ksin \u00fcheksa-aastaselt.\u201d<\/p>\n

Venekeelne \u00f5pik on riiulil<\/strong><\/p>\n

Rauno jaoks l\u00e4ks korvpalluritee t\u00e4nu paljudele \u00f5nnelikele kokkusattumustele pigem libedalt. \u201eMa olin m\u00f5istagi tohutu f\u00e4nn ka. Kuuenda klassi klutina \u00f5nnestus mul raamatupoest leida venekeelne individuaalsete korvpalliharjutuste \u00f5pik. T\u00f5lkisin teksti kuidagi eesti keelde ja k\u00e4isin pidevalt neid harjutusi tegemas<\/strong>,\u201d r\u00e4\u00e4gib Rauno ja muigab, et palju kasu toonud \u00f5pik on tal siiamaani alles.<\/p>\n

Vedamiseks v\u00f5ib nimetada sedagi, et Pehka sattus C-klassis Jaanus Levkoi trenni, kus teda \u00fcmbritses nii tugev seltskond, et kohalikul tasemel \u00f5nnestus vanematel poistel selg pr\u00fcgiseks teha ja oma klassis N\u00f5ukogude Liidu meistriks tulla. \u201e15-aastaselt sain kutse liidu noortekoondisesse. Siis oli vaja seal iga hinna eest vastu pidada.\u201d<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4est kergemalt l\u00e4bi<\/strong><\/p>\n

Just siin tuleb v\u00e4lja, kuidas spordi roll on ajas muutunud. G4S-i noorteliiga<\/a> koosseisus Eesti meistriv\u00f5istlusi m\u00e4ngiv Ron Arnar \u00fctleb otse, et korvpallurikarj\u00e4\u00e4r on liiga habras, et k\u00f5ik panused sellele panna. \u201eKindlasti tuleb omandada hea haridus, sest \u00fche rumala vigastuse j\u00e4rel v\u00f5ib korvpallurikarj\u00e4\u00e4r p\u00e4evaga l\u00e4bi olla.\u201d<\/p>\n

Rauno meenutab aga, kuidas just korvpall l\u00f5i v\u00f5imalusi, mida viimaseid hinget\u00f5mbeid teinud sotsialistlikus \u00fchiskonnas k\u00f5igile polnud ette n\u00e4htud. \u201eEsiteks v\u00f5imaldas liidu koondises m\u00e4ngimine v\u00e4lismaal k\u00e4ia<\/strong>. Aga minu jaoks oli isegi olulisem see, et s\u00f5jav\u00e4est sai kergema vaevaga l\u00e4bi. Riia ASK oli mulle juba silma peale pannud. L\u00e4kski nii, et pidin s\u00f5jav\u00e4es kuu aega vastu pidama ja siis sain Riia meeskonda N\u00f5ukogude Liidu meistriv\u00f5istluste esiliigat m\u00e4ngima. Kaheaastase perioodi l\u00f5puks p\u00e4\u00e4sesime isegi k\u00f5rgliiga \u00fcleminekum\u00e4ngudele.\u201d<\/p>\n

Judinaid tekitanud hetked<\/strong><\/p>\n

Rauno r\u00e4\u00e4gib, et tema k\u00f5ige kirkamad korvpalliga seotud emotsioonid j\u00e4\u00e4vadki pigem karj\u00e4\u00e4ri algusesse. \u201eKui ma 16-aastaselt suurde Kalevisse sain, siis esimeses m\u00e4ngus Kalevi spordihallis Kiievi Stroiteli vastu oli ikka tohutu v\u00e4rin sees. Aga suurte meeste vahel \u00f5nnestus see m\u00e4ng suurep\u00e4raselt,\u201d meenutab ta.<\/p>\n

\u201eV\u00f5i TSIK-i v\u00f5istkonnaga Eesti meistriliiga pronksiseerias Harju KEK-i alistamine. Seal m\u00e4ngis toona viis koondisem\u00e4ngijat ja kui meiesugused nagad neist seerias jagu said, siis see oli ikka v\u00e4ga ere emotsioon. Ja muidugi 1988. aastal liidu koondisega USA turneel k\u00e4imine. Eriti h\u00e4sti on meeles m\u00e4ng Kentuckys, kus 10 000 pealtvaatajat seisid m\u00e4ngijate tutvustamise ajal p\u00fcsti<\/strong>. Toona olid samasugused judinad peal nagu esimeses Kalevi m\u00e4ngus Stroiteli vastu.\u201d Olgu \u00f6eldud, et mainitud turneel \u00f5nnestus Pehkal m\u00e4ngida tulevaste NBA legendide Shawn Kempi ja Alonzo Mourningi vastu.<\/p>\n

\"\"
Ron Arnar<\/figcaption><\/figure>\n

V\u00f5idukolmene \u2013 korvpalluri unistus<\/strong><\/p>\n

Ron Arnari korvpallurikarj\u00e4\u00e4ris pole veel v\u00e4ga suuri v\u00f5ite olnud, kuid tal on \u00f5nnestunud kogeda ilmselt k\u00f5ige magusamat emotsiooni, mida see kaunis m\u00e4ng sisaldab. \u201eTegemist oli tavalise koolidevahelise turniiriga, aga mul \u00f5nnestus v\u00e4ga olulises m\u00e4ngus poole v\u00e4ljaku pealt viimase sekundi v\u00f5idukolmene sisse visata<\/strong>. See emotsioon trumpab k\u00f5ik muu \u00fcle.\u201d<\/p>\n

Ron Arnar r\u00e4\u00e4gib, et kui taolisest laengust saab mitu p\u00e4eva energiat ammutada, siis sama intensiivselt m\u00f5jub valus kaotus. \u201eTuleb meelde U-18 vanuseklassi B-divisjoni EM-i turniir Makedoonias. Olime \u00fches olulises kohtumises kogu m\u00e4ngu tagaajaja rollis. L\u00f5puminutiteks suutsime j\u00e4rele j\u00f5uda, kuid l\u00f5puks ikkagi kaotasime,\u201d r\u00e4\u00e4gib Ron Arnar ja otsib toonase seisundi kirjeldamiseks t\u00fckk aega s\u00f5nu. \u201eK\u00f5ige \u00f5igem on vist \u00f6elda, et olek oli t\u00e4iesti l\u00f6\u00f6dud. Olime nagu halvatud. See v\u00e4ljendus kehakeeles, \u00fcldises meeleolus ja k\u00f5iges muus. Siiski tuli end koguda, sest j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli juba uus m\u00e4ng.\u201d<\/p>\n

Korvpalluri karm elu<\/strong><\/p>\n

Rauno avaldab lootust, et poegade s\u00e4ravamad korvpalliemotsioonid seisavad veel ees. Nii Ron Arnari ja Ran Andre kui ka tema enda jaoks. \u201eTegelikult on korvpalluri elu karm,\u201d m\u00f5tiskleb Rauno. \u201eKui m\u00f5nel spordialal peetakse igal n\u00e4dalal v\u00f5i iga kahe n\u00e4dala tagant v\u00f5istlusi, siis korvpallis v\u00f5ib t\u00f5eliselt suure v\u00f5idu saada ju vaid kord-kaks hooaja jooksul<\/strong>. Ream\u00e4ngude kaalukus ja emotsioonid on ikka midagi muud.\u201d<\/p>\n

Tekst: Taavi Libe<\/em><\/p>\n

Fotod: Siim Semiskar<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti korvpallis on d\u00fcnastiad muutunud tavap\u00e4raseks. \u00dcks legendaarseimad on kolme p\u00f5lvkonda h\u00f5lmav Sokkude d\u00fcnastia, kuid tippkorvpallurist vanema eeskujul heale tasemele\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":27679,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[16,81,149],"class_list":["post-27677","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-korvpall","tag-persoon","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27677"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27677\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27682,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27677\/revisions\/27682"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27677"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27677"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}