{"id":3011,"date":"2015-11-10T17:20:02","date_gmt":"2015-11-10T15:20:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=3011"},"modified":"2017-04-01T12:55:15","modified_gmt":"2017-04-01T12:55:15","slug":"snowkite","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/snowkite\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4purjetamine ja lumelohetamine koguvad populaarsust"},"content":{"rendered":"

J\u00e4\u00e4purjetamisega on Euroopas tegeldud juba ligi 400 aastat, Ameerikas ligi 150 aastat. Eestist p\u00e4rineb esimene ametlik teade j\u00e4\u00e4purjetamise kohta aastast 1888.<\/p>\n

Eesti J\u00e4\u00e4purjetamisliidu sekret\u00e4ri ja juunioride maailmameistri Jaan Akermanni s\u00f5nul kasvab selle spordiala harrastajate arv pidevalt. Ka praegu on Eestis \u00fcsna aktiivne 10\u201315-aastaste noorte r\u00fchm. \u00dchtekokku tegeleb j\u00e4\u00e4purjetamisega siin ligi 40 sportlast. Maailmas on heal tasemel 180\u2013200 harrastajat, kes osalevad aktiivselt ka v\u00f5istlustel. Eelk\u00f5ige harrastavad j\u00e4\u00e4purjetamist need, kes suvel tegelevad tavapurjetamisega.<\/p>\n

\u201cJ\u00e4\u00e4l on kiirused suuremad,\u201d selgitab Jaan Akermann. \u201cMinu tippkiirus j\u00e4\u00e4l on olnud 125 km\/h. Aga t\u00f5en\u00e4oliselt olen s\u00f5itnud ka kiiremini, seda pole lihtsalt m\u00f5\u00f5detud. Just kiirus on see, mis v\u00f5lub selle ala juures k\u00f5ige enam mind ja ilmselt ka k\u00f5iki teisi,\u201d t\u00f5deb t\u00e4navusel EM-il 5.\u00a0koha saanud Akermann.<\/p>\n

Muide, Euroopa meistriv\u00f5istlused toimusid Eestis \u2013 V\u00f5rtsj\u00e4rvel. Esialgu pidid Euroopa parimad j\u00e4\u00e4purjetajad v\u00f5istlema k\u00fcll Poolas, kuid seal polnud piisavalt h\u00e4id j\u00e4\u00e4olusid ja korraldajad t\u00f5id EM-i Eestisse.<\/p>\n

\"jaapurjetamine\"<\/a><\/p>\n

12 + 20 medalit <\/strong><\/p>\n

Ent ka Eesti j\u00e4\u00e4purjetajad ei saa heade j\u00e4\u00e4olude \u00fcle kuigi tihti r\u00f5\u00f5mustada. J\u00e4\u00e4purjetamiseks sobib k\u00f5ige paremini sile ja lumevaba j\u00e4\u00e4, sest purjekal on all uisud. K\u00f5ige rohkem harrastatakse Eestis j\u00e4\u00e4purjetamist Haapsalu ja P\u00e4rnu l\u00e4hedal merel, kus j\u00e4\u00e4kate p\u00fcsib k\u00f5ige kauem, samuti Saadj\u00e4rvel. Sestap peab j\u00e4\u00e4purjetamishuviline alati olema valmis l\u00fchemateks v\u00f5i pikemateks reisideks.<\/p>\n

\u201cM\u00f5neti sarnaneme surfaritega, kes tihti tuult otsivad. \u00d5nneks on j\u00e4\u00e4purjetajate seltskond v\u00e4ga \u00fchtehoidev ja kommunikatsioon toimib. Kui keegi teatab, et tema piirkonnas on head olud, siis s\u00f5idame kohale. Eesti pole nii suur, et seda teha ei saaks,\u201d arutleb Jaan Akermann, kes veedab talviti peaaegu k\u00f5ik oma n\u00e4dalavahetused j\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

N\u00e4dalavahetused n\u00e4evad v\u00e4lja nii, et hommikul minnakse treeningukaaslastega j\u00e4\u00e4le ja enne pimedat tagasi maale. \u201cJ\u00e4\u00e4treeningud kestavad 3\u20134 tundi, aga sinna juurde k\u00e4ib ka \u00fcldf\u00fc\u00fcsiline ettevalmistus,\u201d r\u00e4\u00e4gib Akermann. J\u00e4\u00e4purjekal pole pidureid. Selleks et hoogu maha v\u00f5tta, tuleb rakendada f\u00fc\u00fcsikaseadusi: kui s\u00f5ita m\u00f5nda aega otse vastu tuult ning lasta puri loperdama, j\u00e4tab suur h\u00f5\u00f5rdetakistus purjeka \u00fcsna pea seisma. Kogenumad oskavad lisaks panna oma naelkingad ohutult kelgu k\u00f5rvale lohisema, v\u00e4hendades n\u00f5nda m\u00e4rgatavalt pidurdusteekonda.<\/p>\n

\u201cKas see ala on ohtlik? Kahtlemata mingil m\u00e4\u00e4ral on. Arendatakse ju suuri kiirusi ja v\u00f5istlustel on tihti koos sadu j\u00e4\u00e4purjekaid. Kiiver on selle ala puhul kohustuslik,\u201d nendib Jaan Akermann. Eesti tuntumaid j\u00e4\u00e4purjetajaid on Haapsalust p\u00e4rit Vaiko Vooremaa, kes oma esimese tiitliv\u00f5istluste medali p\u00e4lvis 15-aastaselt ja veel kaks aastat tagasi v\u00f5itis EM-il h\u00f5bemedali. \u00dchtekokku on ta tiitliv\u00f5istlustelt teeninud 12 medalit ja Eesti meistriv\u00f5istlustelt 20 medalit. See t\u00f5estab vaid \u00fcht \u2013 j\u00e4\u00e4purjetamine pole ainult noorte p\u00e4rusmaa.<\/p>\n

\"lumelohe\"<\/a><\/p>\n

3D-lumelauasurf <\/strong><\/p>\n

Sama v\u00f5ib \u00f6elda Eestis v\u00f5rdlemisi hiljuti populaarsust koguma hakanud lumelohetamise kohta. Lumelohetamise harrastamiseks on k\u00f5igepealt vaja suurt siledat pinda. Eestis sobivad selleks k\u00f5ikv\u00f5imalikud j\u00e4rved, mis v\u00f5tavad kaane peale juba v\u00e4ikese k\u00fclmaga. \u00d5igupoolest kasvaski lumelohetamine v\u00e4lja suvisest lohesurfamisest. Mida lumelohetamine endast kujutab?<\/p>\n

\u201cSisuliselt on tegu lohesurfiga lumel,\u201d selgitab lumelohetamisega juba aastaid tegelnud Toomas J\u00fcrjo. \u201cLohetajatele on see alternatiivne v\u00f5imalus s\u00f5ita talvel lohe j\u00f5ul suuskade v\u00f5i lumelauaga m\u00f6\u00f6da lund. J\u00e4\u00e4tunud j\u00e4rved ja merelahed pakuvad suurep\u00e4rast pinda talvisele loheharrastusele. See annab v\u00f5imaluse tegelda surfiga aasta ringi. V\u00e4ga paljud eestlased on selle ala v\u00f5lu enda jaoks avastamas.\u201d<\/p>\n

Lumelohetamine k\u00e4tkeb aga palju p\u00f5nevamaid katsumusi kui siledal pinnal edasi-tagasi triikimine. Just seep\u00e4rast pakub Toomas J\u00fcrjo v\u00f5imalust kogeda talvel Lapimaal Levi suusakeskuses veelgi erilisemaid elamusi. \u201c\u00dchel hetkel hakkab tasasel maal igav, see ei pruugi pakkuda enam pinget. Lapimaal on v\u00f5imalik harrastada nii-\u00f6elda 3D-lumelohetamist. Sealne kuppelmaastik imiteerib omamoodi laineid ja pakub surfaritele v\u00e4ga palju,\u201d kinnitab Toomas J\u00fcrjo.<\/p>\n

Tema veedabki 6\u20137 kuud aastast Lapimaal. Kui suusaturistid ostavad endale kalli m\u00e4epileti, siis lohetajad v\u00f5ivad s\u00f5ita m\u00e4est \u00fcles ja alla p\u00e4ris priilt. \u201cN\u00e4iteks Lapimaal on ligip\u00e4\u00e4s puutumatutele aladele, kus tihti leiab ka v\u00e4rsket puuderlund. 500\u2013600 meetrit \u00fcle merepinna puhub tuul \u00fclimalt stabiilselt ja pea pidevalt,\u201d kirjeldab J\u00fcrjo.<\/p>\n

[alert color=”gray” icon=””]\"Jaan-Akermann\"<\/a>T\u00e4navuse EM-i 5. koha omanik j\u00e4\u00e4purjetamises Jaan Akermann:<\/strong><\/p>\n

\u201cMinu tippkiirus j\u00e4\u00e4l on olnud 125 km\/h. Aga t\u00f5en\u00e4oliselt olen s\u00f5itnud ka kiiremini, seda pole lihtsalt m\u00f5\u00f5detud.<\/p>\n

Just kiirus on see, mis v\u00f5lub selle ala juures k\u00f5ige enam mind ja ilmselt ka k\u00f5iki teisi.\u201d<\/p>\n

 <\/p>\n

[\/alert]<\/p>\n

[alert color=”violet” icon=””]J\u00e4\u00e4purjetamine Eestis ja maailmas <\/strong><\/p>\n