Suusatamine sai alguse Skandinaaviast juba m\u00f5nisada aastat tagasi esialgu praktilistel kaalutlustel, sest n\u00f5nda oli tunduvalt lihtsam lumel edasi liikuda. Varsti muutus suusatamine ka vaba aja veetmise ja sportimise viisiks.<\/p>\n
Juba 16. sajandil kirjeldatakse nii varustust kui ka m\u00e4kke t\u00f5usmist ja laskumist ning v\u00f5istlemist. Aastast 1767 on teada, et Norra j\u00e4\u00e4grikorpuse s\u00f5durid v\u00f5istlesid, kes suudab puudega kaetud j\u00e4rsust m\u00e4est kukkumata ja suuski murdmata alla s\u00f5ita ning kes on osavaim keppideta laskudes. V\u00f5isteldi igal aastal hulga pealtvaatajate silme all. 19. sajandi keskpaiku v\u00f5ttis Norra Telemargi maakonna elanik Sondre Norheim kasutusele kannasideme, mis hoidis suuska h\u00fcpates ja laskudes paremini jalas. Teine uuendus oli paindega suusk.<\/p>\n
Hiljem valmistas Norheim esimesed keskelt kitsamad suusad, et pehmes lumes oleks lihtsam p\u00f6\u00f6rata. 1930. aastatel ehitati m\u00e4en\u00f5lvadele esimesed t\u00f5stukid ning sestpeale hakati eristama m\u00e4esuusatamist ja murdmaasuusatamist. M\u00e4esuusatamise algusaastatel tuldi m\u00e4est enamjaolt alla nn Telemark- asendis: \u00fcks p\u00f6id teisest kolme p\u00f6ia v\u00f5rra ees, kere p\u00fcsti, k\u00e4ed tasakaalustamiseks k\u00f5rval. Varustus meenutas pigem murdmaasuusatamise varustust.<\/p>\n
Tee unistuste suuskadeni<\/strong><\/p>\n Suuskade tehnoloogia p\u00fcsis sajandeid suuresti muutumatuna. Aja jooksul hakati k\u00fcll kasutama tugevamat puitu, t\u00e4htsaks sai suuskade kumerus, nina- ja kannaosa muutusid veidi laiemaks kui keskosa, ent see oli \u00fcldjoontes ka k\u00f5ik. \u00dchel kenal p\u00e4eval aastal 1947 otsustas Ameerika lennundusinsener Howard Head minna esimest korda elus suusatama \u2013 ja teda tabas kohutav pettumus. L\u00f5busa liuglemise asemel tuli tal maadelda kohmakate ja raskete s\u00f5iduvahenditega.<\/p>\n Peab ju olema mingi v\u00f5imalus muuta suusad kergemaks, kiiremaks ja kandjas\u00f5bralikumaks, uskus Head. Ta j\u00e4ttis senise t\u00f6\u00f6 ja keskendus oma unistuste suuskade loomisele. Kolme aasta jooksul meisterdas ta \u00fche suusapaari teise j\u00e4rel ning samm-sammult s\u00fcndisidki kuulsad Headi suusad. Vineerist sisemuse, alumiiniumist katte, plastikust k\u00fcljeosade ja murdumatute teraskantidega olid need m\u00e4en\u00f5lvadel revolutsioon. T\u00e4nu painduvusele sai nendega hoopis paremini man\u00f6\u00f6verdada.<\/p>\n M\u00e4esuusatamise trendid <\/strong><\/p>\n 1950. aastatel hakati puust suuskade asemel tootma metallist ja plastikust suuski. See muutis suusa palju stabiilsemaks ja juhitavamaks. K\u00f5ige olulisem edasiminek toimus aga 1980. aastate alguses. M\u00e4esuusatootja K2 t\u00f5i turule suusad, mille k\u00fcljed olid kumerad ning see v\u00f5imaldas m\u00e4rksa lihtsamini suuskadega p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n P\u00e4rast seda on tekkinud erinevad m\u00e4esuusatamise stiilid, nagu slaalom (klassikaline hooldatud n\u00f5lval suusatamine), freestyle ehk trikisuusatamine, freeride ehk puutumatutel n\u00f5lvadel nn puudris (paksus lumes) suusatamine, backcountry ehk tuuringsuusatamine, kus m\u00e4est \u00fcles minnakse ilma k\u00f5rvalise abita, suusad jalas, et saaks laskudes t\u00e4ieliku naudingu.<\/p>\n Iga stiil n\u00f5uab ka vastavat varustust. P\u00f5hiliselt erinevad suusad \u00fcksteisest oma kuju ja ehituse poolest. 1990. ja 2000. aastate esimesel poolel olid populaarsed v\u00f5rdlemisi kitsad suusad, mis sobisid just hooldatud n\u00f5lvadel kihutamiseks ja karvimiseks (carving \u2013 ingl k k\u00f5ige olulisem p\u00f6\u00f6ramistehnika, kus p\u00f5hiosa p\u00f6\u00f6retest tehakse suusakandi peal, p\u00f5lvi sisse- ja v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6rates). T\u00e4nap\u00e4eval liigub trend j\u00f5udsalt puutumatutel n\u00f5lvadel suusatamise poole.<\/p>\n <\/p>\n Tekst Inkari Lindve, fotod Shutterstock<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Suusatamine sai alguse Skandinaaviast juba m\u00f5nisada aastat tagasi esialgu praktilistel kaalutlustel, sest n\u00f5nda oli tunduvalt lihtsam lumel edasi liikuda. Varsti\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":3168,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[149,249],"class_list":["post-3047","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized","tag-sport","tag-suusatamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3047"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15281,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047\/revisions\/15281"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}