{"id":30686,"date":"2018-08-31T12:48:40","date_gmt":"2018-08-31T12:48:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=30686"},"modified":"2018-08-31T12:48:40","modified_gmt":"2018-08-31T12:48:40","slug":"mida-me-lisaks-koolitarkusele-koolis-oppinud-oleme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/mida-me-lisaks-koolitarkusele-koolis-oppinud-oleme\/","title":{"rendered":"Mida me lisaks koolitarkusele koolis \u00f5ppinud oleme?"},"content":{"rendered":"

Septembris tuleb paljudel taas koolipinki istuda. Koolitundides on r\u00f5hk k\u00fcll \u00f5ppimisel, kuid tagantj\u00e4rele vaadates j\u00e4\u00e4b sellesse aega palju muudki. Mida lisaks koolitarkusele \u00f5pingute ajast kaasa v\u00f5etakse, k\u00fcsisime seekord Sportlandi oma inimestelt.<\/p>\n

Sportland International Grupi turundusdirektor Marit Finnie kooliaeg m\u00f6\u00f6dus Reaalkoolis. Sellest ajast meenuvad Maritile esimesena head s\u00f5brad, \u00fchised \u00fcritused ja uhke tunne olla kooli kogukonna liige. Tema lemmik\u00f5ppeaineteks olid geograafia ja f\u00fc\u00fcsika, eelk\u00f5ige t\u00e4nu super \u00e4gedatele \u00f5petajatele. \u201eNad suutsid oma aine huvitavaks teha ja samas ennast klassi ees kehtestada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Marit.<\/p>\n

\"\"
Mariti tutipidu<\/figcaption><\/figure>\n

Keskkoolile tagasi vaadates \u00fctleb ta, et Reaalkoolis oli \u00f5ppimine v\u00e4ga olulisel kohal ja teatud \u00f5petajad v\u00e4ga-v\u00e4ga ranged ning see on andnud hea p\u00f5hja elus iga asjaga toimetulekuks. \u201eSain oskuse pingutada, soovitud tulemuse nimel t\u00f6\u00f6d ja vaeva n\u00e4ha, aga ka organiseerimisoskuse ning leidlikkuse – olen siiski koolis k\u00e4inud \u00fcleminekuajal ja segastel aegadel sai ise reegleid luua,\u201c m\u00e4rgib ta. K\u00f5ige t\u00e4htsam asi, mida Marit on \u00f5ppinud ja mida teisedki v\u00f5iksid k\u00f5rva taha panna on see: kui sa midagi v\u00e4ga tahad, siis t\u00f5esta seda!<\/p>\n

S\u00f5brad kogu eluks<\/strong><\/p>\n

\"\"
Maarja klaverit m\u00e4ngimas<\/figcaption><\/figure>\n

Sportland Eesti turundusjuht Maarja Nigol alustas kooliteed Melliste algkoolis, p\u00f5hikoolis k\u00e4is Tartu Kivilinna g\u00fcmnaasiumis ja g\u00fcmnaasiumihariduse sai Tartu Descartes\u2019i L\u00fctseumis. Lisaks \u00f5ppis Maarja seitse aastat muusikakoolis klaverit.<\/p>\n

Keskkool on Maarjal siiani k\u00f5ige enam s\u00fcdames, sest just seal leidis ta s\u00f5brad, kel on siiani tema elus v\u00e4ga suur roll. Kui ta kooliaega meenutab, siis \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga seonduvat tuleb meelde \u00fcpris v\u00e4he. \u201ePigem on vahetundide melu, p\u00f5nevad \u00fcritused ja v\u00e4ljas\u00f5idud need, mis toovad naeratuse n\u00e4ole. Suure muusikahuvilisena olin alati see, kes pidi aktustel laulma \u2013 sellega seoses tuleb meelde, kuidas k\u00f5ik lootsid v\u00f5imalikult kiiresti aktustelt minema saada, aga ei – enne l\u00f5ppu tuli veel Maarja laulmist kuulata,\u201c muigab ta ja kinnitab, et tema ise oli s\u00e4\u00e4rase korraldusega v\u00e4ga rahul. \u201eMeenub kooli s\u00fcnnip\u00e4evakontsert, kus esinesin hispaaniakeelse lauluga. Kohale oli kutsutud k\u00fclalisi ka Hispaaniast ja p\u00e4rast laulu l\u00f5ppu plaksutasid nad meeletult ja seisid p\u00fcsti \u2013 see tunne, seista samal ajal laval, ei unune iial.\u201c<\/p>\n

Alustatud asi tuleb l\u00f5pule viia<\/strong><\/p>\n

\"\"Eelnevale tuginedes ei ole kindlasti \u00fcllatus, et Maarja lemmiktund koolis oli muusika. \u201eKeskkoolis oli meie klass jaotatud kaheks \u2013 poistel oli muusikaajaloo tund ja t\u00fcdrukud k\u00e4isid neidude kooris. Kolm aastat sai igas muusikatunnis laulda \u2013 ideaalne,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta vaimustusega.<\/p>\n

Maarja usub, et tema kujunemises m\u00e4ngis suurt rolli muusikakoolis k\u00e4imine. \u201eTunnid toimusid kolm korda n\u00e4dalas ja sa pidid kohal olema. Mitu korda tahtsin pooleli j\u00e4tta, sest vahepeal toimusid tunnid laup\u00e4eva hommikuti ja bussiga s\u00f5itmist oli p\u00e4ris palju. Tagantj\u00e4rele olen \u00f5nnelik, et ema seda ei lubanud, sest see kindlasti \u00f5petas kohusetundlikkust,\u201c leiab ta n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n

Maarjal on hea meel, et on mitmes koolis \u00f5ppinud, sest t\u00e4nu sellele on ta saanud v\u00e4ga palju toredaid tutvusi ja omandanud mitmeid oskusi. Peamine iva, mille ta oma kogemustest k\u00f5rva taha on pannud, on see: iga alustatud asi tuleb l\u00f5pule viia \u2013 muidu v\u00f5id p\u00e4rast kahetseda, et pooleli j\u00e4tsid. Kunagi ei tea, millal elus oskusi v\u00f5i tutvusi vaja v\u00f5ib minna.<\/p>\n

Kool \u00f5petas pingutama<\/strong><\/p>\n

Turundusspetsialist Karel Kaljuste on P\u00e4rnu poiss, kes n\u00f5udis koolitarkust taga P\u00e4rnu Vanalinna p\u00f5hikoolis ja P\u00e4rnu \u00dclej\u00f5e g\u00fcmnaasiumis. \u201eMulle meeldisid pikad vahetunnid, kui sai koolivendadega talvisel ajal hokit m\u00e4ngida ning kevadel\/s\u00fcgisel korvpalli loopida,\u201c on esimene asi, mis talle kooliga seoses meenub. Ta m\u00e4rgib, et lemmiktunniks oli kehaline kasvatus. \u201eMa vist ei eksi, kui \u00fctlen, et noorena oli iga poisi lemmiktund kehaline kasvatus, kus sai kossu, jalkat ja muid \u00e4gedaid spordialasid teha. Aga kui see tund v\u00e4lja j\u00e4tta, siis meeldis kindlasti geograafia, mille \u00f5petaja erinevate lugude, n\u00e4idete ja \u00fclesannetega v\u00e4ga huvitavaks tegi ning alati tundi ootama pani,\u201c r\u00e4\u00e4gib Karel lemmikutest.<\/p>\n

\"\"
Karel 1. klassis<\/figcaption><\/figure>\n

Ta usub, et kool \u00f5petas pingutama ja vaeva n\u00e4gema, et heade tulemusteni j\u00f5uda. \u201eSiinkohal konkreetset \u00f5ppeainet isegi v\u00e4lja ei tooks, sest k\u00f5igist sai krundi alla, millele edasises elus teadmisi juurde koguda,\u201c arvab ta. Karel on koolis ja elus pidevalt uusi asju \u00f5ppinud, kuid kui v\u00e4lja tuua \u00fcks tarkusetera, siis \u00fctleb ta: \u201eIgale ideele ja probleemile on alati lahendus, m\u00f5ni lihtsalt laheneb kiiremini ja lihtsamini kui teine.\u201c<\/p>\n

Kool laiendab silmaringi<\/strong><\/p>\n

Sportlandi br\u00e4ndijuht Dmitry Smirnov sai keskhariduse Tallinna Valdeku keskkoolis.<\/p>\n

Temale tulevad esimesena meelde m\u00f5ned \u00f5petajad ja nende tundidega seotud l\u00f5busad juhtumid. \u201eSamas oli k\u00f5ige olulisem roll klassikaaslastel, kes muutsid koolitee selliseks, nagu seda m\u00e4letan. Lisaks kindlasti kooli spordiv\u00f5istlused ja muu \u00f5pingutev\u00e4line aktiviteet,\u201c r\u00e4\u00e4gib Dmitry, kelle lemmikaineteks olid geograafia (p\u00f5hikoolis), matemaatika ja emakeel. \u201eEnamasti tulid need lihtsalt ja loogiliselt k\u00e4tte ja see v\u00f5imaldas kohati kohustuslikust programmist natuke s\u00fcgavamale aine sisse vaadata. Suures plaanis olid muidugi selle taga nende ainete \u00f5petajad, et tund meeldis ja ained sobisid,\u201c arvab ta.
\nDmitry usub, et olulisem kui tarkuse taga ajamine, oli koolis v\u00f5ib-olla sotsiaalne pool – suhtlemine v\u00e4ga erinevate inimestega, arusaamatuste lahendamine ja enda kehtestamine. \u201eMitme keele oskus on elus alati kaasa aidanud ning hea ja kiire arvutamisv\u00f5ime ei jookse m\u00f6\u00f6da k\u00fclge maha. \u00dchest-kahest asjast olulisemaks pean siiski laiemat silmaringi ka teistes ainetes, mis tuleb igap\u00e4eva elus kasuks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Dmitry on meelde j\u00e4tnud ja soovitab silmas pidada kahte t\u00e4htsat m\u00f5tet. \u201eHea huumorisoonega saab elus enamike asjadega lihtsamini hakkama ning enamike inimestega on v\u00f5imalik suhelda ja koost\u00f6\u00f6d teha \u2013 tuleb lihtsalt leida \u00f5ige (m\u00f5lema jaoks motiveeriv) l\u00e4henemine,\u201c usub ta.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu
\nPildid: erakogu<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Septembris tuleb paljudel taas koolipinki istuda. Koolitundides on r\u00f5hk k\u00fcll \u00f5ppimisel, kuid tagantj\u00e4rele vaadates j\u00e4\u00e4b sellesse aega palju muudki. Mida\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":30693,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[120],"class_list":["post-30686","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meie","tag-meie"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30686"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30686\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30694,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30686\/revisions\/30694"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30693"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}