![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/09\/CV4A7731-1-1200x800.jpg\")
<\/p>\nT\u00e4navu kolmel korral Eesti rekordit uuendanud ja vasakuk\u00e4eliste odaviskajate maailmarekordi enda nimele kirjutanud Magnus Kirti motiveerib sportlasteel edasi ja aina k\u00f5rgemale r\u00fchkima soov j\u00f5uda enda parima minani.<\/p>\n
<\/p>\n
Magnusele on lapsest saadik meeldinud midagi loopida, kuid odaviskeni j\u00f5udis ta alles g\u00fcmnaasiumis. Enne seda proovis noormees eri spordialasid, n\u00e4iteks korvpalli, jalgpalli, suusatamist. \u201eKoolis said k\u00f5ikv\u00f5imalikud treeningud l\u00e4bi proovitud ja see on kindlasti kasuks tulnud ka odaviskamises,\u201c tunnistab Magnus, kes j\u00e4i kergej\u00f5ustiku treeningutele pidama seitsmendas klassis. Odaviske v\u00f5lud avastas Euroopa meistriv\u00f5istluste pronksimees paljude tegurite ja juhuste kokkulangemisel, sest g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pus seisis Magnus raske valiku ees, kas j\u00e4tkata k\u00f5rgush\u00fcppe v\u00f5i odaviskega. \u201eK\u00f5rgush\u00fcppes j\u00f5udsin Eesti meistriv\u00f5istlustel h\u00f5bemedalini ja odaviskes sain enda nimele noorteklassi Eesti rekordi. Otsust oli toona v\u00e4ga raske teha ja palju asju otsustas pigem juhuste kokkulangemine,\u201c meenutab Magnus, kes valikut ei kahetse. \u201eMa olen alati m\u00f5elnud, et kui teen sporti, siis ma ei taha l\u00f5petada nii, et p\u00e4rast hakkaksid tekkima oleksid ja agad: oleksin ma valinud k\u00f5rgush\u00fcppe v\u00f5i oleksin ma visanud seal rohkem. Ma tahan olla karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pus parim versioon endast ja teha \u00fchel p\u00e4eval tippspordiga l\u00f5pparve tagasi vaatamata, mida ma oleksin v\u00f5inud teha teisiti. Ma olen \u00f5nnelik tee \u00fcle, mille olen valinud,\u201c kinnitab Magnus.<\/p>\n
Raskused v\u00f5ivad olla kasulikud<\/strong><\/p>\n Eesti parim odaviskaja tunnistab, et raskeid hetki on aastate jooksul ikka ette tulnud ja see on spordis t\u00e4iesti normaalne. Loobumism\u00f5tteid ei ole tal kordagi tekkinud, sest igal sportlasel tuleb ette perioode, kus ta m\u00f5tleb, et miks peavad asjad allam\u00e4ge minema. \u201eSuures pildis on igasugused tagasil\u00f6\u00f6gid millegi jaoks kasulikud. T\u00e4nu vigastustele tuleb juurde leida uusi harjutusi, et tugevamaks saada ja \u00fchtlasi maailma tipule l\u00e4hemale j\u00f5uda v\u00f5i kui on liiga palju treenitud, siis tuleb hoog maha v\u00f5tta ja puhata, et hiljem j\u00e4lle paremaks saada,\u201c toob Magnus n\u00e4iteid elust enesest. K\u00fcsimusele, kas ta peab ennast t\u00f6\u00f6kaks v\u00f5i talendikaks, vastab t\u00e4navu Teemantliiga etapi v\u00f5itnud odaviskaja, et talendikust peab olema, ent tippu ihkaval sportlasel tuleb teha k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d ka noores eas. \u201eAinult talendiga ei j\u00f5ua kuhugi,\u201c on Magnus kindel. \u201eMina olen pidanud tegema aastate jooksul k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et algul olla k\u00f5va kas v\u00f5i maakonna tasemel. Olen olnud pigem hilise arenguga ja alles 28-aastasena olen j\u00f5udnud v\u00f5istlema k\u00f5rgeimasse konkurentsi.\u201c<\/p>\n Raskeim on samm v\u00e4lisukseni<\/strong><\/p>\n Kindlaid eeskujusid Magnusel ei ole olnud, sest ta on m\u00f5elnud, et sajaprotsendiliselt ei tohiks mitte kedagi kopeerida, iga inimene on omamoodi. Odaviset armastab Magnus tunde p\u00e4rast, mida pikad odakaared tekitavad. \u201eSee on midagi sellist, mida on raske s\u00f5nadesse panna,\u201c j\u00e4\u00e4b ta m\u00f5ttesse. \u201eSelle ala erip\u00e4ra on mind lihtsalt v\u00f5lunud.\u201c<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/09\/CV4A7893-1-1200x800.jpg\")
<\/p>\n