{"id":31649,"date":"2018-10-11T10:30:54","date_gmt":"2018-10-11T10:30:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=31649"},"modified":"2018-10-12T15:21:55","modified_gmt":"2018-10-12T15:21:55","slug":"maastikujooks-on-nagu-pidev-seiklus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/maastikujooks-on-nagu-pidev-seiklus\/","title":{"rendered":"Maastikujooks on nagu pidev seiklus"},"content":{"rendered":"

Eesti maastikujooksude osalejaskond kasvab aasta-aastalt, \u00fcha enam on kalendris ahvatlevaid v\u00f5istlusi nii kodumaal kui ka l\u00e4hisriikides. Uurime Eesti maastikujooksjatelt, mis s\u00fcmpatiseerib ja miks valitakse maateel jooksu asemel loodus.<\/p>\n

\"Kadi
Kadi Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Kadi Taalberg<\/strong> on uusi elamusi jahtiv jooksuharrastaja, kes eelistab joosta maastikul. \u201e\u00dcks peamisi p\u00f5hjuseid on ilmselt see, et alustasin lapsep\u00f5lves sportimist orienteerumisega. Olen p\u00e4rit P\u00f5lvast, kus orienteerumine oli ja on v\u00e4ga au sees. P\u00f5lva on ilusas kohas, maastik on meeldivalt vahelduv. Sealt see armastus tuli,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kadri. \u201eTeine p\u00f5hjus on liigesed. Ma pole just kerges kaalus ja maastikul liikumine on liigeste jaoks oluliselt s\u00e4\u00e4stvam. Maal\u00e4hedasemas kohas s\u00f6rkides kuuleb ka linnulaulu, r\u00e4hni toksimist v\u00f5i ritsikate siristamist. Kui oled maastikujooksu s\u00f5ber, siis sa ei karda v\u00e4ikseid radu, pigem need kutsuvad. Saad avastada uusi kohti.\u201d<\/p>\n

Pidev seiklus<\/strong><\/p>\n

Valdo Jahilo<\/strong> on protsessi nautiv harrastaja, kelle s\u00f5nul on maastikujooksul palju v\u00f5lusid. \u201eMaastikul on jalgealune oluliselt pehmem ja seega ka liigeses\u00f5bralikum. Teiseks viivad asfaltteed tavaliselt punktist A punkti B – ehk sinna, kuhu inimesed on soovinud. Maastikul on v\u00f5imalusi oluliselt rohkem – seal valid raja ise, valikuid on k\u00fcmneid, kui mitte sadu. Alati ei pea ka rajale j\u00e4\u00e4ma, vaid v\u00f5ib k\u00f5rvale astuda ning ise \u00fcmbrust avastada, olla esimene,\u201c kiidab Valdo. Talle meeldib ka see, et tingimused v\u00f5ivad kiirelt muutuda. \u201eRada v\u00f5ib olla kuiv, saepurune, kruusane, mullane, porine, m\u00e4rg v\u00f5i juurikane, viia sind m\u00e4gedest \u00fcles v\u00f5i alla. Ja seda k\u00f5ike ka \u00fche ja sama jooksu juures. Kunagi ei tea, mis kurvi v\u00f5i k\u00fcnka taga ees ootab. See on nagu pidev seiklus, mis \u00fcllatab ja sunnib jooksjat kogu aeg muutusteks valmis olema,\u201c teab Valdo. \u201eSageli v\u00f5ib maastikujooksust saada elamuse juba looduse ilust, v\u00f5rratutest vaadetest, hetketest. On suur vahe, kas joosta neist m\u00f6\u00f6da v\u00f5i neist l\u00e4bi v\u00f5i s\u00f5na otseses m\u00f5ttes neis sees. Kindlasti on maastikujooks ka f\u00fc\u00fcsiliselt veidi n\u00f5udvam ja ka arendav, kuna loodusega tuleb pidevalt kohaneda ja vaadata, kuhu jalg maandub,\u201d arvab ta.<\/p>\n

\"Valdo
Valdo Jahilo Foto: Aldis Toome<\/figcaption><\/figure>\n

Looduses vaim puhkab<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rtel Piirim\u00e4e<\/strong>, kes nimetab end sportliku eesm\u00e4rgiga harrastajaks, jookseb olude sunnil sageli asfaldil, aga eelistab maastikul jooksmist. \u201ePehme pinnas p\u00f5rutab v\u00e4hem jalgu ning taastumine on kiirem. Olulisem p\u00f5hjus on aga see, et looduses joostes puhkab vaim pidevalt \u00fcmbritsevast tehnilisest keskkonnast. Seet\u00f5ttu teen k\u00f5ik pikemad jooksud v\u00f5imalusel linnast v\u00e4ljas. Tartu l\u00e4hedal on lemmikuks Voorem\u00e4e k\u00fcnklikud ja kohati \u00fcsna tehnilised rajad, kus k\u00e4in s\u00fcgisel-kevadel pea igal n\u00e4dalavahetusel. Aastas paaril korral k\u00e4in mujal Euroopas pikematel ja m\u00e4gisematel maastikujooksu v\u00f5istlustel,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n

Valikuv\u00f5imalusi on piiritult<\/strong><\/p>\n

Millised on aga t\u00e4navused eredaimad maastikujooksu elamused? Kadile j\u00e4ttis v\u00e4ga hea mulje Soomes toimunud 10 km Bodom Night Trail Run. \u201e\u00dcli kihvt jooks Helsingi k\u00fclje all Nuuksio rahvuspargis. Absoluutselt k\u00f5ikidele maastikujooksu s\u00f5pradele soovitan! Passisin juba m\u00f5nda aega, kus saaks joosta toredat maastikujooksu, kus on ka k\u00f5rguste vahesid. Soome on mugavasti l\u00e4hedal, osav\u00f5tumaks mitte v\u00e4ga kallis ja osav\u00f5tjate arv tundus olevat samuti m\u00f5istlik. Mul on massi\u00fcrituste ees v\u00e4ike aukartus ja meeldivad pigem v\u00e4iksema osav\u00f5tjate arvuga \u00fcritused,\u201c tunnistab naine.<\/p>\n

Valdo t\u00f5deb, et h\u00e4id jookse on palju. \u201eEesti Maastikumaraton, Tallinn City Trail, Suusahullude \u00f6ine jooks Kekkose radadel, Voorem\u00e4e 1000 t\u00f5usumeetriga maastikujooks, Sportland K\u00f5rvemaa kevadjooks,\u201c loetleb ta. \u201eK\u00f5rvemaa puhul oli mul m\u00f5neaastane osaluspaus ja jooks \u00fcllatas uue rajavalikuga v\u00e4ga positiivselt. Maastikujooks peab olema m\u00f5\u00f5dukalt raske – teinekord lisab heale enesetundele \u00f5ige emotsiooni just teadmine, et suutsid raskused \u00fcletada ning end piisavalt tagant sundida. V\u00e4ike masohhism on siia sisse kirjutatud, selleta ei saa. Seda magusam on enesetunne \u00fcle fini\u0161ijoone j\u00f5udes,\u201d kommenteerib Valdo.<\/p>\n

\"Maastikujooks\"
Hetk K\u00f5rvemaa kevadjooksult Foto: Rasmus Kooskora<\/figcaption><\/figure>\n

P\u00e4rtli meeldej\u00e4\u00e4vaimaks elamuseks oli 172 km pikkuse ja 10 000 t\u00f5usumeetriga UTMB (Ultra-Trail du Mont-Blanc) l\u00e4bimine. \u201eTegemist on \u00e4\u00e4retult v\u00f5imsa, kauni ja mitmekesise rajaga l\u00e4bi kolme riigi, mis paneb proovile nii keha kui ka vaimu. P\u00f5nev oli Eestis korraldatud 101-kilomeetrine Taliharja Vanakuri – pikk \u00f6ine jooks talvistes oludes oli mulle esmakordne kogemus,\u201d lausub jooksumees.<\/p>\n

Mis teeb jooksu meeldivaks?<\/strong><\/p>\n

Kadi s\u00f5nul teeb maastikujooksu meeldivaks maastik ise. \u201eMeenutades \u00f6ist maastikujooksu Soomes, siis korraldus oli v\u00e4ga super. Vaatamata pimedusele polnud kordagi probleemi, kust rada l\u00e4heb, v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00e4histatud. Pean tunnistama, et omal ajal olen teinud v\u00e4ga olulise investeeringu ja soetanud korraliku pealambi. Aga see tasub ka ennast tuhandega \u00e4ra,\u201d kiidab naine.<\/p>\n

Valdo t\u00f5deb, et fini\u0161iprotokollide j\u00e4rgi pole ta kunagi olnud teab mis nobe. \u201eJooksen rohkem iseenda r\u00f5\u00f5muks. L\u00f5puajast olulisem on alati protsess ja teekond, v\u00e4ikesed v\u00f5itlused ja v\u00f5idud iseenda \u00fcle ning teadmine, et suutsin seda teha. See loobki kvaliteedim\u00e4rgi,\u201c \u00fctleb ta ja lisab, et jooksu teeb meeldivaks ka \u00f5ige varustus. \u201eHead ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed korraliku mustriga maastikutossud n\u00e4iteks. Pisiasjad loevad ja loovad terviku.\u201c<\/p>\n

\"P\u00e4rtel
P\u00e4rtel Piirim\u00e4e Lavaredo Ultra Trail v\u00f5istlusel Dolomiitides Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

A ja O on jalan\u00f5ud<\/strong><\/p>\n

Maastikujooksujalatsid peavad olema kerged, h\u00e4sti haakuvad ja vettpidavad. Ainult asfaldile m\u00f5eldud jooksujalats maastikule ei sobi. Maastikujalatsi tallamuster on m\u00e4rksa agressiivsem kui asfaldijooksu jalatsil, mis on ennek\u00f5ike oluline keerulisel pinnasel t\u00f5usudel ja laskumistel. Samuti on nende konstruktsioon tunduvalt j\u00e4igem, mis aitab v\u00e4ltida vigastusi, tugevam tallamaterjal kaitseb ka v\u00f5imalike torgete eest.<\/p>\n

Head maastikujooksu jalatsid on valmistatud pealt mustust h\u00fclgavast materjalist ning enamlevinud on kiirpaelutuse t\u00fc\u00fcp, et ohtlikes olukordades paelad lahti ei l\u00e4heks. Niisketeks oludeks leiab mitmeid veekindlaid Gore-Tex membraaniga jalan\u00f5usid, aga kui on selge, et vesi niikuinii v\u00f5istlustel v\u00f5i treeningutel \u00fcle jalatsi \u00e4\u00e4re tuleb, siis on hea teada, et ilma veekindla membraanita jalan\u00f5u kuivab kiiremini jalas \u00e4ra.<\/p>\n

Tekst: Timmo Tammem\u00e4e<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti maastikujooksude osalejaskond kasvab aasta-aastalt, \u00fcha enam on kalendris ahvatlevaid v\u00f5istlusi nii kodumaal kui ka l\u00e4hisriikides. Uurime Eesti maastikujooksjatelt, mis\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":31650,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[97,149],"class_list":["post-31649","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-jooks","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31649"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31649\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":31660,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31649\/revisions\/31660"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}