Miks on vastupidavus ja selle treenimine olulised?<\/strong><\/p>\n Vastupidavust on oluline arendada lihaste verevarustuse ning s\u00fcdame- ja lihast\u00f6\u00f6 parandamiseks. Aga ka selleks, et t\u00f5hustada hapniku transpordiv\u00f5imet ja energiatootmist, ning viia piimhapet paremini vereringest v\u00e4lja.<\/p>\n Kuidas on laste vastupidavus aja jooksul muutunud?<\/strong><\/p>\n L\u00e4htudes noorsportlaste koormustestide tulemustest ja v\u00f5rreldes meie asutuses aastate jooksul tehtud statistikat, j\u00e4\u00e4vad praeguste noorte tulemused varasematele sageli alla. Tervise Arengu Instituudi andmetel on laste \u00fcldine kehaline aktiivsus Eestis ja Euroopas olnud viimastel aastatel liiga v\u00e4ike. Paljud lapsed ja noored osalevad k\u00fcll treeningutel, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja end palju ei liiguta.<\/p>\n Millisest vanusest alates v\u00f5iks laste vastupidavust arendada?<\/strong><\/p>\n Enne puberteeti ehk 9.\u201312. eluaastat on vastupidavuse treenimine piiratud, kuna lapse s\u00fcdamelihas ei ole veel piisavalt arenenud. F\u00fc\u00fcsiline koormus ei tekita selles eas piisavalt valgus\u00fcnteesi ega suurenda s\u00fcdamelihast. Liiga intensiivsed treeningud lastele ei sobi, need koormavad arenevat n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u2013 kujuneb \u00fclev\u00e4simus ja suureneb vigastuste oht. Oluline on treeningute vahel piisavalt puhata, et keha saaks taastuda ja uut energiat koguda. Treenitavust saab rohkem m\u00f5jutama hakata puberteedieas.<\/p>\n Millise koormusega v\u00f5iksid lapsed treenida?<\/strong><\/p>\n Lapsed v\u00f5iksid trenni teha 3\u20135 korda n\u00e4dalas, korraga v\u00e4hemalt 20\u201340 minutit.Tasub meeles pidada, et lapsed suudavad \u00fchele tegevusele keskenduda ligikaudu 20 minutit. Kasutada v\u00f5iks v\u00e4ikese ja m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega tegevusi vaheldumisi, ning kombineerida neid kiirust, koordinatsiooni, tasakaalu ja painduvust arendavate harjutustega. Baastreeningute k\u00e4igus tuleb luua aeroobse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime alus, ja siis saab hakata keskenduma \u00fchele v\u00f5i teisele alale.<\/p>\n Millised alad laste vastupidavuse arendamiseks sobivad?<\/strong><\/p>\n Igale lapsele tuleb l\u00e4heneda individuaalselt, kuna lapsed arenevad erineva kiirusega ja nende bioloogiline vanus ei pruugi vastata arvulisele vanusele.<\/p>\n Lastel ei ole anaeroobne gl\u00fckol\u00fc\u00fcs t\u00e4ielikult v\u00e4lja kujunenud. Nende lihased toodavad suhteliselt v\u00e4he piimhapet ja neil on v\u00f5rreldes t\u00e4iskasvanutega parem loomulik aeroobne vastupidavus. Selle edendamiseks sobivad m\u00f5\u00f5dukas tempos treeningud, n\u00e4iteks s\u00f6rkjooks, rattas\u00f5it, rulluisutamine, suusatamine ja sportm\u00e4ngud.<\/p>\n Kuidas laste jaoks vastupidavustreeninguid huvitavaks teha?<\/strong><\/p>\n Treening peaks olema l\u00f5bus ja emotsionaalselt vaheldusrikas. Suurendada v\u00f5iks treeningute sagedust (mitte kestust), kaasata eri vahendeid ja tegevusi: m\u00e4ngud, jooksud, rattas\u00f5it, rulluisutamine, teatev\u00f5istlused, ringtreening. Samuti on heaks vahelduseks teine keskkond ja pinnas, n\u00e4iteks k\u00f5nd\/jooks metsas, rannas.<\/p>\n Janno J\u00fcrgenson<\/strong> Ujumistreeningud vastupidavuse arendamiseks on kasulikud igas vanuses lastele. Kaks-kolm trenni n\u00e4dalas hoiavad organismi f\u00fcsioloogilise talitluse heas korras ja vee keskkond valmistab lastele suurt r\u00f5\u00f5mu. Ala on vaheldusrikas ja selles on peale vastupidavuse palju komponente keha mitmek\u00fclgseks arendamiseks: j\u00f5utreening, koordinatsioon, liikuvus ja painduvus. Ujumistreeningud on tavaliselt ohutud ja turvalised ning traumasid on v\u00e4he. Ujumistreeningu n\u00e4itel alustatakse 5-6-aastaselt kahe treeningkorraga n\u00e4dalas, edasi kasvatatakse koormust vastavalt lapse individuaalsele v\u00f5imekusele ja treeneri soovitustele.<\/p>\n Riho Roosip\u00f5ld<\/strong> V\u00f5tame trennidesse lapsi 7. eluaastast, kuid spetsiifiline vastupidavustreening algab pigem 14. eluaastast, kui keha on valmis sellega kohanema. Enne treenitakse vastupidavust k\u00e4sik\u00e4es teiste kehaliste v\u00f5imetega. Alguses k\u00e4ivad lapsed trennis kolm korda n\u00e4dalas ja edasi suurendatakse koormust j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n Trennid toimuvad v\u00e4rskes \u00f5hus ja need on v\u00e4ga mitmek\u00fclgsed, eriti siis, kui lund pole. Suusatamine on liigeses\u00f5bralik ja v\u00e4ikese vigastusohuga ala. See on harrastus, mis \u00f5pitakse kogu eluks. Treeningutel kasutatakse peale erialaste vahendite teisigi v\u00f5imalusi \u2013 jooks, matk, pallim\u00e4ngud, rattas\u00f5it, j\u00f5u arendamine \u2013 ning seega annab see eeldused ka teiste aladega tegelemiseks. Vastupidavusaladest on suusatreening \u00fcks n\u00f5udlikumaid just koordinatsiooni ja osavuse arendamise poolest.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/jooks-AlinaBirjuk-7813.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/ratas.jpg\")
\nTartu Ujumisklubi<\/a> ujuminstreener ja f\u00fcsioterapeut<\/strong><\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/suusatamine.jpg\")
\nCFC Suusakooli<\/a> treener<\/strong><\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/triatlon.jpg\")