{"id":31994,"date":"2018-11-27T06:12:42","date_gmt":"2018-11-27T06:12:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=31994"},"modified":"2019-09-13T07:51:20","modified_gmt":"2019-09-13T07:51:20","slug":"58-aastat-tartu-maratoni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/58-aastat-tartu-maratoni\/","title":{"rendered":"58 aastat Tartu Maratoni"},"content":{"rendered":"

S\u00f5napaar Tartu Maraton<\/a> ei ole v\u00f5\u00f5ras \u00fchelegi eestlasele. Kuidas meie talvine laulupidu alguse sai ja millised on olnud suurs\u00fcndmuse verstapostid?<\/p>\n

Tartu Maratoni s\u00fcnni taga seisavad legendaarne suusatreener Herbert Abel ning suusasportlased T\u00f5nu Luik ja J\u00fcri-Hain Kaljusto. Kolm meest, kes s\u00f5itsid 1959. aasta varakevadel Venemaale suusav\u00f5istlusele, lugesid rongis spordilehest Sovetski Sport Vasaloppeti maratonist, ja sattusid ideest vaimustusse. Kohe leiti, et maraton tuleb korraldada ka eestlastel. V\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast, 16. jaanuaril 1960 antigi start Tartu-K\u00e4\u00e4riku suusamatkale, mis pani alguse tuhandeid spordis\u00f5pru koondavale suusapeole.<\/p>\n

Tol esimesel matkas\u00f5idul l\u00e4ksid mehed s\u00f5itma hommikul 9.30 Emaj\u00f5e j\u00e4\u00e4lt ja naised tund aega hiljem praegusest V\u00f5ru-P\u00f5lva maantee ristist. Kell 11 p\u00e4\u00e4ses Tartus rajale 31 meesv\u00f5istlejat (naised ametlikult v\u00f5istelda ei saanud, sest NSV Liidus oli naiste suusav\u00f5istluse maksimaalne lubatud pikkus sel ajal 10 km). Teadaolevalt l\u00f5petas 55 km pikkuse s\u00f5idu 210 suusatajat ja esimese maratoni v\u00f5itjaks tuli Rein Tikk, kes l\u00e4bis raja ajaga 3:27.10.<\/p>\n

\"Tartu
Stardirivi 60ndatel Foto Eesti Filmiarhiiv<\/figcaption><\/figure>\n

Hiilgavad 80ndad<\/strong><\/p>\n

Seej\u00e4rel j\u00e4i \u00fcks aasta vahele ja teine Tartu-K\u00e4\u00e4riku suusas\u00f5it peeti 1962. aastal. \u00dcritus kogus populaarsust ja kaks aastat hiljem sai fini\u0161ipaigaks Otep\u00e4\u00e4, sest K\u00e4\u00e4riku ei suutnud fini\u0161eerijate hulka enam vastu v\u00f5tta.<\/p>\n

Tartu Maratoni t\u00f5elised hiilgeajad j\u00e4\u00e4vad osalejate arvu poolest 1980. aastatesse. 1984. aastal j\u00f5udis fini\u0161isse 9058 suusatajat, kuigi tol korral oli \u00f5hus v\u00f5imalus, et maraton j\u00e4\u00e4b \u00fcldse \u00e4ra. P\u00f5hjuseks NSVL-i riigijuhi Juri Andropovi lahkumine, millega seoses t\u00fchistati k\u00f5ik kultuuri- ja spordi\u00fcritused. Sekretariaadi juht Agnes Sirkel on meenutanud, kuidas istuti ja oodati, numbrite v\u00e4ljastamine oli keelatud. Siis saadeti parteikomiteest s\u00f5na, et maraton toimub, kuid selle tingimuseks on leinaseisak. See peetigi ja suusatajad v\u00f5isid rajale minna! Kaks aastat hiljem toimunud maraton aga on siiani erilise t\u00e4hendusega, sest 1986. aastal p\u00fcstitati senini kehtiv osalejate rekord, kui 60 km distantsi fini\u0161isse j\u00f5udis 9858 suusatajat.Kui lisada juurde MINImaratoni 3560 ja MIDImaratoni 2327 last, siis oli l\u00f5petajate rekordarvuks 15\u00a0745. K\u00f5ige rohkem registreerus Tartu Maratoni p\u00f5hidistantsile inimesi 1985. aastal, 13\u00a0200, ja selle j\u00e4rel kehtestati osav\u00f5tjate maksimumarvuks 12\u00a0000.<\/p>\n

\"\"
Foto: Tarmo Haud<\/figcaption><\/figure>\n

Kord on soe, kord on k\u00fclm<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige rohkem peavalu on korraldajatele tekitanud ilmataat. On olnud aastaid, kus ilmaolude t\u00f5ttu on maratoni toimumine pikalt k\u00fcsim\u00e4rgi all olnud v\u00f5i on maraton sootuks \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud. N\u00e4iteks 1972.\u20131975. aasta talved olid niiv\u00f5rd lumevaesed, et maratoni korraldamine ei tulnud k\u00f5ne allagi. Pea sama pikk lumep\u00f5ud valitses 1988.\u20131990. aastal, ja maratoni ei saanudki korraldada. Tavaliselt tekitab probleeme lume ja k\u00fclmakraadide puudumine, ent juhtunud on ka vastupidine: maratoni on ohtu seadnud valitsevad k\u00fclmakraadid. 2011. aastal p\u00fcsis maratonihommikul raja madalamates kohtades temperatuur koguni \u201326 ja \u201324 vahel, aga \u00f5nneks lubas prognoos, et ilm soojeneb. Start l\u00fckati hilisemaks ja l\u00f5puks kujunes sellest p\u00e4ikesepaistelises ilmas s\u00f5idetud maratonist suurep\u00e4rane suusapidu.<\/p>\n

\"\"
Foto: Sportland Eesti<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dcks kolmekordne v\u00f5itja<\/strong><\/p>\n

Ilm on veelgi vingerpussi m\u00e4nginud, ka 2005. aasta l\u00e4heb selle poolest Tartu Maratonide ajalukku. Lund oli siis k\u00fcll piisavalt ja temperatuur igati normide piires, aga ilm oli tormine. N\u00e4htavus oli kehv ning rajale langes nii m\u00f5nigi puu. Korraldajad panid v\u00f5istlejate ette s\u00f5itma lumesaani, mille juhil oli kaasas mootorsaag, et vajaduse korral langenud puud v\u00f5i oksad kiiresti rajalt koristada. Juhtus aga nii, et puu kukkus maha t\u00e4pselt peale seda, kui mootorsaan oli selle koha juba l\u00e4binud. \u00d5nneks saemees n\u00e4gi seda, p\u00f6\u00f6ras tagasi, ja asus rada puhastama. Paraku ei olnud t\u00f6\u00f6 veel tehtud, kui v\u00f5istlejaterivi eest \u00e4ra s\u00f5itnud Raul Olle kohale j\u00f5udis. Liidril ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui suusad alt \u00e4ra v\u00f5tta, \u00fcle puu ronida ja taas suusad alla panna. \u00d5nneks oli mees tookord sedav\u00f5rd heas vormis ja piisava edumaaga, et juhtum tema v\u00f5itu ei m\u00f5jutanud. Raul Olle krooniti siis Tartu Maratoni esimeseks ja seni viimaseks kolmekordseks v\u00f5itjaks ning \u00fchtlasi on ta viimane mees, kes on v\u00f5istluse esikoha Eestisse j\u00e4tnud.<\/p>\n

\"Tartu
Foto: Klubi Tartu Maraton<\/figcaption><\/figure>\n

Unelmate 10 000<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ik suured asjad saavad alguse v\u00e4ikestest. Kolm meest, kes Vasaloppetist inspireerituna 1969. aastal \u00fcritusele alguse panid, ilmselt ei hoomanud ise siis, et on osalised pikaaegse ja kestva traditsiooni s\u00fcnnis.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on Tartu Maratoni kavas lisaks 63 km p\u00f5his\u00f5idule 31 km pikkune distants, ning n\u00e4dal enne maratoni peetakse avatud raja s\u00f5it, mille raames toimub ka 16 km naistes\u00f5it. P\u00e4ev varem toimuvad aga T\u00e4htvere Spordipargis laste TILLUs\u00f5it ja MINImaraton.<\/p>\n

Kui 32 aastat tagasi j\u00e4i Tartu Maratoni pikal distantsil 10\u00a0000 fini\u0161eeruja piir napilt alistamata, siis ehk annab see maagiline arv korraldajatele motivatsiooni ja j\u00f5udu edasi pingutada, et \u00fchel p\u00e4eval kirjutataks \u00fche maailma vanima suusamaratoni l\u00f5petajate arv numbriga, mis \u00fcletab 10\u00a0000 piiri.<\/p>\n

Tartu Maraton ja Worldloppet<\/a><\/strong><\/p>\n

Tartu Maraton pole kaugeltki vaid kohalik suusapidu, siin k\u00e4ivad nimekad osalejad paljudest v\u00e4lisriikidest. Selles m\u00e4ngib kindlasti rolli asjaolu, et 1994. aasta suvel v\u00f5eti Tartu Maraton maailma parimaid suusamaratone \u00fchendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks ja aasta hiljem suusatati Tartust Elvasse esimest korda Worldloppeti maratonil. Rahvasuusatamises t\u00e4hendab Worldloppet kindlat kvaliteedim\u00e4rki, sest sellesse liitu saab kuuluda igast riigist ainult \u00fcks ja k\u00f5ige parem maraton. Eesti on Worldloppetiga tihedamaltki seotud, sest kolmandat aastat tegutseb organisatsiooni peakontor Tartus.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5napaar Tartu Maraton ei ole v\u00f5\u00f5ras \u00fchelegi eestlasele. Kuidas meie talvine laulupidu alguse sai ja millised on olnud suurs\u00fcndmuse verstapostid?\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":31996,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30,308],"tags":[80,149,249,268,158],"class_list":["post-31994","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","category-sport","tag-elustiil","tag-sport","tag-suusatamine","tag-talv","tag-uritused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31994","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31994"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31994\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32000,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31994\/revisions\/32000"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31994"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31994"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31994"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}