{"id":32261,"date":"2019-01-02T07:00:59","date_gmt":"2019-01-02T07:00:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=32261"},"modified":"2019-01-01T17:48:22","modified_gmt":"2019-01-01T17:48:22","slug":"kuidas-muuta-trenn-ja-tervislik-toitumine-elustiiliks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kuidas-muuta-trenn-ja-tervislik-toitumine-elustiiliks\/","title":{"rendered":"Kuidas muuta trenn ja tervislik toitumine elustiiliks?"},"content":{"rendered":"

Aasta alguses asuvad paljud suure hooga trenni tegema ja toitumist j\u00e4lgima, kuid alati ei kesta tuhin kaua. Kuidas teha nii, et spordist ja tervislikust toitumisest saaks eluviis? N\u00f5u annavad kulturist ja treener Ott Kiivikas, toitumisn\u00f5ustaja Erik Orgu, blogija Merilin Taimre ja harrastussportlane Liis Velsker.<\/p>\n

Alustame sellest, mida v\u00f5iks algaja silmas pidada, et trennist saaks elustiil? \u201eAlusta m\u00f5\u00f5duka koormusega, sest treeningutega algust tehes on vaja v\u00e4ga v\u00e4ikest koormust, et esile kutsuda f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5imete arenemine. Koormuste t\u00f5stmine peab toimuma koos treenituse t\u00f5usuga, mitte vastupidi… sealt enamuse jaoks asi katkebki,\u201c arvab Ott Kiivikas<\/strong>. Teiseks soovitab ta koheselt suhtuda trenni kui elukestva harjumise juurutamisesse<\/strong>, mitte kui lihtsalt kolmekuisesse projekti. \u201eTulemust lugege aasta l\u00f5pus, mitte suvel. Muutused toimuvad, kuid j\u00f5udum\u00f6\u00f6da,\u201c kinnitab kogemustega sportlane ja treener ning soovitab \u00fcle vaadata ka toitumisharjumusi, et toetada kehalise koormusega kaasnevat suurenenud energeetilist kulutust.<\/p>\n

\"Merilin
Merilin Taimre Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Trenn kui energiallikas<\/strong><\/p>\n

Merilin Taimre<\/strong> arvates v\u00f5iks muuta ka oma m\u00f5tteviisi. \u201e\u00c4ra treeni, sest sa vihkad oma keha ja tahad seda hirmsasti muuta, vaid treeni, sest sa armastad oma keha. Sa armastad seda, mida su keha v\u00f5imaldab teha ning tahad seda \u00e4ra kasutada. Treeni, sest tead, et see on sulle nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt vaid kasuks,\u201c lausub ta.<\/p>\n

Trenni ei tohiks tema s\u00f5nul vaadelda kunagi kui aja raiskamist, vaid kui energiaallikat<\/strong>. \u201eOn teaduslikult t\u00f5estatud, et trenn vallandab kehas endorfiine, teeb energilisemaks, \u00e4ratab keha \u00fcles ja parandab keskendumisv\u00f5imet. Trenn on ka kui antidepressant, sest pakub meeltele l\u00f5\u00f5gastust. Minu jaoks on trenn samav\u00e4\u00e4rne meditatsiooniga. Teen trenni, panen lemmikmuusika k\u00f5rva ning saan pea t\u00f6\u00f6st, muredest ja m\u00f5tetest t\u00fchjaks. Me vajame oma igap\u00e4eva midagi, mis aitab l\u00f5\u00f5gastuda<\/strong> ning vaimsel tasandil puhata. Olgu selleks jooga, trenn v\u00f5i meditatsioon. Minu puhul on trenn \u00fcks neist viisidest,\u201c r\u00e4\u00e4gib Merilin.<\/p>\n

Liis Velsker<\/strong> soovitab omalt poolt p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka eesm\u00e4rkidele. \u201eSea endale eesm\u00e4rgid, mis on sinu v\u00f5imuses<\/strong>. Kui eesm\u00e4rgid on ebareaalsed, siis tunned end l\u00e4bikukkujana ja annad kiirelt alla,\u201c arvab ta. Samuti usub Liis, et oluline on rutiin ja harjumus: \u201eTekita endale harjumus igal hommikul v\u00f5i \u00f5htul trennis k\u00e4ia ja seda ka nautida!\u201c<\/p>\n

Harjumus tekib ajaga<\/strong><\/p>\n

Kui tahad uut elustiili juurutada, siis peab r\u00f5hku panema veel m\u00f5nedele asjaoludele. Ott r\u00f5hutab siinkohal \u00f5ige ala valikut. \u201eTuleb leida enesele sobiv spordiala,<\/strong> sest treening peaks andma emotsionaalse laengu, siis on see ka j\u00e4tkusuutlik. Vajadusel kaasa tegevusse elukaaslane v\u00f5i s\u00f5ber, et oleks koos ka peale trenni samadel teemadel huvitavam m\u00f5tteid vahetada,\u201c soovitab ta.<\/p>\n

\"Liis
Liis Velsker Foto: Josefine Vaher Vahter<\/figcaption><\/figure>\n

Liisi meelest on oluline j\u00e4rjepidevus. \u201eEnamik asju m\u00f5juvad, kui sa teed neid j\u00e4rjepidevalt<\/strong>. Kui loed \u00fchel n\u00e4dalal kaloreid, aga j\u00e4rgmisel n\u00e4dal mitte, siis tulemusi pole, sama on trenniga. Harjumus tekib ajaga, seega tuleb v\u00e4hemalt 21 p\u00e4eva trenni teha, et sellest saaks harjumus,\u201c \u00fctleb Liis.<\/p>\n

Merilini s\u00f5nul on trenn, toitumine ning \u00fcle\u00fcldine keha ja vaimu eest hoolitsemine suur komplekt. \u201eNeed k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Kui toitud kohutavalt, ega siis miski trenni ei kisu. Tuju on halb, s\u00fc\u00fcmepiinad painavad ning ka f\u00fc\u00fcsiliselt on loid olla. Kui toitud aga h\u00e4sti, siis tahaks kogu selle energia ka k\u00e4iku panna<\/strong>. Sama on vaimse tervise eest hoolitsemisega – halva tujuga ning stressis olles ei kipu me kohe trennile m\u00f5tlema ning endale antud lubadustest kinni pidama. Seep\u00e4rast veendu, et p\u00f6\u00f6rad piisavalt t\u00e4helepanu nii enda sisemusele kui ka end \u00fcmbritsevale, et k\u00f5ik oleks s\u00fcmbioosis,\u201c leiab ta.<\/p>\n

Keha vajab tervislikku toitu<\/strong><\/p>\n

Kuidas aga toitumise muutmises esimesi samme teha ja v\u00e4ltida ettetulevaid komistuskive? \u201eEsimene samm tervislikuma toitumise suunas on see, et tuleb loobuda ilmselgest ebatervislikust toidust\/joogist. Kuni need figureerivad regulaarselt igan\u00e4dalases toitumises, siis on v\u00e4ga keeruline tervislikult toituda,\u201c \u00fctleb toitumisn\u00f5ustaja Erik Orgu<\/strong>.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul saab esimeseks komistuskiviks tavaliselt see, et n\u00e4dalavahetused v\u00f5i \u00f5htus\u00f6\u00f6gid pole tervislikud ehk siis ei s\u00f6\u00f6da \u00f5igeid toite \u00f5iges koguses. Teiseks aga see, et j\u00e4etakse meelega sisse patup\u00e4evad, aga ei teata, mis need on ja millised need tegelikult olema peaksid. Neid komistuskive peaks kindlasti v\u00e4ltima, sest tervislik toitumine on hea enesetunde jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluline<\/strong>, samuti toetab see treeninguid. \u201eKui toitumine on tervislik, siis keha annab autasuks saleda vormi, enesekindlama isiksuse ja parema energiataseme. Loomulikult ka parema tervise,\u201c v\u00f5tab Erik kokku tervisliku toitumise olulisuse.<\/p>\n

Rutiini saab murda<\/strong><\/p>\n

Vahel juhtub ka nii, et kui oled k\u00fcll tubli treenija, aga on tekkinud rutiin ja t\u00fcdimus. Mida sel juhul teha? Ott soovitab konsulteerida treeneriga ja leida uus l\u00e4henemine<\/strong>. \u201eIga treeningplaan ammendab ennast. N\u00e4iteks kui pidevalt teha samasuguseid liigutusi samas j\u00e4rjekorras, siis ei anna see l\u00f5puks enam tulemust. Ise korrigeerin plaane kolme kuu tagant. Kindlasti m\u00f5jub v\u00e4rskendavalt ka soovitus, leida sobivam spordiala v\u00f5i tegeleda vahepeal m\u00f5ne muu alaga,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

\"Ott
Ott Kiivikas Foto: Mari Pukk<\/figcaption><\/figure>\n

Merilin tunnistab, et tunneb samuti aeg-ajalt rutiini ja t\u00fcdimust. \u201eV\u00f5ib-olla keha tahabki pausi v\u00f5i vajad vahelduseks midagi muud? On t\u00e4iesti OK ka trennis mitte k\u00e4ia. Peaasi, et end vastu tahtmist midagi tegema ei sunni. See ei t\u00e4henda, et trenn j\u00e4\u00e4b igavesti minevikuks, aga t\u00fcdimusm\u00f5tete korral v\u00f5ta paar n\u00e4dalat trennipausi<\/strong> ja ole lihtsalt f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne. Kui saad elu korda, k\u00fcll ka trennimotivatsioon tagasi tuleb,\u201c usub ta. \u201eOn \u00e4\u00e4retult oluline \u00e4ra tunda, millal keha vajab puhkust v\u00f5i vaheldust. \u00c4ra ignoreeri seda, vaid kuula oma keha!\u201c<\/p>\n

Liis soovitab aga rutiini korral muuta oma treeningstiili ja proovida midagi uut. \u201eMina olen v\u00e4hemalt 10 aastat j\u00f5usaalis rassinud, olen treenereid vahetanud, erinevaid kavasid teinud, isegi j\u00f5usaale vahetanud, aga n\u00fc\u00fcd avastasin HIIT-trennid ja see on v\u00e4ga v\u00e4rskendav. J\u00f5usaalis k\u00e4in 2-3 korda n\u00e4dalas ikka, aga tuleb tulla mugavustsoonist v\u00e4lja<\/strong>, et n\u00e4ha, mida sa veel suudad. V\u00f5ib-olla avastad nii enda jaoks midagi v\u00e4ga meeldivat.\u201c<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aasta alguses asuvad paljud suure hooga trenni tegema ja toitumist j\u00e4lgima, kuid alati ei kesta tuhin kaua. Kuidas teha nii,\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":32267,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,174],"class_list":["post-32261","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32261","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32261"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32261\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32272,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32261\/revisions\/32272"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32261"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32261"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32261"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}