{"id":33242,"date":"2019-02-11T01:00:36","date_gmt":"2019-02-11T01:00:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=33242"},"modified":"2019-02-11T15:23:04","modified_gmt":"2019-02-11T15:23:04","slug":"miks-peaks-iga-paev-liikumiseks-aega-leidma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/miks-peaks-iga-paev-liikumiseks-aega-leidma\/","title":{"rendered":"Miks peaks iga p\u00e4ev liikumiseks aega leidma?"},"content":{"rendered":"

Paljud meist istuvad p\u00e4evast p\u00e4eva kontoris v\u00f5i koolis laua taga. Inimene on aga loodud liikuma ning peaksime seda tegema nii palju kui v\u00f5imalik. Sellest, kuidas istuv eluviis meid m\u00f5jutab ja kuidas olukorda muuta, r\u00e4\u00e4givad f\u00fcsioterapeut Kadri Janson ja MyFitnessi<\/a> personaaltreener Mailiis Stolts.<\/p>\n

P\u00e4evast p\u00e4eva kontoris soojal toolil istuda tundub mugav ja m\u00f5nus, aga tegelikult on istuva t\u00f6\u00f6ga inimesed \u00fcks suurimaid riskigruppe. Neid ohustavad t\u00e4nap\u00e4eval levinuimad haigused nagu \u00fclekaal, II t\u00fc\u00fcbi diabeet ning s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaigused. \u201eV\u00f5ib \u00f6elda, et istumine on uus suitsetamine, sest uuringud n\u00e4itavad, et v\u00e4hesest liikumisest tulevad samasugused riskid ja haigused nagu suitsetamisest,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kadri. V\u00e4hene f\u00fc\u00fcsiline koormus ja sundasend soodustavad lisaks haigustele probleeme alaseljas ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tmepiirkonnas, mis omakorda tekitab lihaspingeid ja valu. Kuna k\u00f5ik, mis meie kehas toimub, on seotud, siis v\u00f5ivad peale nende s\u00fcmptomite tekkida veel peavalud, meeleolumuutused ja n\u00e4gemish\u00e4ireid. \u201eSagedasteks s\u00fcmptomiteks on ka ainevahetus- ja uneh\u00e4ired, mis m\u00f5jutavad ka k\u00f5iki j\u00e4rgnevaid t\u00f6\u00f6- ja puhkep\u00e4evi,\u201c \u00fctleb Kadri.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tule rutiinist v\u00e4lja <\/strong><\/p>\n

\u00c4ra ole \u00fcks neist, kes oma keha liikumatuna hoiab \u2013 ole aktiivne ning pea arvutist ja t\u00f6\u00f6toolist julgelt pausi. \u201eUuringud n\u00e4itavad, et l\u00fchikesed pausid iga 20 minuti j\u00e4rel aitavad ainevahetush\u00e4ireid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada,\u201c selgitab Mailiis. Loomulikult ei saa pausid olla pikad, sest t\u00f6\u00f6d peab ju tegema, kuid l\u00fchikesed ja nutikad vahepausid aitavad ohustavatest haigustest v\u00f5itjana v\u00e4lja tulla. N\u00e4iteks soovitab Mailiis kasutada k\u00f5iki v\u00f5imalusi selleks, et p\u00fcsti t\u00f5usta: \u201eJaluta kontoris ringi, \u00e4ra p\u00fc\u00fca kolleegi telefonist, vaid mine ise tema juurde, ning loomulikult unusta lift ja k\u00f5nni trepist.\u201c<\/p>\n

Kui istud, vali \u00f5ige asend<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6toolil pikka aega istudes v\u00f5id endale veel rohkem liiga teha, kui istud vales asendis. Hea istumisasend on toetatud ja kindlasti laua taga. Kui istud arvuti taga, siis esimese asjana peaksid toetatud olema k\u00e4ed. \u201eLabak\u00e4ed, randmed ja k\u00fc\u00fcnarvarred peaksid olema p\u00f5randaga paralleelsed,\u201c soovitab Mailiis. Lisaks on korrektse r\u00fchi hoidmiseks oluline toetada jalgu: tuleb tagada tugi t\u00e4istalla all. Kolmandaks on t\u00f6\u00f6laua taga istudes vaja olla tooliga lauale nii l\u00e4hedal, et sirgelt istudes saaksid toetada selga vastu seljatuge. \u201eSirgelt istumine t\u00e4hendab, et \u00f5lav\u00f6\u00f6de on enam-v\u00e4hem vaagnav\u00f6\u00f6tme kohal ja pea \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kohal, et saaks t\u00f5mmata kujuteldava sirgjoone otse vertikaalselt alla, k\u00f5rvadest puusaliigeseni,\u201c r\u00e4\u00e4gib Mailiis. Tema s\u00f5nul tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka sellele, et \u00f5lad oleksid vabad ja \u00f5lav\u00f6\u00f6de l\u00f5dvestunud.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Treeni targalt<\/strong><\/p>\n

Igasugune trenn on kahtlemata hea, kuid kui oled 8\u201310 tundi p\u00e4evas istudes veetnud, siis ei saa seda korvata tunniajase treeninguga. Seep\u00e4rast ongi oluline p\u00e4eva jooksul liikuda. \u201eK\u00fcmme minutit seismist parandab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt keskendumisv\u00f5imet. Samuti toimib see lihastoonuse parandamisel nagu trenn ning \u201etreenib\u201c ka neid aju osi, mis aitavad keskenduda ja \u00f5ppida,\u201c selgitab Kadri. Trenni minnes soovitab ta valida see, mis erineb sinu t\u00f6\u00f6st v\u00f5imalikult palju. \u201ePikalt istununa \u00e4ra mine j\u00f5usaalipinkidele istudes harjutusi tegema,\u201c toob Kadri n\u00e4iteks.<\/p>\n

Lihtsad nipid, kuidas end t\u00f6\u00f6l aktiivsena hoida<\/strong><\/p>\n