![\"Jooksutrennid\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/dsc_2950.jpg\")
<\/p>\nJooksmisega saab tegeleda just siis, kui parasjagu vaba aega on, liikmemaksu tasuma ei pea ja alustada v\u00f5ib oma koduukse eest. Enne alustamist peaks aga selgeks tegema, kas jooksmine on ikka parim ala ja milliseid eesm\u00e4rke treeningutega saavutada soovite. N\u00f5u annab treener-jooksukonsultant Harry Lemberg.<\/p>\n
Treeningute eesm\u00e4rk on \u00fcldiselt kehakaalu langetamine, t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamine ja parandamine ning v\u00e4iksemad v\u00f5i suuremad sportlikud sihid. Kas jooksmine on treeninguks just parim valik, peab iga\u00fcks ise tunnetama. Kui eesm\u00e4rk on kaalu langetada, siis ei ole jooksmine v\u00f5ib-olla k\u00f5ige targem tegu.<\/p>\n
Kehakaal ongi h\u00e4sti oluline tegur, millega peaks arvestama. \u00dclekaalulistele ei ole jooksutreeningud soovitatavad, sest jooksmisel on toefaasis jalale m\u00f5juv j\u00f5ud 2\u22123 korda kehakaalust suurem. \u00dclekaalu korral v\u00f5iks jooksmise asendada muude vastupidavusaladega (tervisek\u00f5nd, ujumine, kepik\u00f5nd, rulluisutamine).<\/p>\n
Kui oled selgeks teinud oma eesm\u00e4rgi, siis saab l\u00e4bi m\u00f5elda oma tegevused ja treeningkoormused. \u00dchest vastust, mis k\u00f5ikidele sobiks, siin ei ole. Iga\u00fcks peab \u00fcle vaatama oma toitumise, elustiili ja igap\u00e4evategevused ning selle, kui palju ja mis tempos peab liikuma ning kui palju tuleb puhata, et seatud eesm\u00e4rk saavutada.<\/p>\n
Eesm\u00e4rgi saavutamiseks tuleb leida optimaalne koormus. Faktoreid, millest koormus s\u00f5ltub, on palju: vanus, sugu, varasem sportlik taust, treenitus, tervislik seisund. Kui n\u00e4iteks viimased treeningkogemused on p\u00e4rit keskkooli ajast, siis peab alustades koormustega v\u00e4ga ettevaatlik olema. Meeles v\u00f5iks pidada j\u00e4rgmist: treeni nii palju kui vaja, mitte nii palju kui v\u00f5imalik!<\/p>\n
<\/p>\n
Enne treeningutega alustamist hinda adekvaatselt oma tervist ja eluviisi. Kas ja milliseid terviseh\u00e4dasid sul on? Kindlasti v\u00f5iks teha visiidi pere- v\u00f5i spordiarstile, kes aitaks seisundit hinnata. Tuleks \u00fcle vaadata, kas sul on igap\u00e4evategevusi v\u00f5i k\u00e4itumisharjumusi, mis v\u00f5ivad tervisemuresid suurendada v\u00f5i treeningtegevust takistada.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem on valida endale \u00f5ige spordiala ja distants. Jooksmine ei ole v\u00e4ga lihtne ala ja kui tugiliikumisaparaat ei ole selleks piisavalt valmis, siis v\u00f5iks proovida alguses sportlikke tegevusi, kus p\u00f5rutusmoment on v\u00e4iksem (nt kepik\u00f5nd). Jooksmisel ei tohiks tekkida vaevusi, mis v\u00e4ljenduvad lihaste, liigeste v\u00f5i k\u00f5\u00f5luste valus. Selleks, et neid vaevusid ei tekiks, tuleks alguses k\u00f5ndida ja joosta vaheldumisi, valmistades sellega jalgu j\u00e4rkj\u00e4rgult ette kestvaks jooksmiseks ning suurendades v\u00e4hehaaval jooksu ja v\u00e4hendades k\u00f5nni osa treeningus.<\/p>\n
\u00dcldiselt aga on vastupidavustreening parim tervisetreening, sest t\u00f6\u00f6sse on rakendatud suured lihasr\u00fchmad, tegevused toimuvad aeroobse energia arvelt, pika aja jooksul ja r\u00fctmilise lihastegevusena.<\/p>\n
![\"Jooksutrennid\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/SJOSTROMC-5832.jpg\")
<\/p>\n
Vastupidavust v\u00f5ib jagada \u00fcldiseks ja spetsiifiliseks. \u00dcldine vastupidavus peegeldab s\u00fcdame-, vereringe- ja hingamiss\u00fcsteemi funktsionaalset seisundit ja on omane sportliku tegevuse eri liikidele. \u00dcldist vastupidavust arendada ja oma s\u00fcdant treenida v\u00f5ib erinevate vastupidavusaladega.<\/p>\n
Nii treeningul kui v\u00f5istlustel on oluline osata \u00f5iget pingutusastet valida ja algajale on see tunnetus k\u00f5ige raskem. N\u00e4iteks 10 km on \u00fcldiselt selline distants, mille iga inimene on suuteline l\u00e4bima, aga oluline on ka planeerida ja l\u00e4bida see nii, et juba kolmandal kilomeetril poleks nii raske, et tempo j\u00e4rjest langema hakkab.<\/p>\n
V\u00f5istlustel v\u00f5ib ju olla distantsi alguses hea ja v\u00e4rske tunne ja tahaks kohe kihutama hakata, aga alguses peaks siiski piduriga jooksma. Parem on, kui suudame teise poole kiiremini joosta. Treeningute k\u00e4igus \u00f5pib iga inimene \u00f5iget pingutusastet ise tunnetama.<\/p>\n
![\"Jooksutrennid\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/rasmuskooskora-0372.jpg\")
<\/p>\n
Kes tahab hea v\u00e4lja n\u00e4ha ja m\u00f5nikord v\u00f5istlustel 10 km joosta, ei pea treenima nii nagu see, kes tahab maratoni joosta. Kui r\u00e4\u00e4gime tervise ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamisest ja meil ei ole sportlikke eesm\u00e4rke, siis steady-stateehk p\u00fcsiseisundi tempo ongi t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamise kohapealt k\u00f5ige parem. Ja m\u00e4\u00e4ravaks on siin hingamine \u2212 kui see on m\u00f5\u00f5dukas, siis oleme \u00f5iges tempos.<\/p>\n
Peame ka arvestama, et 30-aastaselt on inimene supervormis, p\u00e4rast seda hakkab vitaalsus ja lihasj\u00f5ud v\u00e4henema ning seda asendab rasvkude. Ka ainevahetus l\u00e4heb j\u00e4rk-j\u00e4rgult aeglasemaks. Seet\u00f5ttu on h\u00e4sti oluline, et \u00fchelt poolt tegeleksime aeroobse treeninguga ja teiselt poolt lihastreeninguga. Ilma lihastreeninguta kaotame alates 30. eluaastast iga k\u00fcmne aasta jooksul kolm kilogrammi lihasmassist.<\/p>\n
Treeninguid planeerides v\u00f5iks l\u00e4htuda printsiibist, et esmalt teha vastupidavusharjutusi, p\u00e4rast seda aga j\u00f5uharjutusi. Tippjooksjad, kes treenivad kaks korda p\u00e4evas, teevad tavaliselt hommikuti jooksutreeningu ja \u00f5htul lihastreeningu.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5iks \u00f6elda, et treening peab olema kontrollitav ja juhitav. Halb on see, kui treeningu ja puhkuse vahekord on vale, kui treeningud toimuvad v\u00e4simuse foonil, t\u00f6\u00f6v\u00f5ime on langenud v\u00f5i tekivad haigused ja vigastused.<\/p>\n
Tegevus, mida teeme, peab r\u00f5\u00f5mu pakkuma! Reegel nr 1 on: naudi jooksmist!<\/p>\n
Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n Fotod: Jaanus Ree \/ Salomon \/ Rasmus Kooskora<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jooksmisega saab tegeleda just siis, kui parasjagu vaba aega on, liikmemaksu tasuma ei pea ja alustada v\u00f5ib oma koduukse eest.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":34064,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[97,149],"class_list":["post-34059","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-jooks","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34059"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34059\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":34066,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34059\/revisions\/34066"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}