{"id":36390,"date":"2019-07-11T04:00:30","date_gmt":"2019-07-11T04:00:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=36390"},"modified":"2019-07-10T14:24:28","modified_gmt":"2019-07-10T14:24:28","slug":"eestlased-asuvad-suurejoonelisele-teadusmissioonile-antarktikasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/eestlased-asuvad-suurejoonelisele-teadusmissioonile-antarktikasse\/","title":{"rendered":"Eestlased asuvad suurejoonelisele teadusmissioonile Antarktikasse"},"content":{"rendered":"

Antarktika avastamise 200. aastap\u00e4eva suurejooneliseks t\u00e4histamiseks asub 11. juulil Kroonlinnast l\u00f5unamandri suunas teele 1984. aastal Hollandis ehitatud kahemastiline teraskerega Jongert 24 t\u00fc\u00fcpi mootorpurjekas Admiral Bellingshausen. Tegemist on praegusaegse Eesti merenduse k\u00f5ige suurema Antarktika-missiooniga, millega t\u00e4histatakse Saaremaal s\u00fcndinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni ajaloolise t\u00e4htsusega retke aastap\u00e4eva.<\/p>\n

P\u00e4rast Kroonlinnast lahkumist plaanitakse esimene peatus Helsingis, kust v\u00f5etakse suund Saaremaale. Randuda kavatsetakse Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, lisaks veel Kopenhaagenis, Inglismaal ning Brasiilias Rio de Janeiros. Mitmel pool on koost\u00f6\u00f6s sealsete meremuuseumidega plaanis oma lugu ka k\u00f5ikide huvilistega jagada. Reisi eesm\u00e4rk on juhtida t\u00e4helepanu kliimamuutustele ning populariseerida mereteadusi.<\/p>\n

Projekti veab Tiit Pruuli<\/strong><\/p>\n

Ettev\u00f5tmist koordineerib maailmar\u00e4ndur ja v\u00e4simatu seikleja Tiit Pruuli. \u201eMinu visiitkaardile on\u00a0 kirjutatud Antarktika 200 ekspeditsiooni juht ehk vastutan suures osas kogu korraldusliku poole eest. Loomulikult teen seda heade partnerite abiga, n\u00e4iteks laevaehitusega on meid aidanud Saaremaa ettev\u00f5te Baltic Workboats ning programmiga on suures osas tegelenud Eesti Meremuuseumi spetsialistid, h\u00e4id inimesi ja ettev\u00f5tteid on minu \u00fcmber palju,\u201d on Pruuli t\u00e4nulik.<\/p>\n

\"Admiral<\/p>\n

M\u00f5te Antarktika avastamist just sel viisil t\u00e4histada ei s\u00fcndinud teps mitte Tiit Pruuli peas. \u201eEi saa seda au endale v\u00f5tta, kuigi tahaks,\u201d muheleb ta ja j\u00e4tkab: \u201eMullu s\u00fcgisel avastati, et\u00a0 Bellingshauseni retkel on tulemas juubel ning \u00fchistes aruteludes j\u00f5udsime sinna, et konverents oleks k\u00fcll tore ja m\u00e4lestuskivi vahva, aga teha v\u00f5iks midagi erilist. L\u00f5puks j\u00f5udsimegi v\u00e4lja merereisi ideeni.\u201d<\/p>\n

\u201eNii hakkasimegi polaaraladele s\u00f5iduks sobiva aluse osas ringi vaatama. Esialgu tegime seda Eestis, kus leidub k\u00fcll v\u00e4ga h\u00e4id ja kiireid jahte, kuid kahjuks mitte midagi Antarktikasse minekuks k\u00f5lbulikku.Ka kasvas ettev\u00f5tja Heiti H\u00e4\u00e4lega suheldes projekt l\u00f5puks sedav\u00f5rd, et me ei otsinud enam 14 meetrist, vaid 24 meetrist mootorpurjekat ehk siis alust, mille p\u00f5hiliseks edasiviivaks j\u00f5uks pole ainult purjed. Koos j\u00f5udsime ka selleni, et v\u00f5iksime oma retkel tegeleda k\u00f5igega, mis merega seotud ehk nii ohutuse, ajaloo, bioloogia kui ka kliimaprobleemidega. Reisiks sobiva alusega kohtusime viimaks Barcelonas,\u201d avaldas Pruuli ja lisas, et idee tekkimisest mullu novembris kuni laeva leidmiseni kulus umbes kuu aega.<\/p>\n

\"\"
\nKolm vahetuvat kaptenit<\/strong><\/p>\n

Kapteni valimisele l\u00e4heneti Pruuli s\u00f5nul loominguliselt. \u201eEestis on professionaalseid meremehi palju, meie m\u00e4ngisime s\u00fcmboolset m\u00e4ngu \u2013 kuna l\u00e4heme Saaremaal s\u00fcndinud Bellingshauseni j\u00e4lgedes, siis leidsime v\u00e4ikese otsimise peale kolm saarel s\u00fcndinud meest \u2013 Indrek Kivi, Indrek Lepa ja Meelis Saarlaiu. Esimene t\u00f6\u00f6tab j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja Botnica kaptenina ning teenib leiba Kanada arktikas, Lepp s\u00f5idab Tallinki laevaga Riia ja Stockholmi vahet ja kogenud jahtkapten Saarlaid oli Lennuki \u00fcmbermaailmareisil esimeseks t\u00fc\u00fcrimeheks,\u201d tutvustab ta ja lisab, et kolme vahetuva kapteni leidmine oli m\u00f5istlik kasv\u00f5i juba seet\u00f5ttu, et sedav\u00f5rd l\u00fchikese etteteatamisega oleks kellel iganes keeruline end kogu aastaks t\u00f6\u00f6lt vabaks saada.<\/p>\n

\u201eMeelis Saarlaid on ettev\u00f5tmise juures k\u00f5ige pikemalt, temaga \u00fcletame Atlandi ookeani, Lepp alustab s\u00f5itu Kroonlinnast, Kivi juhtimisel s\u00f5idame Antarktika vetes. Lisaks liitub tiimiga veel \u00fcks sealset piirkonda h\u00e4sti tundev professionaal, kes on esimese t\u00fc\u00fcrimehena s\u00f5itnud kruiisilaevadel L\u00f5una-Ameerika ja L\u00f5una-J\u00e4\u00e4mere erinevate saarte vahet seitse aastat. Mehe nimi on Jaanus Hannes ja tema peaks end koduselt tundma enam-v\u00e4hem k\u00f5igis olukordades, kuhu me v\u00e4hegi sattuda v\u00f5ime. Seega kapten, mehaanik ja t\u00fc\u00fcrimees on meil professionaalid,\u201d v\u00f5tab ta teema kokku.<\/p>\n

\"Admiral<\/p>\n

Igal reisijal on oma \u00fclesanne<\/strong><\/p>\n

Lustireisijaid lisaraskuseks seekord kaasa ei v\u00f5eta, seilamise aktiivne osaline on iga mees v\u00f5i naine, kes laeva astub. Kui korraga on Admiral Bellingshauseni pardal umbes tosin purjetajat, siis kokku loodetakse ekspeditsiooni jooksul n\u00e4ha erinevatel etappidel \u00fcle saja inimese. Nende hulgas on reisi \u00f5nnestumisele kaasa aidanud ettev\u00f5tete esindajaid, kliima-, mere-, kala- ja linnuteadlasi, aga ka biolooge ning videotehnika spetsialist, kelle t\u00f6\u00f6 tulemusel j\u00f5uab Telia telekanalite vahendusel vaatajateni reisist k\u00fcmneosaline sari. \u201eMeiega s\u00f5idavad kaasa kaks Eesti Mereakadeemia esimese kursuse tudengit \u2013 Julius Tarand ja Karolina Vaino, kelle silmade l\u00e4bi see telesaade p\u00fcsti pannaksegi.\u201d<\/p>\n

Ohtusid varitseb ookeanil \u00fcksjagu<\/strong><\/p>\n

Kaheks keerulisimaks v\u00e4ljakutseks peab Tiit Pruuli k\u00fcmnep\u00e4evast \u00fcle Atlandi s\u00f5itu ning Drake\u2019i v\u00e4ina \u00fcletamist, mis on \u00fcks maailma r\u00e4ngimaid purjetamispiirkondi. \u201eTroopiliste ts\u00fcklonite periood peaks meie 1. novembril algava Atlandi \u00fcles\u00f5idu ajaks l\u00f5ppenud olema, loodame rahulikku s\u00f5itu. Drake\u2019i \u00fcletades kohtume ilmselt suuremate lainete ja k\u00f5vema tuulega. Tehniliselt ja meeskonna vastupidavuse m\u00f5ttes saab see ilmselt k\u00f5ige raskem osa olema, ka ilmastikutingimusi prognoositakse seal vaid kuus tundi ette. Kui juba Antarktika saarte varju \u00e4ra saame, siis l\u00e4heb lihtsamaks, kuigi seal hakkavad meid n\u00e4htavasti kimbutama j\u00e4\u00e4m\u00e4ed. Suurematega on lihtsam, need on radaril kenasti n\u00e4htavad, ohtu kujutavad endast v\u00e4iksemad, nende puhul ei saa tihti aru, kas ees on laines\u00e4bru v\u00f5i j\u00e4\u00e4kamakas,\u201d kirjeldab Pruuli.<\/p>\n

\"\"Reis kulmineerub Venemaa baasis<\/strong><\/p>\n

Antarktika poolsaarele j\u00f5udes on plaan k\u00fclastada erinevate riikide teadusjaamu. \u201eV\u00e4ga t\u00e4pselt me siiski Bellingshauseni marsruuti ei j\u00e4lgi ehk me ei l\u00e4he Kuninganna Maudi maa l\u00e4histele, kus ta Antarktist silmas. Oleme saanud kutse Ameerika, Argentiina, T\u0161iili, Venemaa ja Briti baasidesse. Seal j\u00e4tkub t\u00f6\u00f6, mida me kogu reisi v\u00e4ltel teha p\u00fc\u00fcame, see on r\u00e4\u00e4kida Antarktikas tehtavast teadusest.\u201d<\/p>\n

Reisi kulminatsioon on planeeritud 28. jaanuariks (2020). \u201eLoodetavasti esitleme sel p\u00e4eval \u00fcheaegselt nii Tallinnas kui Antarktikas Eesti Panga v\u00e4lja antavat Antaktika 200. aastap\u00e4evale p\u00fchendatud m\u00fcnti ja Eesti Posti loodavat marki. T\u00e4histamine on planeeritud Bellingshauseni ehk Venemaa baasis. Sellega saab ekspeditsiooni ametlik osa l\u00e4bi, filmimeeskond astub laevalt maha ja algab umbes neli kuud kestev kojus\u00f5it.<\/p>\n

Austusega mere vastu<\/strong><\/p>\n

Tiit Pruuli annab endale aru, et vaatamata p\u00f5hjalikule ettevalmistusele on merel riske palju. \u201eAinult loll inimene v\u00f5ib \u00f6elda, et tema merd ei karda. Ilmselt pole sel juhul kogetud lainete ja tuulte j\u00f5udu ning tuntud koduigatsust. L\u00e4hen iga jumala kord merele suure austusega mere vastu. Vaatamata sellele, et meil on moodsad p\u00e4\u00e4steparved ja satelliitside, j\u00e4\u00e4b see ikkagi \u00fcsna suurte riskidega seotud ettev\u00f5tmiseks. Minu \u00fclesanne on neid riske eelnevalt v\u00f5imalikult palju minimeerida.\u201d<\/p>\n

\"\"Ekspeditsioon saab teoks t\u00e4nu headele partneritele<\/strong>
\n\u00a0<\/strong>
\nMereoludega paremaks kohanemiseks l\u00e4bis p\u00f5himeeskond Reval Marine & Offshore Training<\/a> treeningkeskuse merep\u00e4\u00e4ste koolituse, sealt sai me laev ka j\u00e4ises vees elus p\u00fcsimiseks vajalikud termo\u00fclikonnad ning p\u00e4\u00e4stevestid. P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide juhendamisel said k\u00f5ik osa esmaabi koolitusest. \u201e\u00d5ppisime, kuidas elustada, haavu \u00f5mmelda ning uppujat p\u00e4\u00e4sta.\u201d L\u00e4\u00e4nemere suurim laevafirma Tallink<\/a> ostis laevale purjed, Telia<\/a> tagab meile \u00fchenduse koduga ning aitab sidearvete tasumisega ning t\u00e4nu Sportlandile<\/a> on k\u00f5igil olemas Helly Hanseni<\/a> purjetamisriiete kollektsioonid k\u00f5ikide kliimav\u00f6\u00f6tmete jaoks ehk troopikast Antarktikani. Samuti saame s\u00fc\u00fca palju kodust toitu ja jooki \u2013 Tartu Milli<\/a> kama, P\u00f5ltsamaa Felixi<\/a> suppe, Kalevi<\/a> \u0161okolaadi, Eesti Pagari<\/a> \u201ePolaartorte\u201c, Liviko \u201eStarterit\u201c. KAFO<\/a> paneb meile kaasa 100 kilo kohvi ja palju teed, Tactical Foodpack<\/a> annab k\u00fclmkuivatatud pakitoite tormip\u00e4evadeks ja Antarktikas ette v\u00f5etavateks matkadeks.<\/p>\n

Saa osa ajaloolise t\u00e4htsusega retkest!<\/em><\/strong><\/p>\n

Antarktika-reisi saab j\u00e4lgida kodulehel www.postimees.ee\/antarktika<\/a>. \u00dcle n\u00e4dala kirjutavad laevamehed loo Postimehe Arterile, iga n\u00e4dal r\u00e4\u00e4givad KUKU raadio eetris. Facebookis on eesti keelne lehek\u00fclg Antarktika200<\/a> ja inglise keelne Antarctica200<\/a>. Instagrammist leiate reisipilte aadressilt antarktika200<\/a>.<\/em><\/p>\n

Tekst: Marta Vasarik<\/em><\/p>\n

Fotod: Antarktika200 Facebook ja Instagram \/ Jaanus Piirsalu\/Postimees<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Antarktika avastamise 200. aastap\u00e4eva suurejooneliseks t\u00e4histamiseks asub 11. juulil Kroonlinnast l\u00f5unamandri suunas teele 1984. aastal Hollandis ehitatud kahemastiline teraskerega Jongert\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":36398,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[287],"tags":[80,279],"class_list":["post-36390","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meelelahutus","tag-elustiil","tag-meelelahutus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36390","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36390"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36390\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":36404,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36390\/revisions\/36404"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36398"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36390"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36390"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36390"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}