![\"Robin](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/robin005.jpg\")
<\/p>\nKergej\u00f5ustikumaailmas suuri tegusid teha ihkav Robin Nool on spordile t\u00e4ielikult p\u00fchendunud ning seab iga p\u00e4ev samme oma eesm\u00e4rkidele l\u00e4hemale j\u00f5udmiseks. Unistused on Robinil suured ja peavadki olema. \u201eEesti rekord, maailma rekord, ol\u00fcmpiakuld,\u201c nimetab ta.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud spordisuvega v\u00f5ib noor teivash\u00fcppaja igati rahule j\u00e4\u00e4da. Tasku sai pistetud esimene Eesti meistritiitel, U23 Euroopa meistriv\u00f5istluste finaalikoht ja p\u00fcstitatud uus isiklik rekord, milleks on Rootsis G\u00e4vles teivash\u00fcppes \u00fcletatud k\u00f5rgus 5.40. Eestlastest on temast k\u00f5rgemale h\u00fcpanud vaid rekordimees Valeri Bukrejev (5.86) ja Robini isa Erki Nool (5.60). \u201eOn, millega rahul olla,\u201c t\u00f5deb Robin.<\/p>\n
Parima kogemusena v\u00f5tab ta hooajast kaasa osalemise U23 Euroopa meistriv\u00f5istlustel ja teeb juba plaane j\u00e4rgmisel suvel toimuvateks m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttudeks ning loomulikult ka ol\u00fcmpiam\u00e4ngudeks.<\/p>\n
<\/p>\n
K\u00f5ik detailid on olulised\u00a0<\/strong><\/p>\n Momendil n\u00e4eb sportlane enim vaeva teivash\u00fcppe tehnika \u00f5ppimise ja lihvimise kallal. \u201eSealt on k\u00f5ige rohkem sentimeetreid v\u00f5ita. Konkreetset kindlat eesm\u00e4rki on esialgu keeruline seada, eks kui tulemus on piisavalt k\u00f5rge, v\u00f5ib rahul olla,\u201c lausub ta.<\/p>\n Motivatsiooni ammutab noormees raskuste \u00fcletamisest. \u201eTeivash\u00fcpe on nagu pusle, mille lahendus on iga\u00fche jaoks erinev \u2013 tuleb arvesse v\u00f5tta individuaalseid erinevusi nagu kasv, kiirus ja j\u00f5ud ning lihtsalt \u00f5ppida. K\u00f5igil on omad vead, mille parandamiseks on vaja leida \u00f5ige l\u00e4henemine. Just see keerulisus ja r\u00f5\u00f5m, kui olen j\u00e4lle lahendusele l\u00e4hemal, panebki mind igap\u00e4evaselt treenima.\u201c<\/p>\n Nii lihtsalt juba alla ei anna\u00a0<\/strong><\/p>\n M\u00f5tted spordiga l\u00f5pparve tegemisest pole talle v\u00f5\u00f5rad, kuid \u00f5nneks on need \u00fcldjuhul kiirelt kadunud. \u201eArvan, et pole mitte \u00fchtegi sportlast, kellel poleks kunagi olnud loobumism\u00f5tteid. Tavaliselt on need hetkeemotsioonidest tingitud ja p\u00e4eva v\u00f5i paari p\u00e4rast unustatud. K\u00f5ige raskemad hetked spordis on need, kui oled igap\u00e4evaselt treeningutele v\u00e4ga palju aega p\u00fchendanud, kuid v\u00f5istlustel tehtavad tulemused n\u00e4htud vaeva ei peegelda. Sportlane v\u00f5ib enne l\u00e4bimurde saabumist samal tasemel olla aastaid. Selline stagnatsioon n\u00f5uab erilist meelekindlust ning pole harvad juhud, kui just seep\u00e4rast murdutaksegi,\u201c arutleb ta.<\/p>\n \u201eK\u00f5ige parem viis eluga edasi minna on endale uuesti meelde tuletada, miks sai kunagi alustatud ja p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda, mida ollakse valmis eesm\u00e4rkide saavutamise nimel tegema. Motivatsioon tuleb igal inimesel endas ise \u00fcles leida. Kui sa toetud pidevalt teistele, kes sind trenni sunnivad, siis kahjuks kaugele ei j\u00f5ua,\u201c lisab Robin.<\/p>\n Rasketel hetkedel saab noormees tuge oma perelt ning eelk\u00f5ige treenerist isalt, kes on talle l\u00e4bi elu nii distsipliini kui meelekindluse arendamise osas suureks abiks olnud. Sportlike eeskujudena on teda inspireerinud veel teistedki – esimesena nimetab ta Prantsusmaa kergej\u00f5ustiklase Renaud Lavillenie nime, kes on nii ol\u00fcmpiav\u00f5itja kui kolmekordne Euroopa meister teivash\u00fcppes. \u201eM\u00e4letan, kui tulin koolist koju ja n\u00e4gin uudist, et prantslane p\u00fcstitas maailmarekordi. Teadsin kohe, et soovin h\u00fcpata nagu Lavillenie,\u201c meenutab Robin ja lisab: \u201eH\u00fcppestiili osas meeldib mulle v\u00e4ga ka austraallane Steve Hooker. V\u00e4ljaspool kergej\u00f5ustikku on mind alati inspireerinud USA raskekaalu poksilegendi Mike Tysoni mentaliteet ja suurep\u00e4rase distsipliiniga korvpallur Kobe Bryant.\u201c<\/p>\n Kusjuures just korvpall on see, mida Robin v\u00f5imalusel koos s\u00f5pradega vahel m\u00e4ngib. \u201eKunagi ei tea, kas j\u00e4\u00e4n m\u00e4ngu l\u00f5puks terveks, seega harrastan seda hobi pigem minimaalselt. Ega treeningute ja \u00f5pingute k\u00f5rvalt muuks kui tugitoolispordiks v\u00e4ga aega j\u00e4\u00e4gi,\u201d muigab Robin.<\/p>\n Aktiivselt liikudes l\u00e4bi elu\u00a0<\/strong><\/p>\n Sport on olnud Robin Noole elu lahutamatu osa juba v\u00e4ga varajasest lapsep\u00f5lvest alates. \u201eNooremana oli minu suureks lemmikuks jalgpall, spordilaagrites peetud turniirid olid kindlasti \u00fched suvised tipphetked. Kergej\u00f5ustik meeldis mulle loomulikult ka, aga see oli pigem igap\u00e4evane tegevus. Paralleelselt tegelesin v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas akrobaatikaga, kuid \u00e4ra said proovitud v\u00e4ga erinevad muud alad. Vaid v\u00f5itlusspordist pidin kahjuks ema soovidele vastu tulles k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma,\u201c meenutab Robin.<\/p>\n Olgu nende muude aladega, kuidas on, aga \u00fchest traditsioonist peab Noole pere juba aastaid j\u00e4rjepidevalt kinni. \u201eJ\u00f5ululaup\u00e4eval on meil tavaks joosta 800 m ajale ja teha rinnaltsurumist. Ma isegi ei tea, kust selline traditsioon s\u00fcndis, aga see on ilmselt meie pere vanim sportlik ettev\u00f5tmine,\u201c avaldab ta.<\/p>\n![\"Robin](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/robin001.jpg\")
<\/p>\n![\"Robin](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/Screenshot-2019-09-11-at-18.12.11.png\")
<\/p>\n