{"id":37887,"date":"2019-09-19T04:00:43","date_gmt":"2019-09-19T04:00:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=37887"},"modified":"2019-10-09T08:07:13","modified_gmt":"2019-10-09T08:07:13","slug":"loodusesobrast-kergejoustiklane-annika-sakkarias-leidis-valjakutse-opetajatoos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/loodusesobrast-kergejoustiklane-annika-sakkarias-leidis-valjakutse-opetajatoos\/","title":{"rendered":"Looduses\u00f5brast kergej\u00f5ustiklane Annika Sakkarias leidis v\u00e4ljakutse \u00f5petajat\u00f6\u00f6s"},"content":{"rendered":"

Igap\u00e4evaselt meditsiinilaboris leiba teeninud biokeemiku haridusega kergej\u00f5ustiklane Annika Sakkarias (28) tegi elus kannap\u00f6\u00f6rde ning asus k\u00e4esolevast \u00f5ppeaastast J\u00fcri G\u00fcmnaasiumisse<\/a> looduslugu ja keemiat \u00f5petama. Muutuse t\u00f5i tundliku keskkonnan\u00e4rviga spordineiu ellu Noored Kooli<\/a> programm, milles osalemine andis talle julguse oma ammusele unistusele j\u00e4rgneda.<\/p>\n

M\u00f5te pedagoogiametist oli Annikal kuskil kuklas juba \u00fcsna ammu, kuid seni eelistas ta pigem omaette tegutseda. L\u00f5plik otsus s\u00fcndis neiu kinnitusel missioonitundest ja armastusest valitud eriala vastu. Noored Kooli programmis kogetud uuendusmeelsed ja kohati h\u00e4mmingut tekitanud \u00f5pimeetodid avasid talle t\u00e4iesti uue maailma. \u201e\u00d5pilased istusid r\u00fchmades, loodus\u00f5petus oli projekti\u00f5ppe stiilis ja k\u00f5igest 9-aastased noored tegid umbes neljak\u00fcmnepealisele kuulajaskonnale muljetavaldavaid ettekandeid,\u201c meenutab Annika, kes ise kasvas \u00fcles \u00fcsna teistsuguses \u00f5pikeskkonnas.<\/p>\n

\"Annika
Noored Kooli 13. lennu liikmed Helen Valdma ja Annika (paremal)<\/figcaption><\/figure>\n

Septembrist alates juhendab ta J\u00fcri G\u00fcmnaasiumis kuuendate klasside \u00f5pilaste loodus\u00f5petuse tunde ja annab kaheksandikele edasi oma teadmisi keemiast. \u201eSaan taas p\u00f5nevaid katseid teha nagu \u00fclikooli ajal ja igap\u00e4evaselt s\u00e4ravate inimestega suhelda,\u201c r\u00f5\u00f5mustab noor \u00f5petaja ja t\u00f5deb, et vaatamata intensiivsele koormusele \u00e4rkab ta hommikuti naeratus n\u00e4ol.<\/p>\n

Tehnoloogia tuleb \u00f5ppimist teenima panna<\/strong><\/p>\n

Annika leiab, et noorte suurt huvi nutimaailma vastu annab uute teadmiste omandamiseks v\u00e4ga kavalalt \u00e4ra kasutada. \u201eInfo, mis kunagi oli teada ainult m\u00f5nel teaduril, on t\u00e4nap\u00e4eval paari kliki kaugusel. Mobiilides on olemas erinevaid liigim\u00e4\u00e4ramise ja m\u00e4rgistamise rakendusi, \u00fcks nendest on n\u00e4iteks loodusvaatluste \u00e4pp. Arvutis on palju kergem \u00f5ppida molaarsuse arvutamist ja elektronkihtide seost elementidega,\u201c toob ta n\u00e4iteid ja r\u00f5hutab: \u201eNutimaailm toob pigem kasu kui kahju, viimase ennetamiseks tuleb v\u00f5imalikult varakult vaeva n\u00e4ha digih\u00fcgieeni \u00f5petamisega.\u201c<\/p>\n

\"lapsed
\u00d5pilased Johan ja Steven<\/figcaption><\/figure>\n

Klassiruumidesse j\u00f5udnud tehnoloogia areng muudab noortes loodushariduse vastu huvi tekitamise h\u00f5lpsamaks. \u201eMina sain n\u00e4iteks mikroskoopi esimest korda alles \u00fclikoolis puudutada, see on ikka uskumatu, mis v\u00f5imalused lastel praegu olemas on. K\u00e4isime teisel \u00f5ppen\u00e4dalal kuuendikega mullaproove v\u00f5tmas ja uurisime saaki mikroskoobi all. \u00d5pilasi oli kohati isegi keeruline mikroskoobi tagant \u00e4ra saada. Mullaproovi asemel sai ka vihmaussifarmi teha ning minu suureks \u00fcllatuseks on mul neid klassis n\u00fc\u00fcd kaks riiulit\u00e4it. Algul arvasin, et lapsed ei taha mullaseks saada v\u00f5i kardetakse vihmausse, kuid tegelikult on neil huvi looduse vastu uskumatult suur,\u201c kinnitab ta.<\/p>\n

\u201eLisaks on meil klassis kolm peopesa suurust Aafrika tigu: James Watson, Francis Crick ja K\u00e4sna Kalle Gary. Neid saab nii k\u00e4tte v\u00f5tta kui klaasi tagant uurida ning minu suureks r\u00f5\u00f5muks on tigude f\u00e4nnide arv v\u00e4ga suur. Tulevased teadlased!\u201c<\/p>\n

\"Annika<\/p>\n

Suur looduses\u00f5ber<\/strong><\/p>\n

Loodus on Annikale alati v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane olnud. \u201eVeetsin noorena palju aega maal ja looduskaunites kohtades seigeldes. Kasvatasime \u00f5ega tikutopsis r\u00f6\u00f6vikuid, m\u00e4ngisime iga meie teele j\u00e4\u00e4nud loomaga ja panime muna tibu ootuses radiaatorile. Tegelikult l\u00e4ks see lihtsalt haisema. Lisaks olen ma alati olnud suur looduse mitmekesisust tutvustavate dokumentaalfilmide s\u00f5ber,\u201c \u00fctleb Annika.<\/p>\n

\"AnnikaLooduse s\u00e4\u00e4stmisest l\u00e4htub ta ka oma tarbijak\u00e4itumises. \u201eKannan endaga kaasas veepudelit ja kohvitopsi, \u00fcritan toitu osta nii, et ei pea seda p\u00e4rast \u00e4ra viskama. Sorteerin pr\u00fcgi, l\u00e4bin l\u00fchemaid vahemaid auto asemel rattaga, viin riideid taaskasutuskeskusesse ja v\u00f5imalusel \u00fcritan leida lahendusi katkiste asjade parandamiseks nende asendamise asemel. Oma postkastile panin kleepsu, kus on kirjas, et ma ei soovi aadressita reklaami,\u201c kirjeldab naine.<\/p>\n

Suure spordis\u00f5brana r\u00f5\u00f5mustab Annika selle \u00fcle, et ka erinevad spordibr\u00e4ndid on l\u00e4inud taaskasutatud materjalidest uute toodete loomise teed. \u201eOlin varem n\u00e4inud, et adidas toetab Parley tegevusi, kuid arvasin, et need olid pigem \u00fchekordsed ettev\u00f5tmised. Eksisin ja seda rohkem r\u00f5\u00f5mustasin, et tegelikult ongi adidasel merest korjatud ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud plastikust valminud tooted. Parley<\/a> kollektsioonist on praegu mu isiklikud lemmikud bee\u017e kilejakk ja Continental Traxion\u00a0tossud. Tean k\u00fcll, et need on trenni jaoks m\u00f5eldud, aga k\u00e4in nendega ka vabal ajal.\u201c<\/p>\n

Spordiriiete valikul l\u00e4htub kergej\u00f5ustiklane eelk\u00f5ige materjalide vastupidavusest ning mugavusest. \u201eJooksmise ajal alla vajuvad p\u00fcksid v\u00f5i h\u00f5\u00f5ruvad tossud ei aita just sooritusele kaasa. Lisaks peavad \u00f5uedressid olema vee- ja tuulekindlad,\u201c toob Annika n\u00e4iteid.<\/p>\n

\"Annika<\/p>\n

 <\/p>\n

Liikumist ja liikumis\u00f5petust peab spordiga \u00fcles kasvanud neiu v\u00e4ga oluliseks. Enne jooksmise juurde j\u00e4\u00e4mist pani ta end proovile nii erinevates pallim\u00e4ngudes kui peo- ja\u00a0show-tantsus, hobina on lumelauas\u00f5it siiani kindlal kohal. Edukaim on 16 aastat kergej\u00f5ustikuga tegelenud Annika olnud seni\u00a0400 meetri ja 400 meetri t\u00f5kkejooksus, kolm aastat tagasi p\u00e4rjati ta nendel aladel lausa kahekordseks Eesti meistriks.<\/p>\n

\"AnnikaEeskuju andmisel tuleb olla loominguline<\/strong><\/p>\n

Teadust ja aktiivseid eluviise \u00fcritab ta \u00fchendada ka \u00f5petajat\u00f6\u00f6s. \u201ePeitsin \u00fche peat\u00fcki kordamisk\u00fcsimused kooli peale \u00e4ra ja lasin neid lastel aaretejahi stiilis otsida. Vabatahtlikega oleme teinud nii k\u00fckke kui k\u00e4tek\u00f5verdusi ja ilusa ilma korral t\u00f6\u00f6vihikuid \u00f5ues t\u00e4itnud. Loodus\u00f5petuse ja keemia raames on lastele v\u00e4ga hea looduskaitset \u00f5petada, sest nii m\u00f5nigi teema on \u00f5pikutes olemas,\u201c r\u00e4\u00e4gib Annika.<\/p>\n

\u00d5petajana on tema visiooniks see, et \u00f5pilased hooliksid nii endast, teistest kui loodusest. \u201eSelleks viin l\u00e4bi erinevaid r\u00fchmat\u00f6id, harjutame meditatsioone ehk korraldame vaikuseminuteid ja suurendame loodusalaseid teadmisi. \u00d5pilased tulevad \u00fcsna hea meelega k\u00f5ikide tegevustega kaasa, pealegi aitavad nii sport kui liikumine laiemalt kaasa vaimsete pingete leevendamisele, parandavad tervist, \u00f5pitulemusi ning muudavad inimesed \u00f5nnelikumaks,\u201c usub Annika.<\/p>\n

Tekst: Marta Vasarik<\/em><\/p>\n

Fotod: Getter Kuusmaa \/ erakogu<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igap\u00e4evaselt meditsiinilaboris leiba teeninud biokeemiku haridusega kergej\u00f5ustiklane Annika Sakkarias (28) tegi elus kannap\u00f6\u00f6rde ning asus k\u00e4esolevast \u00f5ppeaastast J\u00fcri G\u00fcmnaasiumisse looduslugu\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":37898,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367,280,118],"class_list":["post-37887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid","tag-tervislik-eluviis","tag-tooted"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37887"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37887\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":37953,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37887\/revisions\/37953"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37898"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}