{"id":37955,"date":"2019-09-23T04:00:17","date_gmt":"2019-09-23T04:00:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=37955"},"modified":"2019-09-23T12:30:23","modified_gmt":"2019-09-23T12:30:23","slug":"fotograaf-silver-mikiver-oma-raja-kaimine-on-olnud-imeline-ning-opetlik-retk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/fotograaf-silver-mikiver-oma-raja-kaimine-on-olnud-imeline-ning-opetlik-retk\/","title":{"rendered":"Fotograaf Silver Mikiver: oma raja k\u00e4imine on olnud imeline ning \u00f5petlik retk"},"content":{"rendered":"

Silver Mikiver on fotograaf, kelle jaoks aitab fotograafia luua tema enda reaalsuse ning j\u00e4\u00e4dvustada selle \u00fche hetke, mis on tema silmis ideaalne. Sel s\u00fcgisel s\u00fcndisid just Silveri kaamerasilma abil Sportlandi treeningkampaania fotod.<\/p>\n

Silveri stiil eristub paljude teiste hulgast. Nimelt, peale k\u00fcmmet aastat digikaameraga pildistamist vahetas mees selle hoopis filmifotograafia vastu. Teda paelub kogu protsess filmile pildistades, mis loob oman\u00e4olise kogemuse ning p\u00f5nevuse l\u00f5pptulemuse osas<\/p>\n

Kuidas sul tekkis huvi fotograafia vastu?<\/strong><\/p>\n

Olin 12-aastane, kui sain esimest korda k\u00e4ed k\u00fclge pere digikaamerale. See oli Olympuse Stylus 300 kaamera, millega asusin pildistama k\u00f5ike, mis mind \u00fcmbritses – loodus, pere, rula, s\u00f5brad. M\u00e4letan, et soovisin alati, et mul oleks mingisugune kaamera l\u00e4hedal, millega saaksin j\u00e4\u00e4dvustada \u00fcmbritsevat maailma. Esimestel aastatel ei osanud ma absoluutselt arvata, et \u00fchel p\u00e4eval on see minu suur kirg ning igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6. Usun sellesse v\u00e4itesse 100%, et kirg arendatakse v\u00e4lja huvist millegi vastu, selle otsa ei komistata kunagi lihtsalt niisama.<\/p>\n

\"Silver<\/p>\n

Kuidas sinust p\u00e4riselt fotograaf sai?<\/strong><\/p>\n

Aastad 2005 – 2011 m\u00f6\u00f6dusid \u00fcsna rahulikus tempos \u00f5ppides. T\u00f5sisem k\u00e4ttev\u00f5tmine algas p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5ppu, kus teiste t\u00f6\u00f6de k\u00f5rvalt arendasin pidevalt enda stiili ning portfooliot. Selle \u00f5ige v\u00f5i k\u00f5ige atraktiivsema hetke j\u00e4\u00e4dvustamine s\u00fcmpatiseeris mind. M\u00f6\u00f6dus kaks aastat g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pust, kui asusin \u00f5ppima Coventry \u00dclikoolis BA fotograafia erialal.<\/p>\n

L\u00f5petasin \u00fclikooli 2017. aastal, naasin Eestisse ning t\u00f6\u00f6tasin esialgu adidase Tallinna kontoris sotsiaalmeedia ning turundusjuhi assistendi rollis. Peale seda algas minu vabakutselise fotograafi teekond. \u00dchel hetkel tabasin end m\u00f5tlemast, kui \u00e4ge oleks arendada meie kultuuri, kunstiruumi ja luua Eestis rohkem v\u00f5imalusi. Seoses sellega tekkis idee Angaar Instituudist<\/a>, mille l\u00f5ime Anton Hmelnitski ning Felix Laasmega k\u00e4esoleva aasta m\u00e4rtsis. Oma raja k\u00e4imine on olnud \u00fcks imeline ning \u00f5petlik retk – k\u00f5ik puud ja karikad saab endale.<\/p>\n

Miks sulle pildistamine meeldib?<\/strong><\/p>\n

Mulle meeldib fotograafia, kuna see on \u00fcks minu peamistest loomingu v\u00e4ljendamise viisidest. Olen avastanud enda jaoks ka maalimise ning klaveri, kuid fotograafia sobib minu olemusega k\u00f5ige paremini. Mulle meeldib selle juures vabadus ning kui loominguline on fotode loomine. Saab luua enda reaalsuse, maailma, hetke ning see on ainulaadne nende inimeste vahel, kes seda kogevad. See tunne laeb mind igal korral.<\/p>\n

Millal ja kuidas tekkis huvi retro stiilis fotograafia vastu?<\/strong><\/p>\n

See huvi tekkis enne \u00fclikooli minekut, kui tundsin, et fotode loomine digikaameraga ei ole enam minu jaoks v\u00e4ga nauditav ja huvitav. Olin kasutanud erinevaid digitaalkaameraid \u00fcle k\u00fcmne aasta ning tundsin, kuidas see lihtsus, et teed foto ning vaatad kohe tulemust, ei k\u00f5netanud mind enam. Filmifotograafia tundus eksootiline ning paljud fotod, mida imetlesin olid tehtud just selles formaadis. 2013. aastal soetasin enda esimese keskformaat filmikaamera, mis oli 1965. aasta Flexaret ja sealt see pisik k\u00fclge j\u00e4i.<\/p>\n

\"SilverMiks sulle meeldib just filmile pildistamine? Kuidas see erineb digikaameraga t\u00f6\u00f6tamisest?<\/strong><\/p>\n

Filmile pildistades saan t\u00e4ielikult keskenduda foto loomisele. Pildistades enamasti portreid ning moodi, kulub suurem osa ajast kompositsioonide paika panemisele ning modellidega suhtlemisele. Peab end usaldama ning keskenduma protsessile ning mulle meeldib see. Filmile fotode loomine sobib rohkem minu workflow<\/em> ja iseloomuga ning paneb mind tundma kui fotokunstnik.<\/p>\n

Ilmutanud olen ma juba aastaid Fotomeister Plussis ning soovitan seda laborit k\u00f5igile, kes filmile pildistavad v\u00f5i sellega alustavad. Saades negatiivid Fotomeistrist, sk\u00e4nnin need soovitud suuruse ja resolutsiooniga arvutisse.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida veel t\u00f6\u00f6protsessist, siis enne pildistama asumist tuleb laadida kaamerasse film, millega saab pildistada vastavalt 10, 12, 16 v\u00f5i 36 kaadrit, s\u00f5ltuvalt filmiformaadist. Kuna fotot ei n\u00e4e koheselt, siis peab olema kindel, et on valitud \u00f5iged settingud, fookus on paigas ning kompositsioon antud olukorras parim. Kui midagi kaadris ei t\u00f6\u00f6ta, siis vahetan enda v\u00f5i subjekti asukohta.<\/p>\n

Kui leiduks veel inimesi, kes tahaksid sellises stiilis pildistada, siis mida selleks vaja l\u00e4heb ja kust neid asju hankida?<\/strong><\/p>\n

Mina olen saanud suurema osa enda tehnikast Jaapanist l\u00e4bi eBay tellides. Kuna kaamerad, mida ma kasutan tehti Jaapanis, siis seal leidub neid k\u00f5ige paremas seisukorras. Filmi saab soetada pea k\u00f5ikidest fotopoodidest nagu n\u00e4iteks Photopoint, Fotoluks, Fotomeisterpluss, 35mm.<\/p>\n

\"Silver<\/p>\n

Kuidas reageerisid, kui sind kutsuti Sportlandi<\/a> treeningkampaania fotograafiks ning mis oli suurimaks v\u00e4ljakutseks?<\/strong><\/p>\n

Ma olin positiivselt \u00fcllatunud, kui kuulsin, et Sportlandil on plaanis teha treeningkampaania ning seda pildistada filmi peale. N\u00e4gin seda kui v\u00f5imalust, kus saan \u00fchendada enda kogutud oskused ning filmifotograafia kogemused.<\/p>\n

Olen eelnevalt pildistanud palju ekstreemsporti, aga mitte nii, et fotol peab olema inimene parimas hetkes ning samuti hoidma positiivset n\u00e4oilmet v\u00f5i seda mingil moel muutma. Nende klappima saamine polnud kindlasti v\u00e4ga lihtne ega vahepeal ka orgaaniline. Sellest hoolimata oli see v\u00e4ga hea \u00f5petus ning kogemus.<\/p>\n

\"Robin
Fotol Robin Nool<\/figcaption><\/figure>\n

Kuidas j\u00e4id l\u00f5pptulemusega rahule ja mis endale k\u00f5ige rohkem meeldis?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige inspireerivam oli aeg, mille sportlastega veetsime – inimestega, kes on t\u00f6\u00f6kad ning liiguvad sihikindlalt enda unistuste t\u00e4itmise suunas. See inspireeris mind ning olen t\u00e4nulik, et sain neid persoone j\u00e4\u00e4dvustada. Mulle tulemus meeldib, kuid \u00f5ppisin nii m\u00f5ndagi, mida paremini saaks teha.<\/p>\n

\"Fotol
Fotol Magnus Kirt<\/figcaption><\/figure>\n

Kui palju raskem on t\u00f6\u00f6tada modellidega, kui piltide arv on piiratud?<\/strong><\/p>\n

Kindlasti on raskem. Peab end usaldama ning teadma t\u00e4pselt mida ja kuidas teha. \u00dcllatusi on filmikaameraga \u00fcsna lihtne tekitada. Sellegipoolest meeldib mulle see viis t\u00f6\u00f6tamiseks rohkem. Nii kaamerast kui paika pandud kaadritest tulenevad piirangud loovad paljuski oman\u00e4olise tulemuse, kuna fotograaf peab nendega arvestama ning enda kasuks p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n

Rohkem infot Silveri ja tema t\u00f6\u00f6de kohta leiad tema veebilehelt<\/a>.<\/em><\/p>\n

Tekst: Kaisa Kiriland<\/em><\/p>\n

Fotod: Karel Kaljuste \/ Adele – Kristelle Lehtorg \/ Silver Mikiver<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Silver Mikiver on fotograaf, kelle jaoks aitab fotograafia luua tema enda reaalsuse ning j\u00e4\u00e4dvustada selle \u00fche hetke, mis on tema\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":37956,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-37955","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37955"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37955\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":37972,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37955\/revisions\/37972"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}