{"id":39091,"date":"2019-11-27T05:00:23","date_gmt":"2019-11-27T05:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=39091"},"modified":"2019-11-26T12:18:51","modified_gmt":"2019-11-26T12:18:51","slug":"liis-velsker-sport-paastis-minu-elu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/liis-velsker-sport-paastis-minu-elu\/","title":{"rendered":"Liis Velsker: sport p\u00e4\u00e4stis minu elu"},"content":{"rendered":"

Liis Velsker (27) on pea terve elu v\u00f5idelnud \u00fclekaaluga ning olid ajad, kus tema ainus eesm\u00e4rk oli saada peenemaks. Kui eesm\u00e4rk ei t\u00e4itunud, langes Liis musta auku, millest v\u00e4lja ronimine ei olnud kerge. Kuidas ta sellest v\u00e4lja tuli, millist rolli m\u00e4ngib selles sport ning miks ta oma kogemuse raamatusse otsustas talletada, r\u00e4\u00e4gib ta ise l\u00e4hemalt.<\/p>\n

13-aastasena kaalusid 108 kg ja g\u00fcmnaasiumis 127 kg. Sa pidasid dieeti, tegid k\u00f5vasti trenni, aga kasu ei olnud. Kas sul on teada p\u00f5hjused, miks su kehakaal nii suur oli ning miks ei m\u00f5junud see, mida ette v\u00f5tsid?<\/strong><\/p>\n

Kooliteed alustades olin teistest juba p\u00e4ris palju suurem, g\u00fcmnaasiumis kaalusin umbes 127kg. Arstide arvamus oli see, et ma hakkasin juurde v\u00f5tma, sest mu neerupealsed t\u00f6\u00f6tlesid insuliini \u00fcle. Terapeudid aga \u00fctlesid, et erinevate traumade (vanemate lahkuminek, kiusamine, vanaema surm) tagaj\u00e4rjel hakkasin kasvatama endale \u00fcmber kaitsekihti. Ma ise usun teist versiooni natukene rohkem, sest ma t\u00f5esti ei s\u00f6\u00f6nud ennast suureks. Mu ema alati j\u00e4lgis, mida ma s\u00f6\u00f6n ning alates esimesest klassist olen k\u00f5vasti trennis k\u00e4inud ja aktiivselt elanud.<\/p>\n

\"Liis
Foto: Josefine Vaher Vahter<\/figcaption><\/figure>\n

Erinevatel p\u00f5hjustel oled \u00fcle elanud enda jaoks v\u00e4ga keerulisi aegu ja oled olnud p\u00e4ris suures mustas augus. Mis oli minevikus sinu jaoks k\u00f5ige hullem aeg?<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nu vanemate lahkuminekule, mu vanaema surmale, enda v\u00e4ljan\u00e4gemisele ja kogu \u00fchiskonna survele sattusin v\u00e4ga musta auku. Oli hetki, mil ma m\u00f5tlesin ka alla andmisele. Ma ei jaksanud elada maailmas, kus minu v\u00e4limus teistele ei sobinud ning mind ainult narriti ja minu \u00fcle naerdi. T\u00e4nu sellele hakkasin end vihkama ning mu ainus elum\u00f5te oli saada peenikeseks. Kui ma praegu sellele perioodile tagasi vaatan, olen nii \u00f5nnelik, et see k\u00f5ik on l\u00e4bi saanud ja ma ei pea enam neid emotsioone tundma.<\/p>\n

Oled sellel perioodil kokku puutunud ka kiusamisega. Mida sinu kiusajad tegid ja kuidas see sulle m\u00f5jus?<\/strong><\/p>\n

Kiusajateks olid minust vanemad noormehed, kes pilkasid ja naersid minu \u00fcle, h\u00f5igati halvustavaid kommentaare v\u00f5i siis lihtsalt passiti, nagu ma oleksin ainus inimene maailmas, kes on \u00fclekaaluline.<\/p>\n

Oma kiusajatega ma ei tegelenud ning usun, et see on ka p\u00f5hjus, miks ma langesin depressiooni. Ma eirasin kiusamise teemat, sest mul oli piinlik ja h\u00e4bi. K\u00e4isin iga p\u00e4ev trennis, vahepeal isegi neli tundi j\u00e4rjest, sest tahtsin nii v\u00e4ga peenikeseks saada ning soovisin, et minu elus ei oleks enam sellist t\u00e4helepanu. Pidasin dieete, liikusin meeletult, andsin endast k\u00f5ik, et kuuluda halli massi, et olla tavaline ja normaalne. Mu unistus oli saada normaalseks, sest \u00fchiskond r\u00f5hutas mulle iga p\u00e4ev, et sel hetkel ma seda ei olnud.<\/p>\n

\"Liis
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Mis hetkest hakkasid asjad paremuse poole liikuma ja mis oli see, mis sind august v\u00e4lja ronimise puhul k\u00f5ige enam aitas?<\/strong><\/p>\n

Sellest k\u00f5igest olen ma tulnud v\u00e4lja ainult t\u00e4nu sellele, et hakkasin tegelema iseenda tundma \u00f5ppimisega. Ma sain aru, et kui mina end ei armasta, siis ei armasta mind keegi ning kui mina end ei austa, siis ei austa mind ka keegi teine. Ja mis peamine, ma tulin v\u00e4lja enesehaletsusest ja sellest, et pidasin end ohvriks.<\/p>\n

Ma v\u00f5tsin uue hoiaku, et olen k\u00f5ik kogemused saanud t\u00e4nu sellele, et ma olen julge ja tugev. M\u00f5istsin, et ainult mina saan oma elu muuta. Mu unistus oli saada sportlaseks ning \u00fchel hommikul \u00e4rkasin ja hakkasin elama sportlase elu. N\u00fc\u00fcd osalen erinevates sportlikes projektides, inimesed imetlevad mind p\u00e4ris minu p\u00e4rast ja ma saan olla lihtsalt Liis. Ma sobin \u00fchiskonnale Liisuna.<\/p>\n

Jagan oma tegemisi Instagramis<\/a>, kus r\u00e4\u00e4gin v\u00e4ga ausalt ja filtrita oma elust, kaalulangusest, depressioonist ja enesearmastusest. Viimasel aastal olen olnud vabakutseline ning oktoobris ilmus mu esimene raamat \u201eTeekond iseendani\u201c.<\/p>\n

\"Liis
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Kuidas s\u00fcndis otsus raamat kirjutada?<\/strong><\/p>\n

Raamatu kirjutamise soov tekkis siis, kui mu Instagrami kirjutati igap\u00e4evaselt, et jaga enda elu rohkem, r\u00e4\u00e4gi kuidas sa oled siia j\u00f5udnud jne. Inimesed palusid abi. Tundsin, et ma ei jaksa nii palju lihtsalt postituste kaudu endast kirjutada, vaid peaksin kirjutama raamatu, kus ma r\u00e4\u00e4gingi ausalt, mis on minu elus toimunud ja kuidas olen j\u00f5udnud selle Liisuni, kes on enamjaolt enda \u00fcle \u00f5nnelik. J\u00e4rgmisel hetkel l\u00e4ksin juba kirjastusse ning \u00fche kuuga oli minu versioon valmis.<\/p>\n

Kui kaua l\u00e4ks aega otsusest kuni raamatu ilmumiseni?<\/strong><\/p>\n

Raamatu kirjutamise protsess kestis 10 kuud. See oli vaimselt v\u00e4ga keeruline ning samas ka meeletult kasulik. Ma \u00f5ppisin ennast veel rohkem tundma ning sain aru paljudest probleemidest ja nende p\u00f5hjustest<\/p>\n

Kui palju ja millist tagasisidet oled raamatu osas saanud?<\/strong><\/p>\n

Peale raamatu ilmumist olen saanud suisa sadu t\u00e4nukirju. Inimesed t\u00e4navad, et ma olen nii aus. Minu jaoks on see natuke veider, sest ausus on ju elementaarne, k\u00f5ik inimesed peaksid olema ausad. Aga v\u00e4ga hea meel on kuulda, et inimesed on saanud mu raamatust abi ning selle raamatu eesm\u00e4rk on end juba t\u00e4itnud.<\/p>\n

Kellel soovitad oma raamatut lugeda?<\/strong><\/p>\n

Ma soovitaksin lugeda seda k\u00f5igil. Raamat avab nii kiusajate silmi kui ka annab lootust kiusatavatele. Usun, et minu lugu aitab m\u00f5ista depressioonis inimest ning samas annab depressiooni p\u00f5devale inimesele lootusekiire. Raamat aitab m\u00f5ista \u00fclekaalulisi ning r\u00e4\u00e4gib, mida tunnevad inimesed, kelle vanemad on lahku l\u00e4inud v\u00f5i kes on kaotanud enda l\u00e4hedase.<\/p>\n

Kui keegi on sarnases raskes olukorras nagu sina olid, siis millised on sinu soovitused, et oma elu paremuse suunas muuta?<\/strong><\/p>\n

Soovitusi saab l\u00e4hemalt lugeda raamatust ning kui tunned selles loos ennast v\u00f5i oma s\u00f5pra \u00e4ra, siis saad proovida samu asju, millest ma r\u00e4\u00e4gin. Aga olen arvamusel, et suurep\u00e4rase elu t\u00e4htsaim v\u00f5ti on enesearmastus.<\/p>\n

\"Liis
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Sinu elus m\u00e4ngib suurt rolli sport ja trenn. Kui m\u00e4\u00e4ravaks sporti ja trenni enda isiklikus loos pead?<\/strong><\/p>\n

Sport oli p\u00f5hjus, miks ma endale f\u00fc\u00fcsiliselt viga ei tahtnud teha. V\u00f5ib \u00f6elda, et\u00a0sport p\u00e4\u00e4stis mu! Ainus koht, kus ma tundsin end alati Liisuna oli j\u00f5usaal. Kui ma n\u00e4gin end higisena ja v\u00e4sinuna, siis ma meeldisin endale, sest ma teadsin, kuidas olin pingutanud, et saavutada unistuste vorm.<\/p>\n

Kui ma kunagi tegin trenni sellep\u00e4rast, et kaloreid p\u00f5letada, siis n\u00fc\u00fcdseks on see muutunud. Ma tahan oma vormi parandada, teha aina paremaid sooritusi ja rohkem saavutada. Sport teeb \u00f5nnelikuks ning sporti tehes saab ka oma vaimse poolega tegeleda.<\/p>\n

Kunagi ainult kiusasin end jooksulindil ning narrisin: noh, oli vaja see batoon s\u00fc\u00fca v\u00f5i?<\/em> Jookse n\u00fc\u00fcd, sa PEAD!<\/em> Praegu ma kiidan end ja olen \u00f5nnelik, et pingutan nii palju ja annan endast alati 101%. Alles hiljuti oli mul trennis t\u00f5esti v\u00e4ga raske, aga ma naeratasin endale peeglist ja \u00fctlesin: tubli oled, pane n\u00fc\u00fcd l\u00f5puni!<\/em> Sel hetkel t\u00e4itusid mu silmad pisaratega, sest ma l\u00f5puks ometi toetan end, t\u00e4nu sellele jaksan aina rohkem ning soovin ka rohkem.<\/p>\n

Ma ei kujuta ette enda elu ilma spordita. Avalikkuse jaoks saingi rohkem tuntuks t\u00e4nu sellele, et jooksin kahe kuuga 500 km MyFitnessis<\/a> jooksulindil, et koguda raha Wings for Life \u00fcrituse jaoks. T\u00e4nu sellele sain aru, et ma ei anna isegi siis alla, kui olen t\u00e4iesti haige ja mulle tundub, et enam ei jaksa. Ma tean n\u00fc\u00fcd, et leian alati endas j\u00f5u ning see on ka mul iseenda juures lemmik iseloomujoon. Ma v\u00f5in \u00f6elda, et sport p\u00e4\u00e4stis minu elu.<\/p>\n

\"Liis
Foto: Nike<\/figcaption><\/figure>\n

Kui palju tegeled praegu spordiga ja mis on sinu lemmikalad?<\/strong><\/p>\n

Praeguseks olen ma \u00fcks NTC<\/a> ambassadoridest, seega teen kaks trenni p\u00e4evas, v\u00e4ga harva ka kolm. L\u00f5unane trenn on NTC ja \u00f5htul kas kardio v\u00f5i selg\/jalg\/\u00f5lg. Vaikselt proovin taas ka Ironmani alasid. Ma ei ole veel otsustanud, kas proovida uuesti triatlonit, aga hoian trikoo ilusti m\u00e4rjana.<\/p>\n

Enne NTC kampaaniat k\u00e4isin l\u00f5una ajal taipoksi trennis ja \u00f5htul tegin jooksu- v\u00f5i j\u00f5usaalitreeningu. Suvel jooksen igap\u00e4evaselt, aga s\u00fcgisel olen s\u00f5itnud pigem rattaga.<\/p>\n

\u00dcldiselt on mul 12 trenni n\u00e4dalas ning kui t\u00f5esti tunnen, et keha on v\u00e4sinud, siis puhkan ja v\u00f5tan vabu p\u00e4evi v\u00f5i teen \u00fche trenni p\u00e4evas. Kui keegi arvab, et seda on liiga palju, siis v\u00f5in kinnitada, et ma tunnen oma keha v\u00e4ga h\u00e4sti ning ei kiusa enam teda – kui keha tahab puhata, siis puhkame, aga kui ta ei viitsi trenni minna, siis l\u00e4heme ikka.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liis Velsker (27) on pea terve elu v\u00f5idelnud \u00fclekaaluga ning olid ajad, kus tema ainus eesm\u00e4rk oli saada peenemaks. Kui\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":39092,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-39091","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39091"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39091\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":39107,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39091\/revisions\/39107"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}