{"id":39108,"date":"2019-11-28T05:00:11","date_gmt":"2019-11-28T05:00:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=39108"},"modified":"2019-11-27T19:18:40","modified_gmt":"2019-11-27T19:18:40","slug":"sportlased-soovitavad-joutreeninguga-viid-end-oma-pohispordialal-uuele-tasemele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/sportlased-soovitavad-joutreeninguga-viid-end-oma-pohispordialal-uuele-tasemele\/","title":{"rendered":"Sportlased soovitavad: j\u00f5utreeninguga viid end oma p\u00f5hispordialal uuele tasemele"},"content":{"rendered":"

\u00dcksk\u00f5ik, millist spordiala p\u00f5hialana harrastad, v\u00f5id kindel olla, et targalt treenides toetab j\u00f5utreening sinu eesm\u00e4rkide saavutamist. Nii k\u00fcsisimegi eri spordialade esindajatelt, millist rolli nende alal m\u00e4ngib j\u00f5utreening ning millised on nende soovitused harrastussportlasele.<\/p>\n

Kaugush\u00fcppaja ja t\u00f5kkesprinter Kreete Verlin<\/strong> \u00fctleb, et j\u00f5utreeningul on tema jaoks oluline roll. \u201eIlma selleta ei ole mingis vanuses enam v\u00f5imalik oma tulemusi parandada,\u201c selgitab ta.<\/p>\n

Hooajav\u00e4lisel ajal teeb Kreete j\u00f5utrenni kuni kolm korda n\u00e4dalas. \u201eV\u00e4ike osa harjutustest on keharaskusega, \u00fclej\u00e4\u00e4nud harjutused toimuvad kasutades kangi ning raskuseid. Masinaid kasutan treeningul \u00fcldjuhul v\u00e4ga v\u00e4he.\u00a0Keharaskusega j\u00f5u tegemine ei anna mulle kui sprinterile ning h\u00fcppajale nii palju power<\/em>\u2019it kui seda annavad suuremad raskused,\u201c kirjeldab kergej\u00f5ustiklane.<\/p>\n

Ta lisab, et j\u00f5utrenn on muuhulgas tema jaoks vaheldus ja hea v\u00f5imalus argiasjadest eemale minna. \u201eJ\u00f5usaali treening on minu jaoks sama nagu mediteerimine, kuna harjutusi tehes keskendun alati ainult sellele, et tehnika oleks hea. Lisaks on see m\u00f5nus vaheldus rutiinsetele jooksu- v\u00f5i mis iganes muule treeningule ning kui j\u00f5usaal igan\u00e4dalaseks harjumuseks muuta, on alati p\u00f5nev aina uusi rekordeid p\u00fcstitada v\u00f5i siis purustada. See on v\u00e4ga motiveeriv,\u201c lausub ta.<\/p>\n

Kreete arvab, et j\u00f5usaali treeningu v\u00f5iks oma trennirutiini lisada iga harrastussportlane. \u201eKui varem sellega kokku puutunud ei ole, siis on k\u00f5ige lihtsam alustada harjutusi oma keharaskuse, hantlite, t\u00fchja kangi v\u00f5i masinatel kergemaid re\u017eiime kasutades. K\u00f5ige olulisem on selgeks \u00f5ppida \u00f5ige tehnika, et suuremaid raskuseid kasutades end ei vigastaks,\u201c r\u00f5hutab sportlane.<\/p>\n

\"Kreete
Kreete Verlin Foto: Silver Mikiver<\/figcaption><\/figure>\n

Trenni peab tegema targalt<\/strong><\/p>\n

FC Flora<\/a> poolkaitsja Markus Poom<\/strong> kinnitab, et ka jalgpallis on j\u00f5utreeningud olulisel kohal. \u201eEnne hooaja algust on t\u00e4htis saada lihased tugevaks ja heasse toonusesse. Hooaja jooksul on j\u00f5utreeningud aga hea v\u00f5imalus hoida saavutatud vormi ning mingites valdkondades seda ka arendada,\u201c lausub ta. \u201eJ\u00f5utreeningud on ka hea viis arendada oma kehalist v\u00f5imekust enda spordiala jaoks. J\u00f5usaal on ka m\u00f5nus keskkonnavahetus vahelduseks eelistatud spordialale, kus saad proovida treenimist teistsugusel moel,\u201c lisab ta.<\/p>\n

\"Markus
Markus Poom Foto: Jake Farra<\/figcaption><\/figure>\n

Jalgpallihooaja sees teeb Markus j\u00f5utrenni vastavalt sellele, mitu m\u00e4ngu n\u00e4dalas on. \u201eKui on \u00fcks m\u00e4ng, siis proovin teha j\u00f5utrenni umbes kaks korda selle n\u00e4dala jooksul. Kui n\u00e4dalas on rohkem kui \u00fcks m\u00e4ng, proovin teha \u00fcks-kaks j\u00f5utrenni. Usun, et lisatrenne tasub teha targalt ja pidada meeles, et m\u00e4nguks oleksid ikka v\u00e4rske ega oleks j\u00f5utreeningutega \u00fcle pingutanud,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

Jalgpalluri meelest ei ole vahet, kas teha harjutusi keharaskusega v\u00f5i kasutades masinaid. \u201eT\u00e4htis on teha harjutust korrektselt ning see, et harjutuse tegemisest tuleks ka mingi kasu,\u201c arvab ta. Algajal soovitab sportlane alustada harjutustega, kus kasutatakse enda keharaskust ning leida k\u00f5rvale keegi, kes n\u00f5u annab. \u201eEelistatud oleks fitness- v\u00f5i personaaltreener, kes oskab \u00f6elda, kuidas ja miks mingeid harjutusi teha,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

J\u00f5ud on vundament<\/strong><\/p>\n

Kikkpoksija Hendrik Themas<\/strong> arvab, et j\u00f5utreening on enamike spordialade lahutamatu osa. \u201eJ\u00f5ud on vundament. Olles tugev, suudan rohkem taluda, teha ja mu liigutused on v\u00f5imsamad. Kikkpoksis on loomulikult erialane oskus olulisim, aga j\u00f5ud on see, mis eraldab kahte v\u00f5rdsete oskustega sportlast,\u201c on ta veendunud. Tema teeb 2-3 j\u00f5utreeningut n\u00e4dalas ning see on piisav, et taset hoida ja teatud juhtudel isegi j\u00f5udu suurendada. \u201eOlen ka rohkem teinud, kuid tuleb j\u00e4lgida, et k\u00f5ikide treeningute kogusumma n\u00e4dalas ei ohustaks taastumist. Poksisaalis olen ju lisaks 5-6 korda n\u00e4dalas.\u201c<\/p>\n

Sportlane \u00fctleb, et masinaid ei ole ta oma j\u00f5utreeningutel kunagi kasutanud, vaid eelistab vabasid raskusi ehk kangi. \u201eKangiga saab teha harjutusi, mis h\u00f5lmavad korraga mitmeid lihasgruppe, nagu rebimine, rinnalev\u00f5tt, k\u00fckk jne. Seel\u00e4bi saan j\u00f5usaalis tehtust suurima kasu. N\u00e4iteks rebimisel on samaaegselt kasutusel jala-, selja-, k\u00f5hu-, k\u00e4te- ja muudki lihased. Kuid tuleb m\u00e4rkida, et need on edasij\u00f5udnute harjutused ning vale tehnika puhul v\u00f5ivad olla ohtlikud,\u201c mainib Hendrik.<\/p>\n

Seega v\u00f5iksid algajad eelistada oma keharaskusega harjutusi. Nende plussiks on muuhulgas see, et k\u00e4tek\u00f5verdusi, l\u00f5uat\u00f5mbeid, k\u00fckke ja teisigi harjutusi saab teha igal ajal ja igas kohas. \u201eOma keharaskus on see, mida tuleb esmalt kontrollida. N\u00e4iteks, kui keegi teeb jalapressi masinal 100-200 kg raskusega k\u00fckke, siis on see p\u00e4ris muljetavaldav, eks? Aga kui panna sama inimene \u00fchel jalal ilma igasuguse raskuseta k\u00fckki tegema, siis ta ei suuda \u00fchtegi. Kas ta siis on tugev v\u00f5i pole?\u201c k\u00fcsib Hendrik.<\/p>\n

\"Hendrik
Hendrik Themas<\/figcaption><\/figure>\n

J\u00f5utreening toetab igap\u00e4evaelus toimetulekut<\/strong><\/p>\n

Kikkpoksija on kindel, et j\u00f5utreeninguga saab end oma p\u00f5hispordialal uuele tasemele viia. Oluline on aga, et treener, s\u00f5brast juhendaja v\u00f5i sportlane ise teaks, millest alustada, kuidas ja mida sooritada ning kuidas areneda.<\/p>\n

\u201eAlustajale \u00fctleks, et kvaliteet \u00fcle kvantiteedi. Lihasvalu ja v\u00e4simus pole hea treeningu tunnusm\u00e4rgid. Harjutuse tehniline sooritus on alati olulisem kui masinal v\u00f5i kangil olev raskus. V\u00f5ta kaasa kogemustega s\u00f5ber v\u00f5i otsi endale treener, et sa ei k\u00e4iks eksinud n\u00e4oga saalis ringi. Hea treener uurib varasemate kogemuste ja treeningute m\u00f5ju kohta ning juhendab vastavalt,\u201c soovitab Hendrik.<\/p>\n

Tema arvates on j\u00f5utreening v\u00e4ga praktiline ka igap\u00e4evaelus. \u201eNii naljakalt, kui see ka ei k\u00f5la, aga kindlasti leidub keegi, kes on end vigastanud midagi maast \u00fcles korjates v\u00f5i tossupaelu sidudes. P\u00f5hjuseks see, et keha liikuvust ja j\u00f5udu on lihtsalt pikalt eiratud,\u201c arvab sportlane.<\/p>\n

Proovi oma keharaskusega harjutusi<\/strong><\/p>\n

Harrastussportlane v\u00f5ibki alustada oma keharaskusega harjutustest, mida saab teha nii j\u00f5usaalis kui ka kodus. Hendrik soovitab n\u00e4iteks k\u00e4tek\u00f5verdusi ja k\u00fckke. \u201eK\u00e4tek\u00f5verdustega v\u00f5ib alustada p\u00f5lvede peal ning kas v\u00f5i \u00fchest kordusest, kui algul rohkem ei suuda. Areng tuleb kiiresti. Varsti teed juba 10 kordust ja sealt edasi tulevad k\u00e4tek\u00f5verdused toenglamangus. K\u00fckkidega v\u00f5ib samuti alustada v\u00e4hemast ja sealt edasi liikuda,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Kreete soovitab samuti peale hakata k\u00e4tek\u00f5verduste, erinevate kerelihaste harjutuste, l\u00f5uat\u00f5mmete v\u00f5i k\u00f5hulihastega. \u201eHarjutusi, mida oma keharaskusega teha, on nii palju, et mingeid kindlaid eelistusi mul ei ole v\u00e4lja kujunenud. V\u00f5ib olla \u00fcks lemmikutest on ettelangemine (nordic ham curl<\/em>) tagak\u00fclje tugevdamiseks,\u201c toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Markuse eelistatud keharaskusega harjutuseks on samuti k\u00e4tek\u00f5verdused, aga lisaks ka plank. \u201ePlank on hea harjutus, mis tugevdab kerelihaseid ning k\u00e4tek\u00f5verduste puhul t\u00f6\u00f6tab enamik \u00fclakehalihased. Neid harjutusi on v\u00f5imalik teha peaaegu igal pool. Seega, kui sul n\u00e4iteks ei ole v\u00f5imalik kasutada j\u00f5usaali, siis ei tohiks trenni mitte tegemiseks vabandusi ikkagi olla,\u201c m\u00e4rgib ta.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcksk\u00f5ik, millist spordiala p\u00f5hialana harrastad, v\u00f5id kindel olla, et targalt treenides toetab j\u00f5utreening sinu eesm\u00e4rkide saavutamist. Nii k\u00fcsisimegi eri spordialade\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":39109,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[79,149],"class_list":["post-39108","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-fitness","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39108"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39108\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":39116,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39108\/revisions\/39116"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39109"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39108"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39108"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}