\u201eKaarti loetakse rinnale kinnitatud kaardialuselt ning sportlaste \u00fclesandeks on valida punktist punkti k\u00f5ige kiirem tee<\/strong> ning l\u00e4bida see veatult ja v\u00f5imalikult kiiresti,\u201c lisab ta.<\/p>\n Millised on suusaorienteerumise rajad?<\/strong><\/p>\n Suusaorienteerumise hooaeg algab tavaliselt detsembri alguses ja l\u00f5peb m\u00e4rtsi l\u00f5pus. Kuna v\u00f5istlemiseks on vaja looduslikku lund, s\u00f5ltub hooaja pikkus sellest, millised on lumeolud.<\/p>\n V\u00f5istlused toimuvad tihti m\u00f5nel murdmaa- v\u00f5i laskesuusastaadionil, kus on olemas nn tavalised, laiad suusarajad<\/strong>, aga lisaks ajavad korraldajad metsas ja lagendikel saanidega sisse tiheda kitsaste radade v\u00f5rgustiku<\/strong>, mida l\u00e4bitakse paarist\u00f5ukelises s\u00f5iduviisis.<\/p>\n \u201eKui palju on rajal t\u00f5use ja laskumisi, oleneb juba maastikust, n\u00e4iteks Kesk-Euroopas on rajad \u00fcldjuhul v\u00e4ga suurte t\u00f5usude ja langustega, Eestis on rohkem tasast maad. Tihtipeale on kitsad rajad \u00fcsna suurte kurvidega v\u00f5i j\u00e4rskude t\u00f5usude-langustega<\/strong> ning n\u00f5uavad head suusavalitsemise oskust. Kui rajad on v\u00e4ga j\u00e4ised v\u00f5i lumeolud kehvad, on hea tasakaal ja julgus eriti oluline,\u201c kirjeldab Daisy.<\/p>\n Radade v\u00f5rgustik tehakse tavaliselt v\u00e4ga varieeruv – nii metsa, soodesse, lagedatele kui ka \u00fcle k\u00fcngaste ja lohkude. \u201eRajameistri eesm\u00e4rk on teha rada v\u00f5imalikult p\u00f5nev<\/strong> ehk et igasse punkti oleks mitu erinevat teevalikut ning v\u00f5istlejal oleks v\u00f5imalikult keeruline leida parimat lahendust,\u201c lausub Doris.<\/p>\n Ta lisab, et k\u00f5ik on orienteeruja enda otsustada<\/strong>: kas valida v\u00f5imalikult otse punkti minek, v\u00e4ltida t\u00f5usu ja s\u00f5ita suurema ringiga v\u00f5i s\u00f5ita rohkem laiadel radadel, sest seal on v\u00f5imalik arendada suuremat kiirust. \u201eSee ongi aspekt, mis teeb suusaorienteerumise etteaimamatuks ja p\u00f5nevaks, seda nii rajal olles ise valikuid tehes kui ka p\u00e4rast kaasv\u00f5istlejate valikuid anal\u00fc\u00fcsides,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n Millised on v\u00f5istlusdistantsid?<\/strong><\/p>\n V\u00f5isteldakse eri distsipliinides nii individuaalselt kui ka v\u00f5istkondlikult. Eesti meistriv\u00f5istlustel on neli distantsi:<\/p>\n Tiitliv\u00f5istlustel on programmid erinevad, aga lisaks eelnevalt mainitud distantsidele toimub:<\/p>\n L\u00fchirajad ja tavarajad on vahel ka \u00fchisstardist, kus kasutatakse kaardivahetusi ja erinevaid hajutusi.<\/p>\n Kas ka sina v\u00f5iksid proovida?<\/strong><\/p>\n Igal huvilisel on v\u00f5imalik suusaorienteerumist soovi korral ka omal nahal proovida, kuid mitte alati ja igal pool. \u201eKuna suusaorienteerumise maastiku ja radade ettevalmistus on \u00fcsna ressursimahukas,<\/strong> siis p\u00e4ris igal pool ja kogu aeg suusaorienteeruda ei saa. Eestis toimub aga jaanuaris ja veebruaris mitmel n\u00e4dalavahetusel suusaorienteerumise v\u00f5istlusi esinevates kohtades<\/strong>. Viimastel aastatel on talvistel orienteerumisjooksu p\u00e4evakutel samuti ette valmistatud rada suuskadega l\u00e4bimiseks,\u201c \u00fctleb Doris.<\/p>\n![\"Daisy](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Daisy_Jesper-Matti.jpg\")
![\"Doris](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Doris_Jesper-Matti.jpg\")
\n
\n
![\"Doris](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Doris-ja-Daisy_Reigo-Teervalt.jpg\")
![\"Suusaorienteerumise](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Suusao-kaart.png\")