{"id":40181,"date":"2020-02-05T06:00:48","date_gmt":"2020-02-05T06:00:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=40181"},"modified":"2020-02-05T07:41:53","modified_gmt":"2020-02-05T07:41:53","slug":"20-ponevat-fakti-tartu-maratoni-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/20-ponevat-fakti-tartu-maratoni-kohta\/","title":{"rendered":"20 p\u00f5nevat fakti Tartu Maratoni kohta"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu t\u00e4histab Tartu Maraton<\/a> 60. juubelit. Nimelt anti 16. jaanuaril 1960 Tartu\u00a0s\u00fcdalinnas start esimesele\u00a0Tartu-K\u00e4\u00e4riku suusamatkale, millega sai alguse t\u00e4naseks p\u00e4evaks suusatalve t\u00e4hts\u00fcndmuse staatuse saavutanud\u00a0Tartu\u00a0Maraton.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Teadaolevalt l\u00f5petas 1960. aastal peetud esimese Tartu-K\u00e4\u00e4riku 55 km pikkuse suusas\u00f5idu 210 suusatajat ja esimese maratoni v\u00f5itjaks tuli Rein Tikk, kes l\u00e4bis raja ajaga 3:27.10.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1964. aastal sai\u00a0Tartu\u00a0Maratoni fini\u0161ipaigaks Otep\u00e4\u00e4, kuna K\u00e4\u00e4riku ei suutnud enam fini\u0161eerijate hulka vastu v\u00f5tta.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1967. aastal toimus\u00a0esmakordselt v\u00f5istlus ka naistele, varem said naised osaleda vaid matkajatena.<\/p>\n

\"Maraton_1964_Eesti_Spordimuuseum\"
1964 Foto: Eesti Spordimuuseum<\/figcaption><\/figure>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1976. aastal valmistati rajad esmakordselt ette mootorsaaniga.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1980. aastal said k\u00f5ik osav\u00f5tjad esimest korda stardinumbri ja k\u00f5ik tulemused kanti protokolli. Rada p\u00f6\u00f6rdus 180 kraadi \u2013 Matult Tartusse.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1986. aastal p\u00fcstitati senini kehtiv osalejate rekord, kui 60 km distantsi fini\u0161isse j\u00f5udis 9858 suusatajat. Kui lisada juurde MINImaratoni 3560 ja MIDImaratoni 2327 last, siis oli l\u00f5petajate rekordarvuks 15\u00a0745. Tartu\u00a0Maraton\u00a0nimetati N\u00f5ukogude Liidu parimaks spordi\u00fcrituseks.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00f5ige rohkem muresid on korraldajatele tekitanud ilm. N\u00e4iteks 1972.\u20131975. aasta talved olid niiv\u00f5rd lumevaesed, et maratoni korraldamine ei tulnud k\u00f5ne allagi. Pea sama pikk lumep\u00f5ud valitses 1988.\u20131990. aastal.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2005. aastal sai Raul Ollest esimene ja seni viimane kolmekordne v\u00f5itja ning \u00fchtlasi on ta ka viimane eestlasest mees, kes on v\u00f5itnud Tartu Maratoni.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lisaks Eestile on Tartu Maratoni v\u00f5idud l\u00e4inud Rootsi, Austria, Saksamaa, Norra, T\u0161ehhi ja Soome esindajatele.<\/p>\n

\"Tartu
Foto: Maanus Kullamaa\u00a0<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Naiste konkurentsis on viimane eestlannast v\u00f5itja Tatjana Mannima (2015). Kahelt viimaselt maratonilt on v\u00f5idu koju viinud rootslanna Maria Gr\u00e4fnings.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f5nel korral on v\u00f5itja selgitamiseks vaja l\u00e4inud fotofini\u0161it. L\u00e4himinevikust on v\u00e4ga tihedad heitlused olnud 2018. aastal, kui v\u00f5idumees Auger edestas teise koha omanikku Angellet\u2019d 0,3 sekundiga ning 2013. aastal, kui \u00d6stenseni ja Brinki vaheks j\u00e4i 0,4 sekundit.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Praeguse pikkusega rajal s\u00f5ideti esimest korda 1998. aastal. Rada algab Otep\u00e4\u00e4lt, Tehvandi staadionilt (31 km start on Arulas) ja l\u00f5ppeb Elva l\u00e4histel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. S\u00f5idetakse klassikalises tehnikas.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eelmisel aastal p\u00fcstitas soomlane Niko Koskela 63 km rajarekordi ajaga 2:31.09.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 T\u00e4pselt n\u00e4dal enne\u00a0Tartu\u00a0Maratoni toimuvad avatud raja s\u00f5idud ja\u00a0Tartu\u00a0Teatemaraton, mis j\u00e4rgivad p\u00f5hip\u00e4eva trassi. Eel\u00fcritustel on v\u00f5imalik suusatada ka vabatehnikas.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 P\u00e4ev enne p\u00f5hi\u00fcritust aga toimuvad\u00a0Tartus\u00a0T\u00e4htvere spordipargis lastele m\u00f5eldud TILLUs\u00f5it ja MINImaraton.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eelmisel aastal lisandus p\u00f5hip\u00e4eva programmi Tartu\u00a0Maraton\u00a0Vintage. Vintage’i suusatajaks kvalifitseerumise aluseks on eeldus, et varustus (v\u00e4hemalt suusad ja\u00a0kepid) on p\u00e4rit eelmisest sajandist.\u00a0Retros\u00f5itjatele on eraldi ajastutruud stardinumbrid ning fini\u0161is ootab vastava kujundusega diplom.<\/p>\n

\"Tartu
Foto: Maanus Kullamaa<\/figcaption><\/figure>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sportland ja Klubi Tartu Maraton teevad koost\u00f6\u00f6d alates 2015. aastast. Algselt oli Tartu Maratoni suusapartner Madshus, t\u00e4naseks on selleks Salomon.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Enne igat maratoni hooldab Sportland hooldusjaamades umbes 200 suusapaari. Seda protsessi poodides haldab umbkaudu 10 hooldustehnikut.\u00a0Raja ja lume info tuleb otse Tehvandilt, kus k\u00e4iakse 5-6 mehelise tiimiga olusid testimas.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ka Sportlandis on suusarahvas – igal maratonil on rajal ka 30-40 Sportland Teami suusatajat.<\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0Mullu v\u00f5ttis\u00a0Tartu\u00a0Maratoni \u00fcritustest osa \u00fcle 7000 inimese. T\u00e4navu
\n16. veebruaril peaks toimuma 47. Tartu Maraton. L\u00f5plik otsus kas, millistel radadel ja kuidas\u00a0maraton\u00a0l\u00f5puks aset leiab, langetatakse maratonin\u00e4dala esimestel p\u00e4evadel.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Avafoto: Kaimo Puniste<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4navu t\u00e4histab Tartu Maraton 60. juubelit. Nimelt anti 16. jaanuaril 1960 Tartu\u00a0s\u00fcdalinnas start esimesele\u00a0Tartu-K\u00e4\u00e4riku suusamatkale, millega sai alguse t\u00e4naseks p\u00e4evaks\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":40183,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[31],"tags":[268,158],"class_list":["post-40181","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","tag-talv","tag-uritused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40181"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40181\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":40320,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40181\/revisions\/40320"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}