{"id":40583,"date":"2020-03-09T08:33:20","date_gmt":"2020-03-09T08:33:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=40583"},"modified":"2020-03-09T08:33:20","modified_gmt":"2020-03-09T08:33:20","slug":"millised-on-trennieelsed-toitumissoovitused-vastupidavusalade-harrastajatele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/millised-on-trennieelsed-toitumissoovitused-vastupidavusalade-harrastajatele\/","title":{"rendered":"Millised on trennieelsed toitumissoovitused vastupidavusalade harrastajatele?"},"content":{"rendered":"<p>Treeningplaanide ja taastumise k\u00f5rval on iga spordialaga tegeledes oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka toitumisele. Uurisime seekord l\u00e4hemalt, mida peaksid vastupidavuslade harrastajad trennieelseid toidukordi valides silmas pidama. K\u00fcsimustele vastas personaaltreener Indrek Viska.<\/p>\n<p><strong>Kas on mingeid \u00fcldiseid p\u00f5him\u00f5tteid, mida just vastupidavusalade harrastaja peaks oma toitumises j\u00e4lgima?<\/strong><\/p>\n<p>Vastupidavusalade erisus tavatoitumise vahel on eelk\u00f5ige energeetilises aspektis, kuna treeningud on pikema kestvusega, siis tuleb seda men\u00fc\u00fc koostamisel arvestada. Lisaks on olulisel kohal toiduainete mitmekesisus &#8211; toidust saadav energia peaks olema korras lisaks makropildile ka vitamiine ja mineraale aspektis l\u00e4htuvalt ehk siis toiduained, mida s\u00fc\u00fcakse v\u00f5iks ollla t\u00f6\u00f6tlemata, et nende toitainete v\u00e4\u00e4rtus ei langeks. Mineraalide vajadus on eriti oluline siis, kui treeninguid viiakse l\u00e4bi soojas kliimas.<\/p>\n<p>Peamine, mida peaks arvestama:<\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 et sa ei s\u00f6\u00f6ks uusi toiduaineid vahetult enne v\u00f5tmetreeninguid;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 et enne treeningut s\u00f6\u00f6dud toit oleks energiarikas ja kergesti seeditav;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 et enne treeningut s\u00f6\u00f6dud toit ei oleks rasvarikas.<\/p>\n<p><strong>Kui pikk peaks olema \u00fcldjuhul vahe s\u00f6\u00f6gikorra ja trennimineku vahel?<\/strong><\/p>\n<p>L\u00e4htuda v\u00f5iks treeningute iseloomust. Spordialade puhul, kus treeningud on oma olemuselt intensiivsed, nagu jooksmine, aga ka n\u00e4iteks kontaktspordialad, peaks hoiduma s\u00f6\u00f6gist v\u00e4hemalt kaks tundi enne trenni ning vahel ka enam. Kui aga tegemist on n\u00e4iteks rattaspordis maantees\u00f5idu distsipliiniga, v\u00f5ib sadulasse istuda ka l\u00fchiksese \u201eetteteatamise ajaga\u201c, kasv\u00f5i 30 minutit peale s\u00f6\u00f6mist.<\/p>\n<p>M\u00f5istlik on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kindlad toitumismustrid mahutreeningu eelsetele v\u00f5tmetreeningutele, kus tehakse l\u00f5igut\u00f6\u00f6d ning v\u00f5istlustele. Eraldi temaatika on ultradistantsid, kus peaks toidukaardistus olema juba t\u00e4psemini paigas.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5iks s\u00fc\u00fca j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 60 minutit enne tavatreeningut;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 120 minutit enne l\u00f5igut\u00f6\u00f6d;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 120-180 minutit enne v\u00f5istlusi, s\u00f5ltuvalt juba distantsidest ja spordiala spetsiifikast;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 juues tuleks hoida tavap\u00e4rast harjumust. V\u00e4lja arvatud v\u00f5istluseelsel ajal, kus peaks oma jooma samuti s\u00fcsteemselt.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-40584\" src=\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/03\/smoothie-3193660_1920.jpg\" alt=\"Banaan ja smuuti\" width=\"1920\" height=\"1280\" srcset=\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2020\/03\/smoothie-3193660_1920.jpg 1920w, https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2020\/03\/smoothie-3193660_1920-600x400.jpg 600w, https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2020\/03\/smoothie-3193660_1920-768x512.jpg 768w, https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2020\/03\/smoothie-3193660_1920-1200x800.jpg 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p><strong>Mis juhtub, kui minna trenni liiga t\u00fchja k\u00f5huga?<\/strong><\/p>\n<p>Sellel m\u00f5\u00f5gal on kaks tera. \u00dcks osa terast toetab teadmist aeroobse t\u00f6\u00f6 v\u00f5imekuse kasvust ja teisele tera poolele j\u00e4\u00e4b v\u00f5imekuse v\u00e4henemine anaeroobses t\u00f6\u00f6 faasis ehk ei suudeta l\u00e4bida soovitud mahus ja intensiivsuses l\u00f5igut\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Alati on v\u00f5imalus midagi kaasa haarata, et treeningu k\u00e4igus energiavajadust katta. Selleks sobivad pigem joogid kui s\u00f6\u00f6gid. J\u00e4llegi peab arvestama spordialaga, mille treeningule suundutakse.<\/p>\n<p>Kolmas, mitte v\u00e4het\u00e4htis osa, on enesetunne t\u00fchja k\u00f5huga treeningule minnes ja treenimise ajal. S\u00f5ltuvalt treeningu pikkusest ei pruugi sa sel juhul tagasi tulla hea enesetundega, kuna veresuhkur t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus langeb ning seda ei suudeta kehas olevate ressurssidega hoida sobiva t\u00f6\u00f6v\u00f5ime juures. See v\u00f5ib l\u00f5ppeda n\u00f5rkusega ja iiveldustundega. Eriti t\u00e4htis on see diabeetikutele, kes peavad selles osas olema v\u00e4ga t\u00e4helepanelikud.<\/p>\n<p>T\u00fchja k\u00f5huga treenimise miinuspoolele j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgmised komponendid:<\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ei suuda treeningut l\u00e4bida soovitud mahus;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ei suuda teha l\u00f5igut\u00f6\u00f6d soovitud intensiivsuses;<br \/>\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 treeningu kestel on kehvem enesetunne.<\/p>\n<p><strong>Kui peale t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ootab ees umbes kahetunnine vastupidavusala treening, siis mida peaks viimane s\u00f6\u00f6gikord enne trenni sisaldama ning mida kindlasti ei peaks tarbima?<\/strong><\/p>\n<p>Midagi konkreetset v\u00e4listada ei ole vajadust. Kui tegemist on harjumusp\u00e4raste toiduainetega, siis mao ja soolestiku mikrofloora on ka valmis seda seedima.<\/p>\n<p>P\u00f5him\u00f5tteliselt ei tohiks ennast \u00fcllatada uute toiduainetega ega rasvaste ja raskesti seeduvate valgurikaste toitudega, sest sealt saadavate toitainete kulg ei ole nii kiire, et saaksime treeningul nendest kasu l\u00f5igata. Seega v\u00f5iks eelistada pigem kerget laadi toitu.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks 2-4 tundi enne treeningut vahepalaks banaan, kohupiim, t\u00e4istera sepik v\u00f5i kodujuust tomati ja leivaviiluga. Kogused valida vastavalt oma keha energeetilisele kulule.<\/p>\n<p>Kui toidukord j\u00e4\u00e4b 30-60 minutit hiljaks, siis v\u00f5iks ikkagi eelistada s\u00f6\u00f6mist n\u00e4lgimisele ning kaaluda n\u00e4iteks valikut: banaan, kuivatutud puuviljad, kaerabatoonid, smuutid.<\/p>\n<p>Kui minnakse pikka aeroobset trenni tegema, siis ei peaks treeningu ajal s\u00f6\u00f6ma, kui aga teha l\u00f5igut\u00f6\u00f6d, siis v\u00f5ib joogina kaasa teha s\u00fcsivesikute ja mineraalidega rikastatud joogi.<\/p>\n<p><strong>Mis juhtub, kui minna trenni vahetult peale s\u00f6\u00f6mist?<\/strong><\/p>\n<p>K\u00f5ik s\u00f5ltub, mida oleme s\u00f6\u00f6nud ning kui tugev v\u00f5i kui raskesti seeditav see toit on. Kui s\u00fc\u00fca vahetult enne treeningut puuvilju, siis ei ole erilist probleemi. Kui s\u00fc\u00fca raskemini seeditavaid toiduained (liha, piimasaadused), siis peaks arvestama, kas rahulikuma treeningu algusega v\u00f5i trenni algusaega nihutama. Kuna organismi ressursid on suunatud seedimisele ja toitainete eraldamise protsessidele, siis konkureerime liiga t\u00e4is k\u00f5huga trenni tehes treeningul samale verele, mis aitab meil maos organiseeruda. Lisaks on enesetunne raskem ja joostes v\u00f5ib tunda k\u00f5hus lausa loksumist.<\/p>\n<p>Sama kehtib ka vedelike tarbimise korral, kus peaksime hoiduma rohke vee joomisest, eriti arvestades, et vees leidub lisakomponente. Miks? Vee imendumise kiirus maos s\u00f5ltub tema konsistentsist. M\u00f5istlik on arvestada mao l\u00e4bilaske v\u00f5imeks 500ml tunnis, siis j\u00f5uab vedelik kenasti \u00f5igesse kohta liikuda.<\/p>\n<p><em>Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n<p><em>Fotod: Black Hole Studio \/ Pixabay<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Treeningplaanide ja taastumise k\u00f5rval on iga spordialaga tegeledes oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka toitumisele. Uurisime seekord l\u00e4hemalt, mida peaksid vastupidavuslade harrastajad\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":40588,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,280],"class_list":["post-40583","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-tervislik-eluviis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40583"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40583\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":40589,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40583\/revisions\/40589"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}