\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kas p\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjuseks on v\u00e4rskem trauma ehk kas on teada, mis ja millal juhtus ning mis on selle tulemus;
\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kas tegemist on mittetraumaatilise juhtumiga ehk kas probleem on esile kerkinud otseselt teadmata p\u00f5hjusel. N\u00e4iteks \u00fcks v\u00f5i teine koht valutab, aga miks valu on tekkinud, pole teada.<\/p>\n
Kui tegu on traumaga<\/strong><\/p>\n Trauma puhul tehakse esmalt anamnees ehk k\u00fcsitlus: mis juhtus, millal juhtus, kas sellist asja on varem juhtunud jms. Siis hindab f\u00fcsioterapeut lokaalset piirkonda, kus trauma on tekkinud. Edasi tehakse erinevaid lihas-, liiges- ja liikumisteste ning selgitatakse v\u00e4lja vigastuse raskusaste. Samuti hinnatakse inimese \u00fcldist konditsiooni – \u00fcldr\u00fchti ja \u00fcldv\u00f5imekust.<\/p>\n K\u00f5ige selle tulemusel selgub, kas trauma oli \u00f5nnetu juhus (nt t\u00e4naval v\u00f5ib kukkuda ka iga terve ja sportlik inimene) v\u00f5i on vigastus tekkinud selge mehhanismi tagaj\u00e4rjel (nt joostes tekib alati p\u00f5lvevalu).<\/p>\n Mittetraumaatilised juhtumid<\/strong><\/p>\n Mittetraumaatilise juhtumi puhul on sageli p\u00f5hikaebuseks valu, st ei ole hematoomi ehk sinikat, ei ole turset ega \u00fchte konkreetset punkti, kus valu tekib ja asub.<\/p>\n Vastuv\u00f5tul alustatakse samuti anamneesist: millal ja mis tegevuse k\u00e4igus valu tekib, kas valu kestab l\u00fchikest v\u00f5i pikka aega jms. Kui trauma puhul keskendutakse alguses rohkem konkreetsele piirkonnale, siis mittetraumaatilise kaebuse korral hinnatakse rohkem inimese \u00fcldf\u00fc\u00fcsilist v\u00f5imekust ja liigutustegevust. Nii leitakse seosed ja selgitatakse v\u00e4lja kaebuse p\u00f5hjused.<\/p>\n N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et p\u00f5lv valutab, kuid p\u00f5hjuseks on hoopis see, et varasemalt on olnud t\u00f5sisem \u00f5latrauma, mille t\u00f5ttu inimene hoiab l\u00fclisammast viltu. Selle tagaj\u00e4rjel langeb keharaskus mingis liigutuse faasis rohkem \u00fchele jalale, liikumise k\u00e4igus saab jalg \u00fcle koormatud ja tekibki valu.<\/p>\n Kas f\u00fcsioterapeut j\u00f5uab alati v\u00e4lja valu p\u00f5hjuseni?<\/strong><\/p>\n V\u00f5ib juhtuda, et esimesel visiidil ei tule v\u00e4lja, mis on probleemi algp\u00f5hjus. Kui kohe ei suudeta ainsa p\u00f5hjuseni j\u00f5uda, siis v\u00f5etakse ring j\u00e4rjest koomale. Muuhulgas antakse inimesele suunatud harjutusvara, et selle p\u00f5hjal ajas hinnata, kas liigutakse \u00f5iges suunas ehk kas probleem v\u00e4heneb ja lokaliseerub v\u00f5i mitte.<\/p>\n Kas iga valu puhul peaks p\u00f6\u00f6rduma f\u00fcsioterapeudi poole?<\/strong><\/p>\n Tavaolekus ei tunnegi inimene sageli valu, samuti ei pruugi juhtuda midagi kergel koormusel, aga kui koormusi v\u00f5i tempot t\u00f5sta, siis tekib probleem. T\u00e4iesti terve inimene ei tunne valu ega funktsioonide piiratust, seega kui midagi on probleemne, siis tuleks sellega tegeleda.<\/p>\n Muidugi ei saa \u00fckski f\u00fcsioterapeut iga juhtumi puhul lubada, et inimene saab 100% lihase v\u00f5i liigese funktsiooni tagasi (nt kui on olnud raskete tagaj\u00e4rgedega autoavarii), aga eesm\u00e4rk on saada tagasi normaalne elukvaliteet ja valuvaba elu.<\/p>\n Paranemine v\u00f5tab aega<\/strong><\/p>\n Kuigi iga sportlane tahab v\u00f5imalikult kiiresti treenimise juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda, tuleb raviplaanis l\u00e4htuda alati sellest, kui pikk on eeldatav vigastusest paranemise aeg. Traumadel ja eri trauma astmetel on v\u00e4ga konkreetsed paranemise ajad, mis tulenevad otseselt raku paranemise kiirusest. See aeg on v\u00e4ga kitsas raamis – ei ole nii, et \u00fcks paraneb 30 p\u00e4evaga, aga teisel kulub kolm p\u00e4eva. Ajalise raami seab inimese f\u00fcsioloogia. Me v\u00f5ime k\u00fcll aegu liigutada v\u00f5imalusel selle raami l\u00e4hemal asuvasse otsa, aga me ei suuda seda kordades v\u00e4hendada.<\/p>\n Sageli kiputakse tavap\u00e4rase r\u00fctmi juurde naasma liiga vara ning seda \u00fcldiselt kahel p\u00f5hjusel:<\/strong><\/p>\n \u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 inimestel on erinev valutundlikkus ning juba enne l\u00f5plikku paranemist v\u00f5ib m\u00f5nele tunduda, et k\u00f5ik ongi korras; Kui patsient peab kinni p\u00f5hiasjadest, mida f\u00fcsioterapeut selgitab ning t\u00e4idab juhiseid, mida f\u00fcsioterapeut annab, siis on loodud hea v\u00f5imalus normaalseks paranemiseks. V\u00e4ga oluline on seejuures teada, mida ise peab paranemiseks tegema ja mida kindlasti ei tohi teha.<\/p>\n Terveks saamise nimel peab tegutsema<\/strong><\/p>\n \u00dckski uuring ega diagnoos paberil ei tee meid terveks. Samuti ei tee kedagi tervemaks, kui f\u00fcsioterapeut tema jalga v\u00f5i k\u00e4tt liigutab. Lihasj\u00f5ud ja \u00fcldine j\u00f5udlus tuleb tagasi siis, kui inimene ise treenib. F\u00fcsioterapeut annab selleks konkreetsed soovitused ja ajalise raami, kuid ilma plaanita on paranemine oluliselt raskendatud.<\/p>\n Terve olemine on elustiil ning kui inimene tahab olla terve, siis elustiil peab seda ka toetama. Terve olemiseks pole \u00fchtegi teist vahendit kui liikumine. K\u00fcll v\u00f5ib terve olla see, kes ei tegele spordiga, aga liigub piisavalt. Samas, iga\u00fcks, kes leiab asendi, kus tal ei valuta ega tee liigutust, mis pole ebamugav, ei pruugi olla terve. Samuti ei ole terve see, kes on k\u00fcll f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imekas, kuid kellel m\u00f5ne konkreetse tegevuse ajal ikkagi kuskil valutab.<\/p>\n Tervis on suures osas meie enda k\u00e4tes ning ka paljude tervisemurede korral saame paranemisele ise oluliselt kaasa aidata. Olge terved!<\/p>\n Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n Fotod: Sportland<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" F\u00fcsioterapeudi poole p\u00f6\u00f6rdumisele hakkab harrastussportlane m\u00f5tlema \u00fcldjuhul siis, kui on juhtunud trauma v\u00f5i m\u00f5ni probleem muul moel m\u00e4rku annab. Kuidas\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":40912,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,288],"class_list":["post-40908","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-nouanne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40908"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40908\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":40914,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40908\/revisions\/40914"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Frank](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/IMG_1248.jpg\")
<\/p>\n![\"New](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/IMG_7432.jpg\")
<\/p>\n
\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ei taheta loobuda seatud eesm\u00e4rkidest. N\u00e4iteks on sihiks v\u00f5etud osaleda m\u00f5nel v\u00f5istlusel, aga juhtunud on trauma, mis prognoosi j\u00e4rgi ei parane v\u00f5istluse toimumise ajaks. Kui f\u00fcsioterapeut on soovitanud mitte osaleda, siis tuleks paranemise huvides sellest kinni pidada. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb sama v\u00f5istlus j\u00e4rgmisel aastal uuesti ning m\u00f5ni sama ala v\u00f5istlus toimub juba m\u00f5ne aja p\u00e4rast.<\/p>\n![\"adidas\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/IMG_0048.jpg\")
<\/p>\n