{"id":42576,"date":"2020-07-29T05:57:54","date_gmt":"2020-07-29T05:57:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=42576"},"modified":"2020-07-29T06:06:43","modified_gmt":"2020-07-29T06:06:43","slug":"kui-lahed-ujuma-voi-veesporti-tegema-tee-seda-turvaliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kui-lahed-ujuma-voi-veesporti-tegema-tee-seda-turvaliselt\/","title":{"rendered":"Kui l\u00e4hed ujuma v\u00f5i veesporti tegema, tee seda turvaliselt!"},"content":{"rendered":"

Vees m\u00f6llamine meeldib tavaliselt nii suurtele kui v\u00e4ikestele ning soojad suvep\u00e4evad ongi ju loodud selleks, et veem\u00f5nusid nautida. Paraku n\u00e4itab kurb statistika, et t\u00e4navu on Eestis vee\u00f5nnetustes hukkunud 43 inimest (eelmise aasta jooksul 36). Keegi ei taha, et see number veelgi suureneks, seega on m\u00f5istlik \u00fcle korrata, kuidas veega seotud ohte v\u00e4ltida.<\/p>\n

K\u00f5ige turvalisem on avalik rand<\/strong><\/p>\n

Veeohutus.ee<\/a> lehel on kirja mitmeid kasulikke soovitusi, mida ujuma minnes tasuks silmas pidada. N\u00e4iteks, kui l\u00e4hed randa, siis on ohutuse m\u00f5ttes k\u00f5ige targem valida avalik valvega rand, sest selles on ujumisalad m\u00e4rgistatud poidega ning neid valvatakse. Kui sellises rannas on vetteh\u00fcppetornid, siis need on kontrollitud, p\u00f5hi on turvaline ja s\u00fcgavus piisav, lisaks n\u00e4itavad rannas olevad lipud, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobilikud.<\/p>\n

Kui otsustad ujuma minna m\u00f5nes k\u00f5rvalisemas rannas, siis \u00e4ra mine vee \u00e4\u00e4rde p\u00e4ris \u00fcksi \u2013 turvalisem on minna seltskonnaga, kus keegi saab vees olijatel kaldalt silma peal hoida. Enne ujuma minekut tee alati kindlaks, kui soe on vesi ning milline on veekogu p\u00f5hi. Kui l\u00e4hed vette, siis \u00e4ra mine kaldast v\u00f5i paadisillast liiga kaugele. Pikema ujumistiiru saad teha soovi korral ka kalda l\u00e4hedal.<\/p>\n

Kindlasti maksab meeles pidada \u00fctlust: \u00e4ra h\u00fcppa vette tundmatus kohas! Sest vee all v\u00f5ib peituda ohte, mida pole v\u00f5imalik ette n\u00e4ha. Esiteks sa ei tea, kui s\u00fcgav on vesi, teiseks v\u00f5ib vees olla kive v\u00f5i ohtlikke esemeid. Tegelikult v\u00f5ib ka tuttavas kohas olla pinnavorm aastatega muutunud.<\/p>\n

\"Ujumine\"
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5ike tuleb reaalselt hinnata<\/strong><\/p>\n

Paljud \u00f5nnetused juhtuvad seet\u00f5ttu, et ei osata enda v\u00f5imeid v\u00f5i olusid reaalselt hinnata. N\u00e4iteks basseinis ja avavees ujumine ei ole sama – kui oled harjunud basseinis pikki otsi ujuma, ei t\u00e4henda see automaatselt, et suudad sama avavees. Avavees ujudes tuleb arvestada jahedama temperatuuriga, samuti sellega, et igas olukorras ei ole v\u00f5imalik jalgu p\u00f5hja panna ning v\u00e4iksemgi lainetus muudab liikumise aeglasemaks ning kulutab palju rohkem energiat.<\/p>\n

\u201eLapsevanematele paneks s\u00fcdamele, et kui lastel on kehalise kasvatuse tundide raames toimunud ujumistunnid, ei t\u00e4henda see automaatselt, et nad on l\u00e4binud kogu programmi ning oskavad ujuda. Isegi kui kooliujumise \u00f5petajalt v\u00f5i juhendajalt on tagasiside lapse oskuste kohta vees, tuleb selles veenduda ja alati arvestada avaveekogu erip\u00e4radega, nagu veevool, lainetus, sogasus, vetikad, temperatuuri k\u00f5ikumised. \u00dcksinda ei tohi veekogu \u00e4\u00e4rde lubada ka ujumisoskusega algklasside lapsi,\u201c toob v\u00e4lja Eesti ujumisliidu<\/a> \u201e\u00d5pime ujuma\u201c projektijuht Helen Link<\/strong>.<\/p>\n

Ta lisab, et veekogu \u00e4\u00e4res ja veekogudel tuleb alati k\u00e4ituda targalt ja vastutustundlikult nii enda kui ka oma kaaslaste suhtes. \u201eKa parimatel ujujatel tuleb veekogudesse suhtuda aukartuse ja teadlikkusega,\u201c lausub ta.<\/p>\n

\"ujumine\"
Hetk avavee ujumise Eesti meistriv\u00f5istlustelt Foto:\u00a0Meisterujumise U-klubi<\/figcaption><\/figure>\n

Ujumine on elementaarne oskus<\/strong><\/p>\n

Ujumisoskus v\u00f5iks olla iga inimese jaoks elementaarne. Samamoodi nagu iga laps \u00f5pib jalgrattaga s\u00f5itma, v\u00f5iks \u00f5ppida ka ujuma. Mida varem ujuma \u00f5pitakse, seda lihtsam edaspidi on, aga ujumisoskust omandada v\u00f5i end selles t\u00e4iendada ei ole kunagi liiga hilja. Ka t\u00e4iskasvanuna v\u00f5ib selle \u00f5ppimisega algust teha.<\/p>\n

\u201eUjumisoskuse omandamist saab alustada igas vanuses,\u201c kinnitab Helen Link. “Esmalt on vaja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes veega s\u00f5braks saada ning hakata vett usaldama, et saaks sinna l\u00f5puks n-\u00f6 pikali visata, vee peal p\u00fcsida ja edasi liikuda.\u201c<\/p>\n

Ta soovitab ujumise selgeks saamiseks igale vanusele ideaalselt sobivat e-\u00f5ppe keskkonda<\/a>. \u201eSeal on toodud \u00f5iges j\u00e4rjekorras oskuste omandamine ja selleks hulgaliselt videomaterjali. Oskused tuleb omandada j\u00e4rgmises j\u00e4rjekorras: veega kohanemine, sukeldumine, h\u00f5ljumine ja libisemine ning siis vees k\u00e4te ja jalgade liigutuste abil edasiliikumine,\u201c selgitab Helen Link.<\/p>\n

\"Ujumine\"
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Kas oskad ujuda?<\/strong><\/p>\n

Selleks, et kindel olla, kas oskad ujuda, v\u00f5id teha v\u00e4ikese testi. Selle on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Eesti ujumisliit koost\u00f6\u00f6s ujumise \u00f5petajate, p\u00e4\u00e4steameti ja Eesti vetelp\u00e4\u00e4ste seltsiga ning see k\u00f5lab j\u00e4rgmiselt: h\u00fcppa s\u00fcgavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too k\u00e4ega p\u00f5hjast ese, p\u00fcsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seej\u00e4rel 100 m selili asendis ja v\u00e4lju veest. (Selle harjutuse video leiad www.ujumiskursus.ee<\/a> ja www.kooliujumine.ee<\/a> kodulehtedelt.)<\/p>\n

Kui oskad ujuda, tunned end igas veekogus enesekindlamalt. Samas pole ujumisoskus vajalik pelgalt suplemiseks v\u00f5i ujumise harrastamiseks, vaid see annab v\u00f5imaluse tegeleda ka k\u00f5igi muude spordialadega, mis veega seotud. Olgu selleks siis surf, veelauas\u00f5it, purjetamine, aerutamine v\u00f5i mis tahes muu ala.<\/p>\n

Ujuma minnes pea meeles:<\/strong><\/p>\n

\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00e4ra h\u00fcppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, l\u00e4bipaistvust, s\u00fcgavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja p\u00f5hja t\u00fc\u00fcpi;
\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ujumise puhul arvesta, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Suuremas seltskonnas tuleb leida keegi, kes j\u00e4lgib teiste tegevusi, et need ei oleks ohtlikud;
\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hoia veekogu \u00e4\u00e4res lastel kindlasti silm peal. Uppuv inimene ei h\u00fc\u00fca appi ning seet\u00f5ttu on eriti t\u00e4htis r\u00e4\u00e4kida oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja \u00f5peta, kuidas vees k\u00e4ituda;
\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ujuvvahendite ja madratsite kasutamine toob kaasa igasuguseid riske. On selleks siis tuule abil vaikselt s\u00fcgavasse vette triivimine v\u00f5i pisikene auk, mille t\u00f5ttu ujuvvahend tasapisi t\u00fchjeneb. Tulemuseks v\u00f5ib-olla ootamatult ohuolukorda sattunud laps. (Allikas: www.rescue.ee<\/a><\/em>)<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Avafoto: Reigo Teervalt<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vees m\u00f6llamine meeldib tavaliselt nii suurtele kui v\u00e4ikestele ning soojad suvep\u00e4evad ongi ju loodud selleks, et veem\u00f5nusid nautida. Paraku n\u00e4itab\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":42577,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[375,288,149,51],"class_list":["post-42576","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elsutiil","tag-nouanne","tag-sport","tag-ujumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42576"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42576\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":42591,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42576\/revisions\/42591"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42576"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42576"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}