{"id":42832,"date":"2020-09-09T05:13:25","date_gmt":"2020-09-09T05:13:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=42832"},"modified":"2020-09-09T05:23:06","modified_gmt":"2020-09-09T05:23:06","slug":"karl-vilhelm-valter-inimesed-voiksid-sailitada-lapseliku-uudishimu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/karl-vilhelm-valter-inimesed-voiksid-sailitada-lapseliku-uudishimu\/","title":{"rendered":"Karl Vilhelm Valter: inimesed v\u00f5iksid s\u00e4ilitada lapseliku uudishimu"},"content":{"rendered":"

Kas tead poissi, kes 2017. aastal pani kinni Rakett 69 saate? Tegu oli k\u00f5igi aegade noorima v\u00f5itjaga, sest Karl Vilhelm Valter, kes too aasta v\u00f5itis, k\u00e4is alles 9. klassis. T\u00e4naseks on tal g\u00fcmnaasiumi l\u00f5putunnistus taskus ning ees ootab \u00fclikool. Uue \u00f5ppeaasta alguses r\u00e4\u00e4kisime Karl Vilhelmiga nii koolist, aju treenimisest kui sellest, milline v\u00f5iks tegelikult olla \u00fchiskonna terviklik maailmapilt.<\/p>\n

Kus sa oma kooliteed alustasid ning millised m\u00e4lestused on sul esimesest klassist?<\/strong><\/p>\n

K\u00e4isin 12 aastat Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumis. Olen alati olnud klassikaaslaste hulgas k\u00f5ige vanem \u2013 mu s\u00fcnnip\u00e4ev on septembris ning kohe esimese klassi alguses sain 8. aastaseks. Oleksin v\u00f5inud ka aasta varem kooli minna, aga vanemad otsustasid kooliminekut edasi l\u00fckata ning see oli v\u00e4ga \u00f5ige. Ma ei olnud varem selleks sammuks vaimselt valmis. Ei osanud korralikult k\u00e4ituda ega tunnetanud piire. Tegelikult olin algklassides ka \u00f5petajate ja vanemate jaoks mitte lihtsalt peavalu, vaid raskekujuline migreen. Mulle ei meeldinud paigal istuda ning genereerisin igavusest erinevaid lollusi. Mind sooviti vahepeal isegi koolist eemaldada, aga mul oli v\u00e4ga hea klassijuhataja Kristi Rahn (end Salum), kes uskus minusse ja n\u00e4gi minu potentsiaali.<\/p>\n

Milliste tulemustega g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petasid?<\/strong><\/p>\n

Mitte kiiduv\u00e4\u00e4rt tulemustega, sest ma ei ole kunagi olnud hinnete nimel \u00f5ppija ega pole n\u00f5udnud endalt viielist tunnistust. T\u00f6\u00f6hulk, mida v\u00e4ga heade hinnete saamiseks tuleb teha, on liiga suur ning pole seda hinda v\u00e4\u00e4rt. Olen \u00fcritanud hoida oma elu balansis, et saaksin \u00f5ppimise k\u00f5rval tegeleda hobidega. Aktiivne sotsiaalne elu ning kooliv\u00e4lised tegevused on olnud mulle v\u00e4\u00e4rtuslikumad kui hinded.<\/p>\n

\"Karl<\/p>\n

Mis on sinu jaoks kooli suurim v\u00e4\u00e4rtus?<\/strong><\/p>\n

Sel kevadel j\u00e4i g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petajatel t\u00e4nu karantiinile kahjuks palju asju kogemata. N\u00e4iteks meie kooli 400 aastase ajaloo jooksul oli see esimene kord, kui \u00f5ppet\u00f6\u00f6 peatus, aga selle p\u00f5hjuseks polnud s\u00f5da. T\u00e4nu sellele olukorrale tuli veelgi paremini v\u00e4lja, mis on kooli tegelik v\u00e4\u00e4rtus. See pole \u00f5pikute lugemine, vaid kamraadlus, \u00fchised eesm\u00e4rgid, \u00fchised pingutused ja \u00fcritused. Kooli v\u00e4\u00e4rtus ei seisne tunnistuses, mille sa saad, vaid kogukonnas, kuhu sa kuulud.<\/p>\n

Kus s\u00fcgisest \u00f5ppist alustasid ning kas sul on ka kindel plaan, kelleks tahad saada?<\/strong><\/p>\n

\u00d5pin Tartu \u00dclikoolis informaatikat. Ma ei taha endale tulevikus ametit. Minu unistus on rajada oma firma, see teenima panna, maha m\u00fc\u00fca ja saadud raha investeerida.<\/p>\n

Sa v\u00f5itsid 2017. aastal Rakett 69 saate, olles noorim v\u00f5itja. Mida selles saates osalemine sinu elus muutis?<\/strong><\/p>\n

See muutis v\u00e4ga palju. T\u00e4nu saate v\u00f5idule sai minust noor avaliku elu tegelane ning tahan seista selle eest, et haridus ja teadus on \u00e4gedad asjad. Mu missiooniks on s\u00e4ilitada inimestes lapselikku uudishimu, mis meist paraku tihtipeale v\u00e4lja pekstakse. See on ju nii \u00e4ge, kuidas s\u00fcttivad esimese klassi \u00f5pilase silmad, kui ta n\u00e4eb midagi, mis teda p\u00e4riselt huvitab. T\u00e4htis on, et see s\u00e4de j\u00e4\u00e4ks alles. Mina tahaksingi, et kogu \u00fchiskond \u00e4rkaks igal hommikul uudishimuga: mida maailm meile t\u00e4na toob<\/em>?<\/p>\n

\"Karl<\/p>\n

Mis seda s\u00e4det s\u00e4ilitada aitab?<\/strong><\/p>\n

Kohati tundub, et t\u00e4htsad inimesed, kes aina keelavad ja lubavad, unustavad sealjuures oma tegeliku eesm\u00e4rgi \u2013 muuta \u00fchiskonda paremaks. Ka lapsevanemad ei tohiks liiga palju \u00f6elda, mida sa v\u00f5id teha v\u00f5i ei v\u00f5i. Iseendale tuleks anda rohkem vabadust.<\/p>\n

Minu vanemad on mind alati toetanud ja proovinud pakkuda k\u00f5ike, et ma saaksin ennast v\u00e4lja elada ja avastada. Olen ka ise alati otsinud vastuseid k\u00fcsimustele, mis mind huvitavad ja soovitan seda k\u00f5ikidel teha. Hirmu ei ole vaja tunda. Isegi kui sa veel ei tea, mis sinu silmad s\u00e4rama paneb, siis tuleb edasi otsida. Ei tohiks karta, et \u00e4kki ei leiagi.<\/p>\n

Mida siis teha, et maailma avastamine kergemalt kulgeks?<\/strong><\/p>\n

Elu ei maksa v\u00f5tta nii t\u00f5siselt, sest kui v\u00f5tad, siis see eeldab, et sul on elu \u00fcle kontroll. Mina tahaks meelde tuletada, kui habras on elu ja kui ebakindlad meie plaanid. Sa v\u00f5id ju noorena planeerida, mida ja kus sa pensionieas tegema hakkad, aga nii palju asju v\u00f5ib vahele tulla, mis k\u00f5ike muudab. Hea n\u00e4ide on koroona, mis muutis ootamatult v\u00e4ga paljude elukorraldust. Ma ei saa \u00f6elda, et mitte midagi t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, aga ma olen endale selgeks teinud, millele oma emotsionaalset energiat kulutan ja millele mitte. Tahan v\u00f5tta elu huumori, nalja ja kingitusena.<\/p>\n

Rohkem peaks v\u00f5tma endale aega istuda ja m\u00f5elda, ilma telefoni skrollimata. Tuleb kuulata, mis meie sees toimub. N\u00e4iteks m\u00f5elda – mida ma tunnen ja miks ning kuidas ma saaks seda emotsiooni \u00e4ra kasutada. Muidu kaotame v\u00f5ime iseenda emotsioone anal\u00fc\u00fcsida ja kontrollida. K\u00f5ik v\u00f5iksid alustada endaga rohkem r\u00e4\u00e4kimisest.<\/p>\n

\"KarlSinu suureks hobiks on muusika. Mida muusikaga tegelemine sulle annab?<\/strong><\/p>\n

Alustasin Arsise kellade koolis siis, kui k\u00e4isin lasteaias. Lisaks \u00f5ppisin klaverim\u00e4ngu, aga see \u00f5petaja mulle ei sobinud. \u00d5ppeprogramm kestis neil aastat ning kui see l\u00e4bi sai, ei m\u00e4nginud ma kaks aastat \u00fcldse klaverit. Siis hakkasin vaikselt harjutama, kirjutasin oma muusikat ja luuletusi ning saatsin ennast klaveril. Sealt hakkas peale muusika kui emotsionaalne ja loominguline tegevus. See on olnud rasketel hetkedel mulle \u00fcks parimaid teraapiaid.<\/p>\n

Praegu on mul kaks b\u00e4ndi. \u00dcks on seitsmeliikmeline funk-muusika b\u00e4nd Arg Part ning teine kaheliikmeline elektroonilise muusika b\u00e4nd. Muusikaga tegelen igap\u00e4evaselt, sinna hulka kuulub uue muusika otsimine, kuulamine, anal\u00fc\u00fcsimine, pilli harjutamine, lugude kirjutamine, laulmine jne. Ma ei ole \u00fcritanud suruda seda oma karj\u00e4\u00e4riks, sest muusikaga tegelemine on mulle emotsionaalne release<\/em>, paus, mitte t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Milline suhe on sul spordiga?<\/strong><\/p>\n

Ma olen seitse aastat tennist m\u00e4nginud, olen ka k\u00e4inud suusatrennis ja v\u00e4ga v\u00e4iksena ujumistrennis. Viimasel ajal tegelen jooksmise ja j\u00f5utrenniga ning eelmisest suvest sai minust lohesurfar. Lohesurf on s\u00f5ltuvust ja adrenaliini tekitav. Merel tunned end \u00fchel hetkel nagu vaba linnuke – lendad ja h\u00fcppad, teisel hetkel v\u00f5itled tormiga ja \u00fcritad kaldale p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n

\"Karl<\/p>\n

Kas spordiga tegelemine tuleb ka ajutegevusele kasuks?<\/strong><\/p>\n

V\u00e4ga. Puhtalt see on kasulik, et trennis l\u00fckkad oma ainevahetuse t\u00f6\u00f6le, aju saab normaalselt hapnikku. N\u00e4iteks joostes ma ei kuula mitte midagi, jalutan ennast soojaks ja jooksen tavaliselt 10-11 km. Esimesed 5 km jooksen ja m\u00f5tlen, siis hakkan tempot l\u00fckkama ning \u00fchel hetkel olen ennast auku m\u00f5elnud ja tunnen, kuidas hakkab tekkima hapnikupuudus ja aju hakkab k\u00f5rgemaid m\u00f5tlemisfunktsioone v\u00e4lja l\u00fclitama. Siis v\u00f5tan hoo maha, m\u00f5tlemisv\u00f5ime hakkab taastuma ning ongi ajule reset<\/em> tehtud.
\n\u00a0<\/strong>
\nKuidas tuled toime pingeliste olukordadega?<\/strong><\/p>\n

Eks vahel tuleb ikka tunne, et elutempo on liiga kiire v\u00f5i ei saa oma asjadega hakkama. Kui hakkad kartma, et ei suuda, siis tuleb rahulikult hingata ja v\u00f5tta \u00fcks p\u00e4ev korraga. Tuleb usaldada seda, et saad hakkama. Isegi kui endas kahtled, siis – fake it, til you make it<\/em>.<\/p>\n

Kuidas oma ajupotentsiaalist maksimum v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n

Aju tuleb treenida ja seda kasutada, talle \u00fclesandeid anda. Sa v\u00f5id olla f\u00fc\u00fcsiliselt jube andekas, aga kui sa trenni ei tee, siis rekordeid ei p\u00fcstita. Sama moodi on ajuga, sul v\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik kui hea pea, aga kui sa seda ei treeni ega kasuta, siis pole sellest kasu. Mida rohkem ajusid kasutad, seda rohkem potentsiaali tekib.<\/p>\n

V\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik kui ilus t\u00fcdruk, aga kui temaga pole \u00e4ge ja huvitav vestelda, kaob see atraktiivsus \u00e4ra. Sama t\u00e4htis, kui on ilus keha, soeng ja riided, on see, et sul on \u00e4gedad m\u00f5tted ja s\u00e4de silmis. See s\u00e4de on uudishimu, natuke temperamenti ja krutskit ning kirg elu vastu. K\u00f5ige kurvem on, kui seda s\u00e4det ei ole. Ajud on seksikad!<\/p>\n

Kas riided ja v\u00e4limus on ka sulle endale olulised? Kui palju p\u00f6\u00f6rad t\u00e4helepanu sellele, mida selga panna ning mille j\u00e4rgi oma valikud teed?<\/strong><\/p>\n

Ma kannan \u00fclipalju v\u00e4rvi, sest see on fun<\/em>. T\u00e4navapildis on liiga palju musta ja halli, ma \u00fcritan sellest eemale p\u00e4\u00e4seda, et oleks l\u00f5busam.<\/p>\n

\u00dcldiselt olen Nike-mees. Seda p\u00f5hjusel, et ma ei ole kohanud veel \u00fchtegi teist nii hoolivat ja \u00e4gedat br\u00e4ndi, kus inimesed hindavad v\u00e4ga oma kogukonda ja m\u00f5tlevad, kuidas teineteist aidata.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Fotod: Jake Farra \/ erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas tead poissi, kes 2017. aastal pani kinni Rakett 69 saate? Tegu oli k\u00f5igi aegade noorima v\u00f5itjaga, sest Karl Vilhelm\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":42844,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,81],"class_list":["post-42832","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42832"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42832\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45339,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42832\/revisions\/45339"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42844"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}