Esimesed p\u00f5gusad m\u00e4lestused on mul seotud Moskva (1980) ol\u00fcmpiam\u00e4ngudega. Edasi tuli juba Los Angeles (1984), kui m\u00e4rkisin kaustikusse tulemusi ja elasin sportlastele kaasa.<\/p>\n
Ise v\u00f5istlesin esimest korda ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Barcelonas (1992) ning m\u00e4letan, kuidas p\u00fcksid p\u00fc\u00fcli s\u00f5elusid. Kaamera oli pidevalt nina all ning kogu t\u00e4helepanu ja melu kuhjus uhkelt turjale. Sellest ka esimene l\u00e4bikukkumine.<\/p>\n
Minu suurim unistus sportlasena oligi aga alguses ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel osalemine. See on ka loogiline, sest spordis peakski olema nii, et eesm\u00e4rke seatakse samm-sammult. Pole v\u00f5imalik\u00a0 20. aastaselt kohe ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks saata. Erandeid muidugi on, aga t\u00f5us k\u00e4ib \u00fcldiselt etapiviisiliselt. Alles hiljem tekkis mul unistus, et v\u00f5iks kunagi ol\u00fcmpiastaadionil Eesti lipuga auringi joosta.<\/p>\n
Ol\u00fcmpia siis ikkagi on erilisem v\u00f5istlus kui teised?<\/strong><\/p>\n Oo jaa, minu jaoks k\u00fcll. Esiteks teeb selle eriliseks, et ol\u00fcmpiam\u00e4ngud toimuvad nelja aasta tagant, aga ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel on ka publiku ootused ja lootused suuremad ning see tunne kandub \u00fcle ka sportlastele.<\/p>\n Enne Sydneyt olin teinud 17 aastat igap\u00e4evaselt trenni ning pjedestaali k\u00f5ige k\u00f5rgemal astmel seismine n\u00e4itas, et \u00fcksk\u00f5ik, milliseid vigu ma olen elus teinud, siis l\u00f5puks on k\u00f5ik \u00f5ige olnud. Olen saavutanud spordis selle k\u00f5ige suurema.<\/p>\n V\u00e4he on n\u00e4htud enesekindlamat Eesti sportlast, kui olid sina Sydney ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel. Kust sa selle enesekindluse ja eneseusu v\u00f5tsid?<\/strong><\/p>\n Sydneys oli mul ainult \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 v\u00f5ita. Treenisin aasta aega v\u00e4ga konkreetselt selle nimel. Muidugi, oleks v\u00f5inud tulla teist v\u00e4rvi medal, sellega tulnuks lihtsalt leppida, aga ma ei l\u00e4inud sinna lotov\u00f5idu j\u00e4rele. Ma teadsin, et olen sellises vanuses, et see on minu viimane \u0161anss ja tegin k\u00f5ik, et v\u00f5ita.<\/p>\n Sport ei ole tegelikult nii keeruline, seda m\u00fcstifitseeritakse sageli \u00fcle. Tippspordi taset on v\u00e4ga paljudel k\u00fcll raske saavutada, aga kui sa oled selle sees, siis tead reaalselt enda konkurente ja enda v\u00f5imeid. Kui trennis h\u00fcppad stabiilselt kaugust 7 m, siis s\u00f6\u00f6 mida iganes v\u00f5i palu ps\u00fchholoogilt abi, aga sa ei h\u00fcppa v\u00f5istlusel 8 m. See annabki enesekindluse, stabiilsuse ja eneseusu, et sa oled trennis teinud mingil tasemel sooritused. Sa lihtsalt tead, mis seisus sa oled ja milleks v\u00f5imeline oled.<\/p>\n Mis sind tippsportlasena k\u00f5ige rohkem motiveeris?<\/strong><\/p>\n V\u00f5idutunne ja enese\u00fcletamise tunne on fantastiline. Meenub, kui ma polnud sportlasena mitu aastat midagi v\u00f5itnud, aga Tallinnas tulin superliigas esimeseks. K\u00fcll mitte v\u00e4ga k\u00f5rge tulemusega, aga m\u00e4letan seda m\u00f5nusat rahulolu, kui auhinda vastu v\u00f5tma l\u00e4ksin. See tunne ongi see, mida inimesele meeldib kogeda ning kui sa seda oled \u00fchekorra saanud, siis soovid uuesti.<\/p>\n Mulle meeldib alati igal poolt alati v\u00f5ita, n\u00e4iteks ka kaardim\u00e4ngus, \u00fcksk\u00f5ik kas ma m\u00e4ngin oma lastega v\u00f5i mitte.<\/p>\n Sporti tehakse erinevatel eesm\u00e4rkidel. M\u00f5ned tahavad saada tippsportlasteks, m\u00f5ned ei taha \u00fcldse v\u00f5istelda. Kas Erki Noole Kergej\u00f5ustikukoolis, mille omanik sa oled ja kus treenerina tegutsed, on iga\u00fchel v\u00f5imalus lihtsalt trenni teha v\u00f5i peavad k\u00f5ik v\u00f5tma eesm\u00e4rgiks tippspordi?<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik v\u00f5ivad treenida selle sihiga, mis nendele sobib. Meil on v\u00e4ga palju lapsi, kes k\u00e4ivad liigutamise p\u00e4rast ja tulevadki kohe sellise eesm\u00e4rgiga. Koolis on julgelt \u00fcle 400 lapse, kellest umbes pooled v\u00f5istlevad regulaarselt. M\u00f5nel inimesel on sportlasegeen, aga paljudel ei ole ning seda pole vaja \u00fcle suruda. Spordi tegemine peab l\u00f5bu pakkuma ja fun<\/em> olema, m\u00e4ngulisus on k\u00f5ige olulisem.<\/p>\n Mis sulle treenerit\u00f6\u00f6s k\u00f5ige rohkem meeldib ning mis on k\u00f5ige keerulisem?<\/strong><\/p>\n Treenerit\u00f6\u00f6 \u00fcks v\u00f5ludest on see, et sa n\u00e4ed inimeste arengut. Treener ei saa v\u00f5rrelda enda \u00f5pilasi maailma tippudega, sest iga laps ja iga noor areneb oma v\u00f5imete piires, aga kui suudad noored v\u00f5i lapsed panna pidevalt enda kohta h\u00e4id sooritusi tegema, siis see on k\u00f5ige suurem t\u00e4nu.<\/p>\n Nagu tippsportlastelgi, on treenerit\u00f6\u00f6s palju rutiini. Sa ei pea iga p\u00e4ev v\u00e4lja m\u00f5tlema uusi harjutusi, piisab kui treenerina suudad j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest oma metoodikat rakendada, aga see ongi rutiin. Sa tead, mida kevadel ja s\u00fcgisel peaks tegema, sa teed igal aastal sama asja. Kohati ei ole see v\u00e4ga huvitav.<\/p>\n Kui sageli ja milliseid treeninguid sa ise praegu teed?<\/strong><\/p>\n Teen v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas \u00fcldkehalist treeningut. Sel suvel j\u00f5udsin p\u00e4rast mitmeaastast pausi uuesti golfi m\u00e4ngima ning avastasin maanteerattas\u00f5idu. Trenn ongi minu elustiil, sest mulle meeldib seda teha ja see on minu v\u00e4ga konkreetne hobi. Treeningul panen alati ka mingi eesm\u00e4rgi paika, n\u00e4iteks kui \u00dcKE-t tehes kasutan t\u00e4na 100 kg kangi, siis, homme 110 kg. Mul ei ole k\u00fcll plaanis v\u00f5istlema minna, aga sellised eesm\u00e4rgid motiveerivad rohkem.<\/p>\n \u00dcks takistus, miks me ei suuda j\u00e4rjepidevalt liikuda on arvamus, et kui \u00fchel p\u00e4eval liikumine \u00e4ra j\u00e4tta, siis see ei m\u00e4ngi mingit rolli. Tegelikult m\u00e4ngib k\u00fcll. Kui k\u00f5ndida iga p\u00e4ev kasv\u00f5i 2500 sammu rohkem kui tavap\u00e4raselt, siis esmapilgul tundub, et see pole ju mingi eriline distants, aga kui korrutame 2500 sammu 365 p\u00e4evaga, siis teeb see ligi miljon sammu aastas ning see on juba muljetavaldav number.<\/p>\n Mina teen augusti keskpaigast igal hommikul 50 k\u00e4tek\u00f5verdust. P\u00e4eva kohta see ei ole suur number, aga kui taas korrutada see 365-ga, siis tuleb 18\u00a0250 k\u00e4tek\u00f5verdust aastas. Kui keegi sellise hulga k\u00e4tek\u00f5verdusi teha suudab, siis ta peab olema enam-v\u00e4hem normaalses vormis. M\u00f5nel hommikul m\u00f5tlen mina ka, et t\u00e4na ei viitsi, aga motiveerin ennast. N\u00e4iteks kohviga. Nimelt olen kohutav kohvif\u00e4nn ning kui kohvimasin soojeneb, siis selle aja jooksul teengi 50 k\u00e4tek\u00f5verdust \u00e4ra.<\/p>\n Trenni tegemisel ongi ikkagi k\u00f5ige raskem alustamine ehk diivanilt \u00fcles saamine, kui see samm on tehtud, siis peale seda on juba palju lihtsam.<\/p>\n Sport pole ju oluline ainult f\u00fc\u00fcsilise vormi hoidmiseks, vaid ka muudes aspektides, n\u00e4iteks iseloomu kasvatamises ja sotsiaalses suhtluses?<\/strong><\/p>\n Sport \u00f5petab iseseisvalt hakkama saamist ja distsipliinitunnet. Kui sa tead, et jooksustart on hommikul kell 10, et kaugush\u00fcppe pakk asub t\u00e4pselt selles kohas, siis sellest \u00f5pidki, et on reegleid, mida peab j\u00e4rgima. Start ja fini\u0161 on ka k\u00f5ikide jaoks \u00fche koha peal, ei ole nii, et kes on v\u00e4hem trennis k\u00e4inud, saab startida 10 meetrit eespool.<\/p>\n Kui inimene tegeleb spordiga \u00fcksk\u00f5ik millisel tasemel, siis ka iseloomujooned muutuvad paremuse poole ja inimene muutub enesekindlamaks. Lugesin kord artiklit koolikiusamisest ning uurisin oma pojalt, kas nende koolis selliseid probleeme on. Robin m\u00f5tles natuke ja j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et neil, kes millegagi tegelevad, ei ole mingeid probleeme ning need ei ole kiusatavad. See t\u00f5demus ei kehti ainult spordi kohta, v\u00f5ib tegeleda ka muusikaga, fotograafiaga jms, aga iga\u00fchel peaks olema mingi harrastus, millele p\u00fchenduda.<\/p>\n Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n Fotod:\u00a0Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Septembris, 20 aastat tagasi, t\u00e4itis Erki Nool enda ja f\u00e4nnide k\u00f5ige suurema spordiga seotud unistuse, kui v\u00f5itis Sydney ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel k\u00fcmnev\u00f5istluses\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":45519,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[81,149],"class_list":["post-45518","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-persoon","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45518","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45518"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45518\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45526,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45518\/revisions\/45526"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45518"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45518"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45518"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Erki](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/Screenshot-2020-10-13-at-12.10.56.png\")
Mis tunne on seista ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel pjedestaali esimesel astmel?<\/strong><\/p>\n![\"Erki](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/Screenshot-2020-10-13-at-12.11.09.png\")
<\/p>\n![\"Erki](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/Screenshot-2020-10-13-at-12.11.26.png\")
Palju r\u00e4\u00e4gitakse, et k\u00f5ik peaksid iga p\u00e4ev rohkem liikuma ja sporti tegema, aga iga\u00fcks seda ikka veel ei tea. Kuidas saaks inimesi rohkem liikuma inspireerida?<\/strong><\/p>\n