{"id":45552,"date":"2020-10-22T09:56:41","date_gmt":"2020-10-22T09:56:41","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=45552"},"modified":"2020-10-22T16:26:24","modified_gmt":"2020-10-22T16:26:24","slug":"eesti-maastiku-maraton-volub-osalejaid-ageda-rajaga-ning-jaab-kauaks-meelde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/eesti-maastiku-maraton-volub-osalejaid-ageda-rajaga-ning-jaab-kauaks-meelde\/","title":{"rendered":"Eesti Maastiku Maraton v\u00f5lub osalejaid \u00e4geda rajaga ning j\u00e4\u00e4b kauaks meelde"},"content":{"rendered":"

Eesti Maastiku Maraton<\/a> on jooksuv\u00f5istlus, mille kohta v\u00f5ib osalejatelt kuulda ainult kiidus\u00f5nu. Seda nii korralduse osas, aga eelk\u00f5ige lummava ja \u00e4geda raja t\u00f5ttu. T\u00e4navu toimus maraton 11. oktoobril ning nagu varasemalt, kulges see Lahemaalt Aegviitu l\u00e4bi K\u00f5rvemaa maastiku. Oma muljeid jagavad jooksu v\u00f5itja Kenny Kivikas ja harrastusjooksja Marilin Pehka.<\/p>\n

Orienteeruja Kenny Kivikas<\/strong><\/a> oli Eesti Maastiku Maratoni stardis esimest korda ning v\u00e4he sellest, tema senine pikim jalgsi l\u00e4bitud distants oli 35 km. Sellest hoolimata l\u00e4ks ta 42 km rajale v\u00e4ga k\u00f5rgete ootustega – eesm\u00e4rgiks oli liikuda keskmiselt alla 4 min\/km.<\/p>\n

\u00dcllatusi t\u00e4is jooks<\/strong><\/p>\n

\u201eV\u00f5istlus oli minu jaoks \u00fcllatusi t\u00e4is, kuid need k\u00f5ik olid seotud \u00fche asjaga – v\u00f5istlustrassiga. See mind v\u00e4ga ei \u00fcllatanud, et l\u00f5pus \u00e4ra v\u00e4sisin,\u201c muigab Kenny. \u201eEeldasin, et tuleb kiiretel metsaradadel ja singlitel jooks, m\u00f5ningate t\u00fc\u00fcpiliste Eesti k\u00fcngastega ning saab m\u00f5\u00f5duka pingutusega reipalt liikuda. Tegelikult sai juba alguses selgeks, et see jooks j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks meelde ning ajalise eesm\u00e4rgi saavutamiseks peab \u00fclimalt palju t\u00f6\u00f6d tegema,\u201c r\u00e4\u00e4gib sportlane. \u201eKuna distants oli nii pikk, tuli pehmetel ja mudastel l\u00f5ikudel kalkuleerida, kui palju energiat ja j\u00f5udu kuhugi j\u00e4tta. Lisaks viskasin p\u00e4ris tihti pilgu kellale, vaatamaks keskmist kiirust. Kas numbrid on need, mida soovin ka l\u00f5pus n\u00e4ha?\u201c<\/p>\n

Kenny s\u00f5nul oli k\u00f5ige raskem peale laduteedel liikumist head jooksur\u00fctmi ja liikumiskiirust tagasi saada. \u201eLaudteed andsid sammule kaasa m\u00f5nusa pehme vetrumise ning uuesti k\u00f5vemal pinnal olles tahtis keha igalt poolt l\u00e4bi vajuda.\u00a0Kui enne v\u00f5istlust m\u00f5tlesin, et just laudteed on k\u00f5ige aeglasemad, siis tegelikkus oli t\u00e4pselt vastupidine. Leidsin \u00f5ige sammu ning ilma suuremate probleemideta sai sirgematel l\u00f5ikudel ca 3:35\/km joosta,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

\"Kenny<\/p>\n

\u201eKokkuv\u00f5ttes oli \u00fclimalt \u00e4ge rada. K\u00f5ige m\u00f5nusamaks kohaks distantsil oli oosi m\u00f6\u00f6da looklev kitsas juurikatega metsarada p\u00e4rast K\u00f5nnu Suursoo \u00fcletamist ning Jussi n\u00f5mme suurt avatud ala, kus n\u00e4gi kauguses l\u00fchema distantsi l\u00e4bijaid ja rada, mida m\u00f6\u00f6da isegi samasse paika liikumas olin.\u201c<\/p>\n

V\u00f5it ja rajarekord<\/strong><\/p>\n

Kuigi Kenny enda ajalist eesm\u00e4rki ei t\u00e4itnud \u2013 keskmiseks kiiruseks kujunes 4:03 minutit kilomeetri kohta, v\u00f5is ta rahule j\u00e4\u00e4da, sest fini\u0161eeris v\u00f5itjana ning l\u00f5i pika puuga eelmise rajarekordi. Tema l\u00f5puajaks fikseeriti 2:51:23. \u201eFini\u0161isse j\u00f5udes valdasid kahetised emotsioonid. \u00dchest k\u00fcljest olin rahul, et oma esimesel maratonil, ja just sellisel maratonil, fini\u0161isse j\u00f5udsin ning kordagi k\u00f5ndima ei pidanud. Samas oli v\u00e4ike pettumus, et p\u00fcstitatud eesm\u00e4rk j\u00e4i saavutamata,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n

\u201eKokkuv\u00f5ttes j\u00e4id peale positiivsed emotsioonid. Rahulolu pakkus ka tohutu v\u00e4simus pluss lihasvalu, mis veel p\u00e4evi hiljem tunda andis. Selle nimel tasus pingutada,\u201c naerab Kenny.<\/p>\n

Rajarekordi suutis ta \u00fcletada eelk\u00f5ige t\u00e4nu tugevale tahtele. \u201eTahtsin lihtsalt eelmise rajarekordi omanikust, enda v\u00e4ga heast s\u00f5brast, Raido Mitist parem olla. Oleme pool elu teineteisega konkureerinud ning see on meid ka edasi viinud,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n

\"Kenny<\/p>\n

Salomoniga rekordeid p\u00fcstitamas<\/strong>
\n\u00a0<\/strong>
\nRajarekordi vallutamisel oli Kennyle seekord abiks Salomon, ning sportlane kinnitab, et varustus m\u00e4ngib t\u00f5sistel maastikujooksudel v\u00e4ga olulist rolli. \u201eMida kiiremini jooksed, seda olulisemaks see muutub. Eelk\u00f5ige on oluline, et jalan\u00f5ud oleksid valitud vastavalt pinnasele. Mida pehmem pinnas, seda s\u00fcgavam muster tossul olema peaks, et m\u00f5nusalt edasi liikuda. Loomulikult v\u00f5imendub k\u00f5ik vastavalt liikumiskiirusele, analoogselt autole ja talverehvidele. Kunagi s\u00f5ideti talvel suverehvidega, aga kiirused olid ka v\u00e4iksemad. Mida suurem kiirus, seda agressiivsemad peavad naelad rehvis olema. Ka v\u00e4iksematel kiirustel annab parem pidamine suurema enesekindluse. T\u00e4pselt samamoodi on ka maastikujooksus,\u201c v\u00f5rdleb sportlane.<\/p>\n

Samas tunnistab ta, et \u00f5ige jalatsipaari valimine ei olnud lihtne. \u201eEnne v\u00f5istlust olin dilemma ees, kas v\u00f5tta \u00fclikerge maastikujooksutoss Salomon S\/Lab Sense 8 SG v\u00f5i Sense 4 Pro, mis on veidikene raskem, aga samas pehmema vahetallaga. Kuna arvasin, et tuleb rohkem k\u00f5vemal pinnasel jooksu, siis jalgade s\u00e4\u00e4stmiseks valisin teise variandi,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kenny.<\/p>\n

\u201eUmbes 10 km peal m\u00f5tlesin, et oleks pidanud kergema variandi valima, sest muda ja pehmet pinnast oli \u00fcpris palju ning tegelikult polnud vaja nii palju pehmendust. Samas oli Sense 4 Proga \u00fclimugav joosta, pidamine oli super ka m\u00e4rjal laudteel ning p\u00e4rast v\u00f5istlust ei olnud jalataldadega mingit probleemi. Kergema tossuga oleks v\u00f5ib-olla lihtsama vaevaga kiiremini saanud joosta, aga v\u00f5ib-olla oleksid siis p\u00e4rast jooksu jalalabad hoopis kehvemas seisus olnud,\u201c arutleb ta.<\/p>\n

\"Kenny<\/p>\n

Kaasas kanda tuleb ka lisavarustust<\/strong><\/p>\n

Kvaliteetsete jooksutossude k\u00f5rval m\u00e4ngib pikal distantsil rolli seegi, kui palju ja mil moel endale jook ja s\u00f6\u00f6k kaasa v\u00f5tta. \u201eKasutasin Salomoni l\u00fchikesi p\u00fckse, kus on lisaks lukuga tagataskule taskud v\u00f6\u00f6kohas k\u00fclje peal ning ees. Tagataskus oli telefon (kuna enamik rajast kulgeb m\u00f6\u00f6da inimasustamata loodust, siis telefon oli kohustuslik varustus, toim)<\/em>, v\u00e4iksemates taskutes geelid v\u00f5i siis panin sinna rajal kasutatud geelide pakendeid. Tavalises esitaskus oli kokkumurtult rajakaart,\u201c selgitab Kenny.<\/p>\n

\u201eEnne v\u00f5istlust m\u00f5tlesin loomulikult ka energia ning vedelikuvarude taastamise peale ning proovisin, kuidas on joosta kiiresti joogi-\/varustuse v\u00f6\u00f6ga, et rindkere oleks vaba ja k\u00e4ed saaksid vabamalt liikuda. Salomon Pulse v\u00f6\u00f6l kasutasin suurt lukuga taskut geelide, kinnaste ning ka \u00fche \u00f5hukese jaki hoidmiseks. Tagumisse ilma lukuta taskusse panin 500ml\u00a0soft flask<\/em>\u2019i, mida oli p\u00e4ris mugav sealt v\u00e4lja v\u00f5tta ja tagasi panna,\u201c lisab ta.<\/p>\n

\u201eOlen rahul, et suutsin anda endast peaaegu k\u00f5ik ning see pingutus annab lihastes veel v\u00e4ga pikka aega tunda. M\u00fcts maha k\u00f5ikide harrastajate ees, kes Eesti Maastiku Maratonil osalesid ning \u00fcldse maratone l\u00e4bivad! Te olete ikka tegijad ja heas m\u00f5ttes hullud! Laske edasi, ning kes teab, \u00e4kki kohtume m\u00f5nel j\u00e4rgmisel maratonil,\u201c lausub Kenny kokkuv\u00f5tteks.<\/p>\n

Kommenteerib Marilin Pehka, Sportland K\u00f5rvemaa Matka- ja Suusakeskuse perenaine:<\/strong><\/p>\n

\u201eSoov osaleda Eesti Maastiku Maratonil oli juba kolm aastat peas tiksunud, kuid igal eelneval aastal tuli m\u00f5ni segav faktor vahele. T\u00e4navu j\u00e4id jooksmata Tallinna ja Tartu maraton, seega tuli haarata v\u00f5imalusest osaleda v\u00e4hemalt Eesti Maasiku Maratonil.<\/p>\n

\"MarilinKuna p\u00f5hiliselt kulges jooks minu nn koduradadel, kus viimase 10 aasta jooksul olen palju matkanud nii jalgsi kui ka rattaga, siis teadsin, et rada on v\u00e4ljakutsuv. Esimesed 17 km m\u00f6\u00f6dusid v\u00f5rratu tempoga, oli hea enesetunne ja m\u00f5nus minek. Samas viis metsamaastik pulsi \u00fcles, kui joosta tuli m\u00f6\u00f6da metsaveo teed suurte mudar\u00f6\u00f6baste vahel. Peale 17 km sain aru, et sellise tempoga l\u00f5ppu ei j\u00f5ua. V\u00f5tsin hoo maha ning edasi kulges teekond jooks\/k\u00f5nd r\u00fctmis vahelduva tempoga. Minu eesm\u00e4rk oli nautida loodust, liikuda nii, et fini\u0161is oleks naeratus n\u00e4ol ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval enesetunne hea. Pinge oli maas, ilm oli v\u00f5rratu ning rajad \u00e4gedad. Kohati sain aru, et rada ise kutsub jooksma \u2013 laskumistel oli lihtsam joosta ja t\u00f5use oli samuti kergem jooksusammul v\u00f5tta.<\/p>\n

42 km on piisavalt pikk distants, et \u00fcksk\u00f5ik kuidas sa fini\u0161isse j\u00f5uad, v\u00f5id olla enda \u00fcle uhke. Olen \u00fcsna kindel, et see ei j\u00e4\u00e4 minu viimaseks sellel rajal joostud maratoniks. Olen ka veendunud, et see on vaieldamatult k\u00f5ige kaunim maastikumaratoni rada Eestis.\u201c<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Fotod: Eesti Maastiku Maraton \/ Ivo Kraus<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Maastiku Maraton on jooksuv\u00f5istlus, mille kohta v\u00f5ib osalejatelt kuulda ainult kiidus\u00f5nu. Seda nii korralduse osas, aga eelk\u00f5ige lummava ja\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":45557,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308,23,31],"tags":[248,149,298,118,158],"class_list":["post-45552","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","category-tooted","category-uritused","tag-brand","tag-sport","tag-sugis","tag-tooted","tag-uritused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45552"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45552\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45566,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45552\/revisions\/45566"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}