{"id":45704,"date":"2020-12-08T10:02:01","date_gmt":"2020-12-08T10:02:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=45704"},"modified":"2020-12-08T10:05:39","modified_gmt":"2020-12-08T10:05:39","slug":"milline-aeg-sobib-trenniks-koige-paremini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/milline-aeg-sobib-trenniks-koige-paremini\/","title":{"rendered":"Milline aeg sobib trenniks k\u00f5ige paremini?"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esolev koroona-aasta sundis inimesi koduseks j\u00e4\u00e4ma ning paljud avastasid enda jaoks tervisespordi. Kui \u201esegavad\u201c faktorid k\u00f5rvale j\u00e4tta ning keskenduda ideaalse trenniaja leidmisele, siis millele tuleks fookus suunata, millist trenniaega eelistada ning kuidas toituda ja puhata, sellest r\u00e4\u00e4kisime MyFitnessi personaaltreeneri Katrena Tennoga.<\/p>\n

Katrena meelest ei ole universaalselt head trenniaega olemas, see on k\u00f5igil erinev ning seet\u00f5ttu ei saa parimat trenniaega soovitada. Eriti veel neile, kes k\u00e4ivad igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6l. \u201eTreeninguks sobiv aeg s\u00f5ltub eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6re\u017eiimist ning sellest kui paindlikult saame oma t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4ita. Ehk pigem k\u00e4ib treeninguks sobiva aja leidmine ikka t\u00f6\u00f6 j\u00e4rgi,\u201c \u00fctleb ta sissejuhatuseks.<\/p>\n

\"Katrena
Foto: Keir R\u00e4mson<\/figcaption><\/figure>\n

Oluliselt keerulisem on treeningu enda planeerimine ning see s\u00f5ltub juba konkreetsest spordialast. Tervisesportlase puhul on k\u00f5ige raskem diivanilt ukseni j\u00f5uda ning kui see on saavutatud, j\u00e4rgneb veelgi raskem etapp ehk saavutatu hoidmine, sest nauding ei saabu \u00fcle\u00f6\u00f6. Katrena peab t\u00e4htsaks rutiini hoidmist. \u201eKoormuse jaotamine l\u00e4htub iga\u00fche enda treeningplaanist. On see siis m\u00f5nel p\u00e4eval hommik ja teisel \u00f5htu, s\u00f5ltub juba inimesest. Ise eelistan treenida hommikusel ajal, siis on \u00f5htud muretud ja vabad,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n

Treeningust olulisemaks peab Katrena hoopis taastumist ja une kvaliteeti, et igaks trenniks oleks keha puhanud ning valmis uuteks pingutuseks. Tema t\u00e4htsaim soovitus k\u00f5lab nii: \u201eKui tunned, et oled v\u00e4sinud, anna pigem kehale puhkust ja alles siis asu treeningute juurde. Rutiini j\u00e4rgimine annab kindlasti soovitud tulemuse.\u201c<\/p>\n

Toitumine on \u00fclit\u00e4htis<\/strong><\/p>\n

Teiseks trenniga seotud olulisemaks faktoriks peab personaaltreener s\u00f6\u00f6mist. \u201eMulle ei meeldi t\u00fchja k\u00f5huga treenida. Pean kindlasti v\u00e4hemalt tund enne t\u00f5sisemat pingutust end toiduga laadima,\u201d on tema p\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n

Toitumine s\u00f5ltub paljuski vanusest ehk vanemaks saades muutub seedimine aeglasemaks ning sellega tuleb arvestada. Samuti s\u00f5ltub s\u00f6\u00f6mine spordialast. Jooksutrenni eel soovitab Katrena pigem kergemalt s\u00fc\u00fca, et oleks m\u00f5nusam liikuda. Pikema rattatrenni, aga ka suusatamise ajal, toit kindlasti nii palju treeningu kvaliteeti ei m\u00f5juta.
\nKohati kerkib esile dilemma, kas s\u00fc\u00fca enne v\u00f5i p\u00e4rast treeningut. Katrenal on selles k\u00fcsimuses seisukoht paigas. \u201eMa ei ole kunagi lahterdanud toidukordi enne ja p\u00e4rast trenni s\u00f6\u00f6miseks. Pean k\u00f5ige olulisemaks normaalset s\u00f6\u00f6mist ehk siis p\u00e4evas peaks olema kolm p\u00f5hilist ehk suuremat toidukorda ning hundiisu v\u00e4ltimiseks peaks s\u00f6\u00f6ma vahepalasid.\u201c<\/p>\n

Kindlasti ei soovita ta enne magamaminekut suuri portsjone neelata, vaid pigem midagi kerget, nagu puuviljad, maitsestamata jogurt, ka kohupiim sobib kergeks une eelseks eineks. H\u00e4sti l\u00f5\u00f5gastavalt m\u00f5jub enne uinumist tee joomine.<\/p>\n

Tippsportlased arvavad<\/strong><\/h3>\n

Kreete Verlin: parim on treenida kella 11:00 – 13:00 vahel<\/strong><\/p>\n

Kreete, kes tegeleb tipptasemel kergej\u00f5ustikuga ning kuulub Eesti tippu nii sprindis, t\u00f5kkejooksus kui kaugush\u00fcppes, peab parimaks trenniajaks kellaaega 11:00-13:00 vahel. \u201eSee ei ole piisavalt vara ega ka mitte v\u00e4ga hilja. Tunnen, et selleks ajaks on keha juba \u00fcles \u00e4rganud ning p\u00e4rast trenni j\u00e4\u00e4b kogu p\u00e4evaks sisse m\u00f5nus energia,\u201c kirjeldab ta ideaalvarianti. Kuna ta \u00f5pib \u00fclikoolis ning treenib koos grupiga, siis see m\u00f5jutab tema trenniaega hetkel k\u00f5ige rohkem ning \u00fcldjuhul toimuvad trennid siiski 9-10 vahel hommikul v\u00f5i alles \u00f5htul kella kuue paiku.<\/p>\n

\"Kreete
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\n

Hendrik Themas: eelistan p\u00e4eva alustada treeninguga<\/strong><\/p>\n

K1 v\u00f5itleja Hendrik on proovinud treenimist varahommikust kuni hilis\u00f5htuni, kusjuures hilisemad ajad on \u00fcldjuhul tingitud v\u00f5istlustest. Tema jaoks on igal ajal omad plussid ja miinused ning p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5tab ta kokku j\u00e4rgnevalt: \u201eIsiklikult eelistan p\u00e4eva alustada treeninguga. Hommikul on pea selgem ja v\u00e4ga m\u00f5nus on l\u00fckata treeninguga p\u00e4evale hoog sisse. Hommikul pole keha aga valmis 100% maksimaalseks pingutuseks. Kui treeningu sisu h\u00f5lmab maksimaalset sooritust, siis seda on tulemuslikum teha \u00f5htupoolikul. Rekordeid tehakse \u00f5htul.\u201c<\/p>\n

Teistele soovitab ta trenniaega valida vastavalt p\u00e4evaste tegevuste graafikule. Esikohale tuleb panna uni ning sellest l\u00e4htuvalt valida trenniaeg. Liiga varajane treening enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00f5ib t\u00e4hendada unetundide ohverdamist ning liiga hiline ei anna v\u00f5imalust kehal enne uinumist rahuneda, mis teeb sama v\u00e4lja. Sellest tulenevalt on vabad p\u00e4evad ja n\u00e4dalavahetused sportimiseks ideaalsed.<\/p>\n

\"Hendrik
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esolev koroona-aasta sundis inimesi koduseks j\u00e4\u00e4ma ning paljud avastasid enda jaoks tervisespordi. Kui \u201esegavad\u201c faktorid k\u00f5rvale j\u00e4tta ning keskenduda ideaalse\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":45489,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308,374],"tags":[149,318,14],"class_list":["post-45704","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","category-toitumine","tag-sport","tag-tervislik-toitumine","tag-treening"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45704"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45704\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45715,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45704\/revisions\/45715"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}