{"id":45747,"date":"2021-01-15T05:16:11","date_gmt":"2021-01-15T05:16:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=45747"},"modified":"2021-01-15T05:25:23","modified_gmt":"2021-01-15T05:25:23","slug":"teet-daaniel-talisuplemisega-tegeledes-ei-tohiks-uhtki-trepiastet-vahele-jatta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/teet-daaniel-talisuplemisega-tegeledes-ei-tohiks-uhtki-trepiastet-vahele-jatta\/","title":{"rendered":"Teet Daaniel: talisuplemisega tegeledes ei tohiks \u00fchtki trepiastet vahele j\u00e4tta"},"content":{"rendered":"

\u00dcha enam populaarsust koguv talisuplus on tekitanud palju elevust, aga samas ka hulga k\u00fcsimusi, millele p\u00fc\u00fcdsime vastused leida Teet Daanieli abiga.<\/p>\n

Teet on hariduselt meedik, kes t\u00f6\u00f6tab igap\u00e4evaselt Viimsis asuvas \u201eNordswim\u201c ujumiskoolis juhina. Kaks ja pool aastat tagasi p\u00e4lvis ta t\u00e4helepanu sellega, et ujus esimeses eestlasena \u00fcle La Manche\u2019i v\u00e4ina Inglismaalt Prantsusmaale. Ocean\u2019s Seven Challenge\u2019i raames oli ta varasemalt \u00fcletanud Gibraltari v\u00e4ina Euroopast Aafrikasse ning Santa Catalina v\u00e4ina Los Angelese l\u00e4histel. Segase olukorra t\u00f5ttu maailmas on see v\u00e4ljakutse pausile pandud, kuid Teet k\u00e4ib hoolimata ilmast igal n\u00e4dalal meres ujumas.<\/p>\n

Teet, kuidas hoiad end hetkel vormis, kui ujulad on suletud?<\/strong><\/p>\n

Teen trenni edasi, et hoida keskp\u00e4rasust. Spetsiaalset ettevalmistust v\u00e4ljakutse jaoks pole m\u00f5tet teha, kui seda ei saa rakendada ning meil puudub igasugune info, millal uks avaneb. Ilm sportimist ei takista, k\u00e4in igal n\u00e4dalal kolm korda v\u00e4lij\u00f5ulinnakus, kaks korda ujumas ja sama palju jooksmas, et hoida end vormis. Kui ujulad lubatakse j\u00e4lle avada, j\u00e4tkan enda loodud koolis treeningute juhtimist. Meil k\u00e4ib kokku ligi 300 last, keda juhendab kuus treenerit. Soovi korral annan ka eratunde, nii t\u00e4iesti algajatele kui edasij\u00f5udnutele.
\n\u00a0<\/strong>
\nMiks talisuplemine on praegu nii populaarne?<\/strong><\/p>\n

Aja jooksul on selgunud palju positiivseid faktoreid, miks seda on hakatud rohkem harrastama ning siinkohal on ka teadus tegevusele j\u00e4rele j\u00f5udnud ja kindlaks teinud karastamise tervendava m\u00f5ju kehale, aga ka vaimule. Suur p\u00f5hjus on muidugi eufooria, tahe alistada v\u00e4ljakutset, tekitada kambakesi elevust ja saada l\u00e4bi selle t\u00e4helepanu. Kuna tegevus on l\u00e4inud massidesse, siis ei saa kindlasti v\u00e4ita, et k\u00f5ik m\u00f5tlevad ainult tervise peale ja vaid selle t\u00f5ttu karastavad. Julgelt pooled janunevad kindlasti v\u00e4ljakutse j\u00e4rele, tasub meenutada kasv\u00f5i hiljutist j\u00e4\u00e4-\u00e4mbri v\u00e4ljakutset. Aga igal juhul ei tule see kahjuks, kui j\u00e4rgitakse enesetunnet ja elementaarseid ohutusreegleid.<\/p>\n

\"Teet<\/p>\n

Palun kirjelda selle peamiseid positiivseid m\u00f5jusid kehale ja vaimule?<\/strong><\/p>\n

K\u00fclma vette minnes inimesed tavaliselt kiljatavad ning k\u00f5ik need v\u00e4ljaelatavad emotsioonid m\u00f5juvad vaimule positiivselt ning organism hakkab tootma hormoone, mis tekitavad heaolu tunnet. Keerulisemalt v\u00e4ljendudes tekivad adrenaliin, endorfiinid, noradrenaliin ning beetaendorfiin, mis toimivad nagu antidepressant. Lisaks vaimsele kasutegurile ei tohi ka keha ennast unustada ehk k\u00f5ige t\u00e4htsam on immuunsuse hoidmine ja t\u00f5stmine. Taliujumine on hea meede viirustest eemalehoidmiseks, sest terve organism seljatab viirused. Loomulikult ei saa v\u00e4ita, et \u00fckski talisupleja pole kunagi haigeks j\u00e4\u00e4nud, aga tegu on v\u00e4ga harvade erandjuhtudega ning p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00fclmas vees viibimine tagab aktiivsema vereringe, veresoonte tervise, parema termoregulatsiooni. K\u00fclma ja kuuma vaheldumine parandab veresoonte elastsust ning tagab parema verevarustuse.<\/p>\n

Mida peab algaja silmas pidama ning milliseid vigu v\u00e4ltima?<\/strong><\/p>\n

\u00dclekaalukalt suurim viga on see, kui minnakse \u00fcksinda ujuma ja seda mitmel p\u00f5hjusel. Iga inimese organism v\u00f5ib k\u00e4ituda v\u00e4ga erinevalt ja \u00fcksinda vette minnes pole k\u00f5rval inimest, kes ohtu sattudes aitaks. K\u00fclmas vees kangestub keha v\u00e4ga kiiresti ja inimesed pole siis suutelised ennast ise aitama. V\u00f5ib k\u00f5lada misterbiinilikult, aga mina soovitan alguses lihtsalt v\u00f5tta end rannas trikoo v\u00f5i ujumisp\u00fckste v\u00e4ele ja jalutada k\u00fclmas \u00f5hus. J\u00e4rgmise sammuna minna jalgupidi vette. T\u00e4htis on l\u00e4bi teha k\u00f5ik sammud, mitte astuda redelil viis astet korraga.<\/p>\n

Vette tuleks minna h\u00e4sti rahulikult ja korrap\u00e4raselt s\u00fcgavaid sisse-v\u00e4lja hingamisi tehes. Hingamisega v\u00f5ib alustada juba kaldal, see aitab leida tasakaalu ja nii on lihtsam vees viibida. Algajatel soovitan alustada madalamas vees. Kui tegu on redeliga ujumiskohaga, siis kindlasti hoida redeli ligi. K\u00fclm vesi halvab ruttu keha. Kogenumad suplejad peaksid s\u00fcgavamasse vette minnes kindlasti hindama kriitiliselt ujumisoskust ning ka neil v\u00f5iks olla keegi kaasas. Kodus v\u00f5ib harjutada j\u00e4rk-j\u00e4rgult keha kastmist k\u00fclma veega vannis v\u00f5i du\u0161i all.\u00a0 Kangelast pole m\u00f5tet m\u00e4ngida.<\/p>\n

Esmane tutvus peaks olema l\u00fchiajaline ja mitte kestma \u00fcle minuti, kuid esmat\u00e4htis on j\u00e4lgida enesetunnet. Selle tegevusega pole ju kiiret, talv ja k\u00fclm vesi ei kao \u00e4ra. T\u00e4htis on \u00f5ppida oma keha k\u00fclmas vees tundma, \u00f5petada teda uue rutiiniga. Samm-sammult v\u00f5ib veesolekut k\u00fcmne sekundi kaupa pikendada kuni n\u00e4iteks kahe ja poole minutini. Sellest ajast piisab kehale m\u00f5ju avaldamiseks. Liiga pikalt vees olles v\u00f5ib ka s\u00f5rmed-varbad \u00e4ra k\u00fclmetada.<\/p>\n

NB!<\/strong> Me ei tea kunagi kuidas meie organism k\u00e4itub ja reageerib esmasel kokkupuutel k\u00fclma veega! Kaasuvate haigustega inimestele pole talisuplus soovitatav, kuid kodus v\u00f5ib proovida k\u00fclma du\u0161iga keha tunnetada, suhelda perearstiga jne.<\/em><\/p>\n

\"Teet<\/p>\n

Milline on talisupluse dresscode<\/em>?<\/strong><\/p>\n

Selga tuleb igal juhul panna ujumisriided, isegi l\u00fchike kalipso on enesepetmine. Samuti ei soovita kasutada neopreen sokke ja kindaid, sest j\u00e4semed on keha n\u00f5rgimad l\u00fclid ja nii kaob tunnetus \u00e4ra kaua v\u00f5iks vees viibida. Jalga v\u00f5ib panna kasv\u00f5i tavalised kummijalan\u00f5ud, mida ka basseinis kasutatakse. Ise olen kasutanud riidest sokke, kui p\u00f5hi kivine, pinnas j\u00e4ine ning lumi k\u00fclm. Siinkohal ei tohi kuivi sokke koju unustada, sobivad ka villased sokid. V\u00e4ga ettevaatlik tuleb olla j\u00e4\u00e4ga, sest k\u00fclmas vees kaob tunnetus ja endalegi m\u00e4rkamatult v\u00f5id end j\u00e4\u00e4ga vigastada. P\u00e4he tuleb panna m\u00fcts ning kaldale v\u00f5tta kaasa v\u00f5imalikult laiad riided lihtsa lukus\u00fcsteemiga, ilma paelteta jalan\u00f5ud. M\u00e4rjana veest tulles on n\u00e4pud kanged ning riided peab ruttu selga saama. K\u00f5ige t\u00e4htsam on m\u00e4rjad riided kiiresti seljast \u00e4ra v\u00f5tta ning keha \u00e4ra kuivatada. V\u00e4gagi soovitatav on kaasa haarata soe tee, mille temperatuur v\u00f5iks olla 38-40 kraadi.<\/p>\n

Kas k\u00fclmast veest sauna minna on ikka tark m\u00f5te?<\/strong><\/p>\n

K\u00fclmast veest tulles v\u00f5tab keha \u00fclessoojenemine aega mitu tundi. Immuunsuse t\u00f5stmiseks oleks hea kui keha toodaks ise soojust. Vaid saunas soojenedes muutub keha laisaks. Pigem treenida nii, et sauna vaid m\u00f5nikord ja ka sel juhul kuni 40 kraadiga. Kindlasti ei tohi minna kuuma sauna, sest veest tulles on naharetseptorid tuimad, ei tunneta kuumust ning v\u00f5ib tekkida nahap\u00f5letus\/kahjustus, verer\u00f5hk langeda ning pea v\u00f5ib hakata ringi k\u00e4ima. Vastupidi tehes, ehk kuumast veest k\u00fclma veekokku minnes ei ole immuunsuse efekt nii suur, kuna keha ei pea nii palju sooja tootma, aga parandab veresoonte tervist.<\/p>\n

L\u00f5petuseks \u00fctleb Teet, et minge kambakesi, see tekitab eufooriat ja aitab enese\u00fcletusele kaasa, muidu j\u00e4\u00e4te kaldale k\u00f5hklema. Esmalt m\u00f5elge tervisele ja seej\u00e4rel pildistamisele!<\/em><\/p>\n

Kommenteerib Sportland Eesti br\u00e4ndijuht ja talisupluse harrastaja Annika Tuisk:<\/strong><\/p>\n

\"Annika<\/p>\n

\u201eSaunast lumme v\u00f5i tiiki h\u00fcpatud sai juba lapsena, aga viis aastat tagasi talvel Helsingis L\u00f6yly saunas sai esimest korda meres ujutud See tekitas koheselt vaimustust – soe saun, ilusad vaated ja tume, tormine meri, sellele ma ei suutnud vastu v\u00f5idelda.
\nPraegu kasutan igat v\u00f5imalust 1-3 korda n\u00e4dalas meres k\u00e4ia (eelistan alati merevett). K\u00e4in meres p\u00e4rast sauna ja sauna vahele, ootan alati rahulikult, et keha oleks uuesti \u00fcles soojenenud, enne kui taas lavale l\u00e4hen. V\u00e4ga m\u00f5nus ja v\u00e4rskendav on v\u00e4ike suplus ka p\u00e4rast jooksmist. Vahel l\u00e4hen ka lihtsalt vette, nagu \u00f5ige talisuplus ette n\u00e4eb.
\nTaliujumine on mulle \u00f5petanud, et inimese keha talub palju rohkem, kui oma peas eeldame. Veidi ju ikka proovid piire nihutada ning olla vees kauem, ujuda pikemalt jne. T\u00e4nu sellele kogemusele olen hakanud ka talvel surfama, kuigi m\u00f5ned aastad tagasi tundus see liiga ekstreemne.\u201c<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n

Fotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcha enam populaarsust koguv talisuplus on tekitanud palju elevust, aga samas ka hulga k\u00fcsimusi, millele p\u00fc\u00fcdsime vastused leida Teet Daanieli\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":45748,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,51],"class_list":["post-45747","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-ujumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45747","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45747"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45747\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45756,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45747\/revisions\/45756"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45747"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45747"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45747"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}