{"id":46057,"date":"2021-03-05T12:02:54","date_gmt":"2021-03-05T12:02:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=46057"},"modified":"2021-03-05T12:19:05","modified_gmt":"2021-03-05T12:19:05","slug":"jalmar-vabarna-igal-hommikul-kui-arkan-on-mul-mott-laes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/jalmar-vabarna-igal-hommikul-kui-arkan-on-mul-mott-laes\/","title":{"rendered":"Jalmar Vabarna: igal hommikul, kui \u00e4rkan, on mul mott laes"},"content":{"rendered":"

\u00c4sja teistkordselt isaks saanud Jalmar Vabarna p\u00e4evadesse mahub omajagu toimetusi. Peres kasvavad kaks poega, Villem ja Kuu. Muusikarindel salvestatakse Trad.Attack!\u2019iga uusi lugusid ja valmistutakse suveks. Jalmarile kuuluva Treski k\u00fc\u00fcni juurde on kerkimas \u00e4ge v\u00e4lilava, kus on suvel v\u00f5imalik juba kontserte nautida.<\/p>\n

Kuidas sa hetkel k\u00f5ikide toimetuste vahel oma aega jagad?<\/strong><\/p>\n

Olles vabakutseline, on mul ilmselt pere ja laste jaoks rohkem aega, kui \u00fcheksast viieni t\u00f6\u00f6l k\u00e4ival inimesel. Kuna m\u00f5lemad abikaasaga oleme vabakutselised, saame oma aega planeerida, pere on meie jaoks prioriteet. Ma ei planeeri kunagi selliseid tegevusi, mis ei oleks seda prioriteeti silmas pidades v\u00f5imalikud. Oleme oma tegemisi k\u00fcllaltki h\u00e4sti majandanud, meil on abilisi nii b\u00e4ndi kui Treski k\u00fc\u00fcni ettev\u00f5tmiste juures.<\/p>\n

\"Jalmar
Treski k\u00fc\u00fcni juures Foto: Silver T\u00f5nisson<\/figcaption><\/figure>\n

Mis on sinu suur eesm\u00e4rk?<\/strong>
\n\u00a0<\/strong>
\nMulle meeldivad sellised k\u00fcsimused. See seostub valdkonnaga, et mida elult \u00fcldse tahetakse. Mul on sellega suhteliselt h\u00e4sti. Olen k\u00f5ik oma tegevused nii artisti kui muusikakorraldajana sidunud muusikaga ning muusika kui kunst meeldib mulle tohutult. Suur eesm\u00e4rk ongi teha muusikas asju, mis oleksid inimestel meeles ka siis, kui mind enam pole. P\u00fc\u00fcdleme b\u00e4ndiga selle poole, et inimesed m\u00e4letaksid, et Trad.Attack! m\u00e4ngis pea sajas riigis ja tegi seda edukalt. Samuti Treskiga – soovin, et inimestele j\u00e4\u00e4ks see koht \u00e4geda m\u00e4lestusena silme ette. Artisti ja korraldajana on v\u00f5imalik teistele v\u00e4\u00e4rtust luua – tahan panna inimesi naeratama.<\/p>\n

Kas eesm\u00e4rgid on ajas ka muutunud?<\/strong><\/p>\n

Viljandi kultuuriakadeemiasse \u00f5ppima minnes jagasin aega muusika ja tippspordi vahel ning esimese kursuse poole peal tegelesin veel tipptasemel suusaorienteerumisega. Seej\u00e4rel langes kaalukauss l\u00f5plikult muusika kasuks, sest kahte asja korraga v\u00e4ga h\u00e4sti teha oli ajaliselt keerukas. Tol ajal ei olnud eesm\u00e4rgid veel selged. Olen edev inimene, teadsin, et muusika tegemine annab v\u00f5imaluse reisida. 2003. aastal esmakordselt oma b\u00e4ndiga 16-aastaselt lavale j\u00f5uda oli m\u00f5nus, tundsin ennast tegijana.<\/p>\n

K\u00fcll on mul alati olnud elus \u00fcks kindel p\u00f5him\u00f5te \u2013 kui ma midagi ette v\u00f5tan, teen seda p\u00fchendunult ja hingega. Nii oli see ka spordis. Kehvemad perioodid spordis toetasid \u00fcldist eesm\u00e4rki ja viisid l\u00f5puks selleni, et l\u00e4heks h\u00e4sti. Muusikaga on sama lugu, ma ei ole j\u00e4\u00e4nud kunagi pidama \u00fchele laineharjale, et n\u00fc\u00fcd olengi midagi saavutanud ja k\u00f5ik on h\u00e4sti. \u00dcksk\u00f5ik, mida me teeme, me ei tea kunagi kui \u00e4gedaks see asi v\u00f5ib veel minna, kui me ei anna sellele asjale v\u00e4rsket vaatenurka. See on see nn k\u00fcmne korra reegel, mis mulle viimasel ajal on meeldima hakanud. Ehk, ei tohiks p\u00fcssi enne p\u00f5\u00f5sasse visata, kui pole v\u00e4hemalt k\u00fcmme korda proovinud ja oma asja uuesti leiutanud! Seda ma j\u00e4lgin praegu nii elus kui ka muusikas.<\/p>\n

\"Jalmar
Foto: Maris Savik<\/figcaption><\/figure>\n

Mis sind on elus k\u00f5ige rohkem motiveerinud ja inspireerinud?<\/strong><\/p>\n

Targad mehed on \u00f6elnud, et motivatsioon on lihas nagu iga teine. Motivatsioon, optimism jne, on v\u00e4ikesed musklid meie ajus. Meil on iga p\u00e4ev v\u00f5imalik alustada k\u00f5iki tegevusi otsast peale, kui vahepeal motti pole. Mind on k\u00f5ige rohkem motiveerinud ikkagi see, et olen midagi saavutanud, kuhugi j\u00f5udnud. Selline lumepalli efekt, et kui n\u00e4iteks kontsert \u00f5nnestub, siis see annab nii palju energiat juurde, et k\u00fctta edasi, teha proove. L\u00f5puks on motivatsioonilihas nii tugev, et see ei keri enam maha.<\/p>\n

Siinkohal v\u00f5ib tuua n\u00e4ite spordist, miks Federer ja Nadal suudavad v\u00f5ita sajandat ja viiesajandat korda ning ikka r\u00f5\u00f5mu tunda. K\u00f5ige keerulisem on j\u00f5uda \u00f5nnestumiseni, sealt edasi v\u00f5ib juhtuma hakata.\u00a0Kui tuua n\u00e4ide meie muusikast, siis mingil hetkel j\u00f5udsime faasi, kus suutsime m\u00fc\u00fca \u00fcle tuhande pileti kontserdile ning see pole enam kunagi alla vajunud. Alati ainult \u00fclespoole.<\/p>\n

Kaks aastat tagasi Viljandi folgil n\u00e4gin esimest korda elus, kuidas v\u00e4ravate avanedes rahvas jooksis meie kontserdile. Ulme. Nagu biitlite videos, kus f\u00e4nnid nutavad esimeses reas. See ei ole tulnud lihtsalt, me oleme teinud selleks 15 aastat t\u00f6\u00f6d ja tahame seda veel kogeda. Igal hommikul, kui \u00e4rkan, on mul mott laes. Asjad on minu jaoks aja jooksul selgemaks muutunud, ma tean kuhu tahan j\u00f5uda ja t\u00f6\u00f6tan eesm\u00e4rgi nimel.<\/p>\n

\"Jalmar
Foto: Maris Savik<\/figcaption><\/figure>\n

Kas sa oledki kogu aeg sellise r\u00f5\u00f5msa n\u00e4oga, nagu oleme harjunud n\u00e4gema?<\/strong><\/p>\n

Igal m\u00fcndil on kaks poolt ja eks ma vahel peegli ees vaatan ka endale enesekriitiliselt otsa. R\u00f5\u00f5msameelse inimesega tahetakse ikka suhelda ja pigem on minuga siiski h\u00e4sti. Kui ma r\u00f5\u00f5mus ei ole, siis olen v\u00e4ga keskendunud. Elus on olnud palju t\u00f6\u00f6 m\u00f5ttes tihedaid perioode, aga asjadega p\u00e4riselt hakkama saamise kogemus ja tarkus on lisandunud alles viimaste aastatega. Pean v\u00e4ga oluliseks enesedistsipliini ja harjumusi. Ilma selleta poleks ma pooli asju elus teha j\u00f5udnud. Lisaks b\u00e4ndile on mul oma kitarrikool, agentuur. Vaikselt liigun nendega edasi, see n\u00f5uab pidevat t\u00f6\u00f6d. Et k\u00f5ige k\u00f5rval r\u00f5\u00f5msaks j\u00e4\u00e4da, on vaja t\u00e4pselt aru saada, mida ma tahan.<\/p>\n

\"Jalmar
Koos Villemiga suusarajal Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Kuidas sa oma akusid laed?<\/strong><\/p>\n

Viimasel aastal v\u00e4lismaal palju ei reisinud, aga eelnevalt oli \u00e4rak\u00e4imine tihedalt p\u00e4evakavas, kas siis b\u00e4ndiga tuuril v\u00f5i s\u00f5pradega suusareisil. Paar aastat tagasi reisisime seoses muusikaga iga kuu kuhugi. Tihedamatel aastatel olime \u00e4ra lausa 160 p\u00e4eva aastas. Esimene k\u00f5ige kaugem reis oli meil 2015. aastal Malaisiasse, siis j\u00e4ime sinna p\u00e4rast festivali ka m\u00f5neks p\u00e4evaks puhkama. Ka esimese lapsega koos reisides p\u00fc\u00fcdsime enne kontserte m\u00f5ne linnatuuri teha, tutvuda. Et me saaks ise ka midagi. J\u00e4rgmise aasta plaanidesse kuulub mitmekuine \u00e4raolek Eestist \u2013 puhkama, m\u00f5tlema, toimetama, \u00e4ra olema, et natuke muusikav\u00e4list aega t\u00e4ita. Pikemalt ei saa sellest praegu r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

K\u00f5ige olulisemaks akude laadijaks pean sportimist. See on minu eluj\u00f5u vundament ja sellest tuleb v\u00e4gi, teotahe, tervis ja k\u00f5ik muud head asjad. Kui ma oleksin jumal, paneksin k\u00f5ik inimesed liigutama ning nad saaksid aru, et pooled probleemid nende elust lihtsalt kaoksid t\u00e4nu sellele.<\/p>\n

Mida soovitaksid inimestele, kes alles hakkavad endale eesm\u00e4rke seadma v\u00f5i on omadega veidi puntras?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige olulisem on ikkagi teadmine, mida sa p\u00e4riselt tahad. Kui oled ummikus, tuleb korraks maha istuda, v\u00f5tta paber ja pastakas ning hakata ennast lahti harutama. Edasi r\u00fchkimine ei aita, kui asi juba imelik tundub. Mina olen leidnud k\u00f5ige olulisema toe m\u00f5tlemises: kas ma ikka p\u00e4riselt tahan seda, mida ma hetkel teen.<\/p>\n

V\u00f5tke palun esimest korda paber ja pastakas k\u00e4tte ning pange oma soovid ja unistused kirja. \u00c4rge pange arvutisse ega telefoni, meeldetuletusse. Olen paberile kirjutamist ise praktiseerinud ja luban, et asjad hakkavad paremaks minema. Paljud asjad on muutunud sellise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus teisej\u00e4rguliseks ja m\u00f5nda asja ei peaks \u00fcldse enam elus tegema. Kunagi ei pea m\u00f5tlema nii, et ma pean siis millestki loobuma, paljudel tekib kohe kartus, et eesm\u00e4rke seades kaob \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm \u00e4ra. Ei kao! Pigem on see vabanduse otsimine, kuidas mitte oma ellu v\u00e4rskust tuua.<\/p>\n

M\u00f5elge niimoodi, et enesekindlus ja julgus midagi teha, on t\u00e4pselt samamoodi lihas, mida tuleb arendada. Enesekindlus algab proovimisest, mitte m\u00f5tlemisest. Kas sa \u00f5nnestud v\u00f5i ei \u00f5nnestu, aga igal juhul sa \u00f5pid ja oled palju targem!<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00c4sja teistkordselt isaks saanud Jalmar Vabarna p\u00e4evadesse mahub omajagu toimetusi. Peres kasvavad kaks poega, Villem ja Kuu. Muusikarindel salvestatakse Trad.Attack!\u2019iga\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":46061,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80],"class_list":["post-46057","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46057"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46057\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46070,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46057\/revisions\/46070"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46057"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46057"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}