![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Rattaretke-logo-e1628613306991-600x450.jpeg\"){kind=logo}
<\/p>\nRetk \u201eKuidas elad, Lahemaa rahvuspark?\u201c\u00a0 toimub 21.-22. augustil 2021\u00a0 marsruudil Kolga-Sae talu-Leesi-Juminda-Tapurla-Hara-Loksa-Suurpea-P\u00e4rispea-Viinistu-Vihasoo-K\u00e4smu-V\u00f5su-Altja-Vihula-Sagadi-V\u00f5supere-Palmse-Ilum\u00e4e-Laukasoo-Joaveski-N\u00f5mmeveski-Kolga.<\/p>\n
Kuna Lahemaa Rahvuspark peab t\u00e4navu 50. juubelit, on \u00f5ige aeg \u201es\u00fcnnip\u00e4evalaps\u201c \u00fcle vaadata. Peatume muuhulgas Eesti mandri p\u00f5hjapoolseimas punktis P\u00e4rispea neemel, Vihasoo linnutornis, K\u00e4smu kaptenitek\u00fclas, Hara sadamas, Juminda poolsaare vanades k\u00fclades Tapurlas ja Viinistul ning Valgej\u00f5e joastikel. Alustame Kolga m\u00f5isa juurest ja l\u00f5petame samas, esimesel p\u00e4eval s\u00f6\u00f6me l\u00f5unat kuulsas Hara sadamas, teisel Oandu k\u00fclastuskeskuses ning laagriplatsiks oleme valinud maalilise Altja kalurik\u00fcla. Nagu rattaretkedel tavaks, toimuvad rajal t\u00e4htsate paikade juures kohajutud ja kaunites kohtades kontserdid. Vihula m\u00f5isapargis esineb Bonzo, Altja laagris m\u00e4ngivad Kukerpillid, Uurikad esinevad Kolga m\u00f5isahoovis ja Lahemaa rahvamuusikud Leesi poe juures. Toome siinkohal esile veel m\u00f5ned p\u00f5nevamad peatuspaigad kahep\u00e4evase retke jooksul.<\/p>\n
<\/p>\n
Hara sadam<\/strong><\/p>\n Hara allveelaevade baasis, endise s\u00f5jav\u00e4esadama territooriumil tegeleti okupatsiooni laevade demagnetiseerimisega, mis t\u00e4hendab, et allveelaevade kered muudeti magnetmiinidele tuvastamatuks. Praegu tegutseb siin s\u00f5jav\u00e4emuuseum ning saame sellest ka osa, kuna Haral peame l\u00f5unapausi ning retkelistele toimuvad giidide juhendusel ekskursioonid. Mitte nii v\u00e4ga s\u00f5jahuvilised saavad jalutada kail ja vaadata varemeid.<\/p>\n \u0160aakal \u2013 uustulnuk ning teised loomad<\/strong><\/p>\n Vihasoo kandis P\u00e4rispea poolsaarel on n\u00e4htud \u0161aakalit, uustulnukat Eestis, kes levib meil m\u00f6\u00f6da rannikualasid aina edasi ja kelle elutsemine Eestis sai ametliku kinnituse alles 2013. aastal Matsalu kandis. On m\u00e4rgiline, et just Lahemaa rahvuspargi juubeliaastal t\u00e4ienes siinsete loomade nimestik uue imetajaliigi v\u00f5rra \u2013 k\u00e4imas on ajastu, kus paljud loomaliigid on laienemas l\u00f5unast p\u00f5hja ja ega \u0161aakal ilmselt viimaseks tulijaks j\u00e4\u00e4. Vihasoo rahvamaja juures kuulame kohajuttu ka teistest siinelavatest loomadest, k\u00f5neleb kohalik loodusemees Martin Piispea.<\/p>\n Leesi pood ehk “Liesi Puod\u201d (p\u00f5hiranna murrakus)<\/strong><\/p>\n Juba aastal 1908 panid kohalikud Leesi kalurid raha kokku ja tegid oma poe. \u201eMeie tegime n\u00fc\u00fcd sama,\u201c \u00a0k\u00f5neleb Veiko Esken MT\u00dc Leesi Tarwitajate \u00dchisusest. Nimelt aastaid vapralt poodi pidanud Liisi Ojangu pidi 2019. aastal poe sulgema hoone omaniku m\u00fc\u00fcgiplaanide t\u00f5ttu.\u00a0Ent \u00f5nneks oli kogukonnas piisavalt j\u00f5udu, et osta kinnistu, remontida poe- ja postimaja ning hakata ise poodi pidama. Selleks loodi eraldi Leesi Tarwitajate O\u00dc, kes avas poe 2020. aasta suvel. Poodi mullu renoveerides tuli saepuru seest v\u00e4lja \u201e10 k\u00e4sku \u00fchisuse liikmetele\u201c \u2013 dokument, mille alusel 100 aasta eest poodi peeti ning mis kohalike meeste hinnangul k\u00f5lbab juhtn\u00f6\u00f6ridena v\u00e4ga h\u00e4sti ka t\u00e4nasesse p\u00e4eva\u00a0 – osta kohalikku kaupa! Pood on avatud soojal aastaajal. Samal p\u00e4eval retkega, toimub Leesi poe juures kohvikute p\u00e4ev ning rattaretkelistele esinevad Lahemaa Rahwamuusikud.<\/p>\n Altja v\u00f5rgukuurid<\/strong><\/p>\n Lahemaa kuulsamaid paiku, kalurik\u00fcla Altja, oleme valinud retke laagriplatsiks. Seal on k\u00fclakiik, k\u00f5rts ja esinevad Kukerpillid.<\/p>\n Tapurla k\u00fcla. Piiritusevedaja Theodor Liimanni maja juures k\u00f5neleb Artur Talvik kohalike elanike ambitsioonikatest ettev\u00f5tmistest Juminda Poolsaare Seltsis. Merep\u00e4\u00e4ste, korrakaitsereidid ja traditsiooniline rannakalandus on m\u00e4rks\u00f5nad. T\u00e4nu seltsile on v\u00e4henenud kuritegevus, noortele saavad selgeks merep\u00e4\u00e4ste p\u00f5him\u00f5tted ning v\u00e4\u00e4rtustatakse kohalikku \u201erannakielt\u201c. Ja – \u00a0kala ikka p\u00fc\u00fctakse!<\/p>\n Vihasoo linnutorn ja Lahemaa kotkad<\/strong><\/p>\n Kotkamees Urmas Sellis k\u00f5neleb Lahemaal pesitsevast kalakotkas Markusest. Rahvuspargi s\u00fcnni ajal 1971. aastal oli kotkaste olukord halb. DDT oli k\u00fcll juba keelatud, aga avaldas loodusele veel m\u00f5ju. V\u00f5ttis aega 15-20\u00a0 aastat enne, kui linnud hakkasid kosuma. Veel kauem l\u00e4ks, et kotkad Lahemaale tagasi j\u00f5uaks. T\u00e4naseks on DDT m\u00f5ju kadunud, aga kas olukord on oluliselt parem, ei ole v\u00f5imalik p\u00e4ris kindlalt \u00f6elda, sest looduse elurikkust m\u00f5jutavaid aspekte on teisigi. Urmas Sellis: \u201eOleme Lahemaal, mis on \u00fcks v\u00e4ike punkt Eesti kaardil ja kui vaatame Eestit, on see v\u00e4ike punkt maailmas. Kalakotkas Markus pesitseb selles k\u00f5ige v\u00e4iksemas Lahemaa punktis ja samas k\u00e4ib \u00fcle ekvaatori Kongos talvitumas. Samas, osad kalakotkad on terve Aafrika h\u00f5ivanud talvitusalana. Iga punkt on mingi teise punktiga maailmas kuidagi seotud.\u201c<\/p>\n Muinastaide muuseum V\u00f5superel<\/strong><\/p>\n Lahemaal asuvas unikaalses muistsete kaljujooniste ja -maalingute muuseumis n\u00e4eb ligi 6000 aastat vanu s\u00f5numeid soome-ugri aladelt Karjala ja Skandinaavia muinastaide leiukohtadest. Koopiajoonised ja fotod on tehtud \u00c4\u00e4nisj\u00e4rve ekspeditsioonidel, milles osales ka muuseumi vabatahtlik eestvedaja Anne Kurepalu, kes k\u00e4is \u00c4\u00e4nisj\u00e4rve \u00e4\u00e4res kaljuraiendeid v\u00e4lja puhastamas. Muuseumi haldab Eesti Muinastaideselts, kes \u00fchisj\u00f5ududega ostis \u00e4ra vana poe V\u00f5superel, mille ruumides n\u00fc\u00fcd tegutsetakse. Neid saab toetada kohapeal, ostes immuunsust tugevdavaid ternespiima tooteid.<\/p>\n Sae talu ja Eesti maalamba taass\u00fcnd<\/strong><\/p>\n 23. juuni 2021. aasta V\u00f5idup\u00fchal Paides n\u00e4gime Briti v\u00e4gede punakuubede vahel liikumas maskotina maat\u00f5ugu j\u00e4\u00e4r Mattiast alias reamees Derbyt. Mattiast n\u00e4eme Imbi ja Taavi J\u00e4etma Sae talus maalamba karjas ka Roheliste rattaretkel ning retkelised saavad kaasa elada lambakasvatajate eesm\u00e4rgile tunnistada Eesti maalammas p\u00f5lise t\u00f5una. Maalambad sobivad ideaalselt p\u00e4randkooslusi hooldama ja on endiselt siinmail parimad villaandjad.<\/p>\n Mis te arvate, kust tulid k\u00f5ik meie sokid, k\u00e4pikud, triibuseelikud ja saanitekid enne suurtootmise ajastut \u2013 ikka maalammastelt!<\/p>\n Ilum\u00e4e hiiepuu<\/strong><\/p>\n Vana p\u00e4rna v\u00f5ra all saab hetkeks puhkust rahutu m\u00f5te. Hiiepuu k\u00fcljes n\u00e4eme annipaelu, mida sinna j\u00e4etakse t\u00e4nut\u00e4heks puu austajatelt.<\/p>\n INFO:<\/strong><\/p>\n *\u00a0 Pileti hind: T\u00e4ispilet 70\u20ac, sooduspilet 60\u20ac![\"Roheliste](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Copy-of-hara-laht-ja-allveesadam-600x400.jpg\")
<\/p>\n![\"Roheliste](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Copy-of-Leesi-pood-600x338.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Altja-v\u00f5rgukuurid-600x400.jpg\")
![\"Roheliste](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Copy-of-kalakotkas-Markus-400x600.jpg\")
<\/p>\n![\"Roheliste](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Copy-of-Sae-talu-maalambad-600x338.jpg\")
<\/p>\n![\"Roheliste](\"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/annid_hiiepuule_ilumaeel-20151023-600x391.jpg\")
<\/p>\n
\n* Hinna sees \u00f5htu- ja hommikus\u00f6\u00f6k, neli kontserti, 15 kohajuttu, turvameeskonna teenused, meditsiiniabi, tehniline tugi, laagripaik, viitadega rada, l\u00f5ke laagripaigas, k\u00fclm joogik\u00f5lbulik vesi ja palju muid mugavusi.
\n* Pikem rada 162 km, l\u00fchem 129 km<\/p>\n