{"id":47204,"date":"2021-09-15T05:30:38","date_gmt":"2021-09-15T05:30:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.sportlandmagazine.com\/est\/?p=47204"},"modified":"2021-09-15T05:30:38","modified_gmt":"2021-09-15T05:30:38","slug":"anname-loodusele-tagasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/anname-loodusele-tagasi\/","title":{"rendered":"Anname loodusele tagasi – Sportland K\u00f5rvemaa Matka- ja Suusakeskuses istutati puid"},"content":{"rendered":"

Teist aastat j\u00e4rjest kingiti Sportland K\u00f5rvemaa Metsajooksu l\u00f5petajale lisaks medalile ja unikaalsele vaba aja T-s\u00e4rgile m\u00e4nniistik. Sellega anti kaasa istutamise juhend, kuid soovi korral v\u00f5is puu j\u00e4tta korraldajatele istutada. K\u00f5rvemaale j\u00e4etud puud pandi kasvama talgup\u00e4eval 8. septembril.<\/p>\n

Sportland K\u00f5rvemaa Metsajooks sai alguse t\u00e4nu koroonast tingitud piirangutele, kui kahel viimasel kevadel ei ole \u00f5nnestunud Sportland K\u00f5rvemaa Nelik\u00fcrituse raames traditsioonilist kevadjooksu korraldada. \u201eTulevikus j\u00e4\u00e4b ikkagi Kevadjooks nelik\u00fcrituse osaks ning Metsajooksul p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu looduse hoidmisele ja teadlikumale tarbimisele,\u201c \u00fctleb nelik\u00fcrituse peakorraldaja Mari H\u00fctsi<\/strong>.<\/p>\n

\u201ePuude istutamine on Metsajooksu viis anda loodusele tagasi. Metsajooksu idee ongi see, et tulge liikuma ja loodust nautima. V\u00f5it pole siin oluline. M\u00e4nniistikuid pole mujal varem kingitud ning nii suures plaanis pole ka loodusele m\u00f5eldud,\u201d kirjeldab Mari. Kingitud istikud on p\u00e4rit R\u00e4pinast, Juhani Puukooli kasvatusest, kus tegeletakse istikute kasvatamisega.<\/p>\n

\"Puude<\/p>\n

K\u00f5ik see mees metsa istutama<\/strong><\/p>\n

Sportland K\u00f5rvemaa Matka- ja Suusakeskuse<\/a> sportlik juht Margus M\u00e4ll<\/strong> vedas 8. septembril K\u00f5rvemaal toimunud m\u00e4ndide istutamise talgup\u00e4eva. \u201eKorraldasime seda aktsiooni juba teist korda. Peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada jalaj\u00e4lge, teha loodusele vastukingitus, et meil oleks ikka metsa, kus tulevikus liikumisr\u00f5\u00f5mu nautida,\u201d \u00fctleb talgup\u00e4eva peavastutaja.<\/p>\n

Metsajooksul osaleb umbes 600 jooksus\u00f5pra. Margus M\u00e4lli s\u00f5nul v\u00f5tavad umbes pooled m\u00e4nnistiku kaasa ja panevad selle endale sobivasse kohta kasvama. Teise poole eest vastutavad korraldajad. Istutamata ei j\u00e4\u00e4 \u00fckski puu. \u201eMeil on K\u00f5rvemaal maalapikesed, kuhu need mulda pistame. Platside ettevalmistamisel konsulteerisime spetsialistidega, antud juhul Juhani Puukooliga. Sobivad platsid niitsime \u00e4ra. Arvutasime v\u00e4lja puude tiheduse, et istikud asetseksid \u00fcksteisest sobival ja \u00f5igel kaugusel,\u201d kirjeldab Margus ettevalmistust.<\/p>\n

\"PuudeHead koost\u00f6\u00f6partnerid panid \u00f5la alla<\/strong><\/p>\n

\u201eKoost\u00f6\u00f6s Eesti Terviseradadega<\/a>, kelle partner on omakorda Swedbank<\/a>, korraldasime talgup\u00e4eva,\u201c selgitab mees tagamaid.<\/p>\n

Puud istutati keskusele \u00fcpris l\u00e4hedale, umbes 500 meetri raadiusesse. \u201eVarasemalt on selles kohas ilmselt toimunud raie. Heinamaa on peale kasvanud ning n\u00fc\u00fcd oligi paras aeg uued puud peale istutada,\u201d \u00fctleb Margus. Ajalises plaanis v\u00f5ttis sobiva platsi valimine, niitmine ja v\u00e4ljam\u00f5\u00f5tmine umbes p\u00e4evakese ning istutamisega tegelesid 10 inimest kokku umbes neli tundi. \u201eM\u00f5\u00f5dulint oli meil k\u00e4es, m\u00f5\u00f5tsime puude vaheks neli meetrit, panime diagonaalid paika. \u00dcks brigaad m\u00f5\u00f5tis, teine kaevas ning kolmas istutas,\u201c seletab Margus protsessi. Tema s\u00f5nul kulus niitmisega kokku poolteist tummist p\u00e4eva.<\/p>\n

Lisaks Margusele v\u00f5tsid istutamisest osa \u00fcks Terviseradade esindaja ning kaheksa Swedbanki t\u00f6\u00f6tajat, kellele see oli m\u00f5nus vaheldus t\u00f6\u00f6p\u00e4evade rutiinile. Nagu eestlastele kohane, j\u00e4rgnes tublile t\u00f6\u00f6tegemisele \u00fchiss\u00f6\u00f6mine ja saunatamine.<\/p>\n

\"Puude<\/p>\n

Sportland m\u00f5tleb rohelisele tulevikule<\/strong><\/p>\n

Osalejatele kingituseks m\u00f5eldud puuhakatised on ligikaudu 50 cm pikkused. M\u00e4nnid kasvavad aastas umbes 40-60 cm ehk aasta p\u00e4rast peaks seal heinamaal n\u00e4gema juba meetriseid puid. Spetsialistide s\u00f5nul saavutavad m\u00e4nnid raiek\u00fcpsuse umbes 100-120 aastaga, seega v\u00e4hemalt selle sajandi l\u00f5puni saame neid praeguses kasvukohas imetleda.<\/p>\n

\u201eSportlandi \u00fcks omanikest Are Altraja m\u00f5tleb pidevalt sellele, kuidas loodusele midagi tagasi anda ja jalaj\u00e4lge v\u00e4iksemaks teha. Mina K\u00f5rvemaa keskuse juhina armastan samuti loodust ja \u00fcritan kaasa m\u00f5elda,\u201c tunneb Margus end loodusega seotud.<\/p>\n

Metsajooksul osalejate poolt on tagasiside olnud v\u00e4ga positiivne. \u201eInimesed on kiitnud nii ideed, kui puude istutamisega seotud s\u00f5numit,\u201d on K\u00f5rvemaa keskuse juht rahul.<\/p>\n

Metsajooksu patroon on Reigo Ahven<\/strong><\/p>\n

Reigo Ahven<\/strong> on eelk\u00f5ige tuntud kui muusik, trummar ja saatejuht, kuid ta on ka suur looduses\u00f5ber ja erametsa omanik. P\u00e4eval, kui v\u00f5tsin temaga \u00fchendust, oli ta parasjagu seenel. K\u00f5rvemaa Metsajooksul oli ta teist aastat j\u00e4rjest p\u00e4evajuht. \u201eSeekord elasin t\u00e4iega kaasa ka oma lapse jooksule, aga talgup\u00e4evale kahjuks teiste t\u00f6\u00f6de t\u00f5ttu ei j\u00f5udnud. Kuid \u00fcrituse idee on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, oma puud istutan hiljem koos lastega maha,\u201c kiidab muusik algatuseks Sportlandi m\u00f5tlemist rohelise tuleviku suunas.<\/p>\n

Reigo sattus patrooniks t\u00e4iesti juhuslikult, pea paar aastat tagasi enne koroonat. \u00a0\u201eSoetasin t\u00e4iesti omaalgatuslikult Juhani Puukoolist 500 kuuseistikut, v\u00f5tsin \u00fchendust RMK-ga, haarasin kaasa Lenna Kuurmaa ja Karl-Erik Taukari, kellega need maha istutasime. RMK tuli spetsiaalsete istutamistorudega appi. Niimoodi v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6 vaid tunnikese aega. Sealt edasi kutsus Are Altraja mind \u00fcrituse juurde, ilmselt n\u00e4gi minus potentsiaali rohelisele m\u00f5tlemisele,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta l\u00f5busalt.<\/p>\n

Reigo s\u00f5nul on metsaarendajate ja kaitsjate suhted l\u00e4inud nii nugade peale, et tema otsustas panna kummikud jalga, panustada oma vahenditega metsa istutamisele ning v\u00f5tta s\u00f5brad appi. \u201eL\u00e4bi eeskuju anda oma panus, mitte l\u00e4bi s\u00f5nade,\u201c selgitab ta oma algatuse m\u00f5tet.<\/p>\n

\"Reigo<\/p>\n

K\u00f5rvemaal meeldib muusikule see, et sealsesse loodusesse on panustatud tohutult eravahendeid. \u201eK\u00f5rvemaa on nagu minu erametsa suurem versioon,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n

Erametsa omanikuna paneb Reigo inimestele s\u00fcdamele, et kuigi RMK k\u00e4ib pidevalt uudistest l\u00e4bi, on suurem vastutus erametsa omanikel, kelle omandusse kuuluvad metsatukad moodustavad kokku suurema ala, kui RMK valdused.<\/p>\n

\u201eErametsa v\u00f5ib suhtuda kui l\u00fchiajalisse tuluallikasse, aga saab suhtuda ka heaperemehelikumalt. See v\u00f5iks olla varasalv, kust v\u00f5tta n\u00e4puotsaga, kui millekski v\u00e4ga vaja on. Olgu see v\u00e4rske \u00f5hk, k\u00fcttepuud v\u00f5i ehitusmaterjal ehk suhtumine v\u00f5iks olla oluliselt mitmekesisem. Nii kehale kui vaimule, mitte ainult pangaarvele,\u201d selgitab looduses\u00f5ber oma p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n

Reigo toob n\u00e4iteks, et metsaonnide ehitamine ja rentimine v\u00f5i discgolfi radade rajamine tooks pidevalt tulu, erinevalt \u00fchekordsest puude langetamisest. L\u00f5petuseks lubab mees ka j\u00e4rgmisel Metsajooksul kohal olla. \u201eKui ma ei ole p\u00e4evajuht, siis osalen Mesik\u00e4pa jooksul,\u201c naerab ta.<\/p>\n

Metsajooksu korraldajad loodavad, et k\u00f5ik jooksul osalejad, kes j\u00e4tsid oma m\u00e4nnid K\u00f5rvemaale istutamiseks, tuleksid neid ka K\u00f5rvemaale sattudes vaatama, et nende kasvamist n\u00e4ha. Olgu see siis viie, k\u00fcmne v\u00f5i 25 aasta p\u00e4rast.<\/strong><\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n

Fotod: Sportland<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teist aastat j\u00e4rjest kingiti Sportland K\u00f5rvemaa Metsajooksu l\u00f5petajale lisaks medalile ja unikaalsele vaba aja T-s\u00e4rgile m\u00e4nniistik. Sellega anti kaasa istutamise\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":47206,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[120],"class_list":["post-47204","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meie","tag-meie"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47204","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47204"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47204\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47216,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47204\/revisions\/47216"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47206"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47204"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47204"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47204"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}