P\u00e4rast m\u00e4rgilist otsust v\u00f5tsime eesm\u00e4rgiks l\u00e4bida ekspeditsiooni- ja matkajuhi koolitused ning iga j\u00e4rgneva matkaga omandada veelgi rohkem kogemusi. Oma unistuste finantseerimiseks oleme hooajaliselt t\u00f6\u00f6tanud \u0160veitsis, olnud vabatahtlikud Aafrikas, ehitanud endale matkabussi ning asutanud vaid naistele m\u00f5eldud matkaettev\u00f5tte N\u00e4kid Metsa<\/a>. Koost\u00f6\u00f6s Sportland K\u00f5rvemaa Matka- ja Suusakeskusega<\/a>\u00a0v\u00f5tsime hiljuti \u00fcles \u00fche fotosessiooni.<\/p>\n Milline on teie sportlik taust?<\/strong><\/p>\n Olime m\u00f5lemad kooliajal \u00fcsna sportlikud. M\u00e4ngisime \u00fcle k\u00fcmne aasta saalihokit ning p\u00e4rast 20. s\u00fcnnip\u00e4eva alustasime t\u00f5siselt pikamaajooksuga. Kristiansil on ette n\u00e4idata kaks 100 km pikkust ultrajooksu, mituk\u00fcmmend tavamaratoni ning kaks ise korraldatud t\u00e4ispikka Ironman triatloni. Minu pikim jooksudistants on seni 57 km, tavamaratone olen jooksnud paarik\u00fcmne ringis. Hiljem lisandusid pikad rattamatkad, murdmaa- ja m\u00e4esuusatamine, ronimine. Oleme paberite j\u00e4rgi ka ronimisinstruktorid. Viimastel aastatel oleme peamiselt keskendunud jooksmisele ja kestvusmatkadele.<\/p>\n Kui kogenud m\u00e4gironijad te olete?<\/strong><\/p>\n Kristians on m\u00e4gironijana palju kogenum kui mina. Ta on hooajav\u00e4liselt roninud \u00fcksinda korra Mont Blanci tippu ning kahel korral vallutanud Kazbeki. Tema suurim unistus ongi tegeleda rohkem m\u00e4gironimisega.<\/p>\n Minu senine k\u00f5rgeim tipp oli talvine Mt.Toubkal. Praeguse reisi eesm\u00e4rk ongi piiride nihutamine. T\u0161iilis oleme Ojos del Salado (6891m) vallutamisel kaasgiidid Briti ja USA klientidele, sest meie eesm\u00e4rgiks on taaskord oma liidrioskused proovile panna. Koos kogenud Briti m\u00e4gironija, giidi ja k\u00f5rgm\u00e4gede meediku Philip De-Begeriga koostame p\u00f5hjaliku plaani, kuhu juurde kuulub aklimatiseerumine, toitlustus, transport, riskianal\u00fc\u00fcs, ronimislubade taotlemine ning k\u00f5ik muu vajalik. Veedame m\u00e4el ka aastavahetuse ning kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, vallutame tipu 11. jaanuaril.<\/p>\n Miks just T\u0161iili?<\/strong><\/p>\n T\u0161iilisse t\u00f5i meid mitu asjaolu. Praegu on siin suvi. Siin on k\u00f5rged m\u00e4ed ja metsik loodus, mis meid t\u00f5mbab ning just siin asub Greater Patagonian Trail’i<\/a>\u00a0(GPT) nimeline matkarada, millest oleme ammu huvitatud. T\u00e4nu k\u00f5rgele vaktsineerituse tasemele on \u00fchiskond avatud ning riigipiirid tehti turistidele hiljuti lahti.<\/p>\n R\u00e4\u00e4gi palun l\u00e4hemalt marsruudist.<\/strong><\/p>\n Reis koosneb kahest osast. Proovime matkates l\u00e4bida v\u00f5imalikult suure osa GPT matkarajast ning ronida nii m\u00f5negi k\u00f5rgema tipu otsa. Hiljuti l\u00e4bisime 21 p\u00e4evaga raja esimesed kuus l\u00f5iku, et vastupidavust treenida. P\u00e4rast m\u00e4gironimise faasi on plaanis j\u00e4tkata matkamisega L\u00f5una-T\u0161iilis, Patagoonias. GPT pole ametlik rada, m\u00e4rgistus puudub, palju on eramaade l\u00e4bimist, planeerimist ja navigeerimist. Raja raskuse t\u00f5ttu matkavad siin vaid t\u00f5sised entusiastid. V\u00f5rdluseks, kui siin l\u00e4bisime 21 p\u00e4evaga 411 km, siis suve l\u00f5pus k\u00f5ndisime n\u00e4iteks Armeenias, Transkaukaasia rajal 29 p\u00e4evaga 800 km ning P\u00fcreneedes Haute Route de Pyrenees rajal 34 p\u00e4evaga 820 km.<\/p>\n Esimese osana m\u00e4gironimisfaasist otsustasime suunduda Cerro el Plomo (5434m) tippu \u2013 puuduliku aklimatiseerumise t\u00f5ttu j\u00f5udis aga kolmest katsetajast sihtm\u00e4rgini vaid Kristians. Edasi plaanime ronida j\u00e4rgmistele tippudele: Ojos del Salado (6893m), Cerro Marmolejo (6108m), Tupungato (6570m). K\u00f5ik vulkaanilised m\u00e4etipud asuvad T\u0161iili p\u00f5hjaosas, Atacama k\u00f5rbes, mida peetakse maailma k\u00f5ige kuivemaks kohaks \u00fcldse. K\u00f5rgusest tingituna, on ilm k\u00fclm ja v\u00e4ga-v\u00e4ga tuuline.<\/p>\n Kui veab, vallutame Argentiinas asuva Aconcagua<\/a>, kuigi see on p\u00e4ris kallis l\u00f5bu. Et v\u00f5imalikult palju \u00f5ppida ja kogemusi saada, ei palka me \u00fchtegi kohalikku giidi, peame ise k\u00f5ik planeerima (transport, toit, varustus, load, ilm jne).<\/p>\n Milline ilm on seni olnud?<\/strong><\/p>\n Matkarada on kulgenud 1000-3500 m vahemikus. Raja alguses oli ilm kuum ja kuiv nagu k\u00f5rbes. Viimased l\u00f5igud on olnud v\u00e4ga vulkaanilised, palju on lund. Mida enam l\u00f5una poole, seda talutavamaks muutuvad temperatuurid, vahepeale j\u00e4\u00e4b isegi v\u00e4ike riba vihmametsa. Jaanuaris plaanime j\u00e4tkata l\u00f5una pool, et veelkord head ilma nautida, sest \u00fcldiselt on Patagoonias ilm pigem muutlik, mis paneb matkaja t\u00f5eliselt proovile.<\/p>\n Millist varustust kasutate ning kuidas see on toiminud ja vastu pidanud?<\/strong><\/p>\n Matkarajal kasutame ultralight<\/em>\u00a0ehk \u00fclikergesse kategooriasse kuuluvat varustust. Selle pisiku saime USA-s, Pacific Crest Trailil matkates ning viimaste aastate jooksul oleme oma seljakottidest kaotanud v\u00e4hemalt 6 kilo. Telk kaalub vaid 600 grammi ning k\u00e4ib \u00fcles matkakeppide abil. Ainsad h\u00fcgieenitarvikud on hambahari ja hambapasta. Suur osa varustusest on ni\u0161iettev\u00f5tetelt, millest paljud pole kuulnudki.<\/p>\n 40-liitrised seljakotid on valmistatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6na meie soovide ja m\u00f5\u00f5tude j\u00e4rgi ning kaaluvad t\u00fchjalt umbes 600 grammi. Ilma vee, toidu ja gaasita kaalub vajaliku varustusega kott umbes 4-5 kilo. Antud rajal matkates on meil tavaliselt kaasas keskmiselt viie p\u00e4eva toit ja kahe peale 11 liitri jagu veeanumaid, sest m\u00f5ned l\u00f5igud v\u00f5ivad pikalt veevaesed olla. Tuginedes kogemustele, on iga viimanegi gramm hoolikalt kalkuleeritud. Meie jaoks on oluline, et iga kaasav\u00f5etud ese oleks laiaotstarbeline. Olgu need matkakepid, torusall, \u00f5huke jope vms. N-\u00f6 \u201e\u00e4kki l\u00e4heb vaja\u201c asju kaasas ei kanna. Oleme \u00f5ppinud nautima ebamugavust, et rohkem avastada. V\u00e4ga oluline on ka veefilter, kasutame aastaid juba Katadyn Befree tooteid.<\/p>\n Milliseid ettevalmistusi te veel matkaks tegite?<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik matkaks vajalik oli eelnevalt olemas ning see tuli vaid kokku pakkida. K\u00fcll aga uuendasime garderoobi Sportlandis The North Face\u2019i kergekaalulise ja veekindla vihma-tuulejope n\u00e4ol. Sportlandist<\/a>\u00a0saime ka m\u00e4gironimiseks k\u00f5rgm\u00e4estikku sobiva kahekohalise telgi The North Face Mountain 25<\/a>\u00a0ning sama firma \u00fclisooja sulejope ja fliisi. Strateegiliselt panime kokku matka ja m\u00e4gironimise kondikava, ostsime lennupiletid ja kindlustuse, laadisime telefonidesse ja spordikelladesse vajaminevad kaardid ja failid.<\/p>\n Vaktsineerimise osas t\u00e4itsime tervisedeklaratsiooni, lisaks pidime tegema kaks PCR testi enne reisi. Eraldi f\u00fc\u00fcsilist ettevalmistust ei teinud, sest suvel nagunii matkasime ja jooksime ning esimesed 21 p\u00e4eva ongi olnud treeninguks enne raskemat m\u00e4gironimise faasi.<\/p>\n Kas olete oma teekonnal ka inimesi kohanud?<\/strong><\/p>\n \u00dchtegi v\u00e4lismaalast ega kohalikku matkajat GPT rajal seni kohanud pole, sest keegi lihtsalt ei tea sellest rajast eriti midagi. K\u00fcll oleme m\u00e4gedes, mis j\u00e4\u00e4vad 2500 m piirile, n\u00e4inud kohalikke arrierosid, kes lehmi karjatavad, ning kahte hobustega matkal olnud gruppi. Oleme kohalikega suhelnud rajale j\u00e4\u00e4vates v\u00e4ikelinnades ja taludes ning h\u00e4\u00e4letades. Seni on t\u0161iillased \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fclalislahked olnud, meid on kutsutud nii s\u00f6\u00f6ma-jooma, aga ka grillima ja \u00f6\u00f6majale.<\/p>\n Kas midagi v\u00e4ga erilist v\u00f5i ohtlikku on ka juhtunud?<\/strong><\/p>\n Tehniliselt k\u00f5ige keerulisemad on olnud kaks hiljutist l\u00f5iku, mituk\u00fcmmend j\u00f5e\u00fcletust, millest m\u00f5ni p\u00e4ris ohtlik. \u00dchel \u00f5htul matkasime vaid pealampidega pilkases pimeduses m\u00f6\u00f6da ohtlikke laskumisi, kuna hommikuks pidime j\u00f5udma j\u00f5eni, et v\u00e4iksema vooluga \u00fcle saada. Liustike sulamisveest toituvate j\u00f5gede vool on hommikuti aeglasem, sest osa sellest j\u00e4\u00e4tub \u00f6\u00f6 jooksul uuesti.<\/p>\n Viimasel l\u00f5igul olime vulkaaniliselt aktiivsel maastikul, mil raja moodustas vaid liiv, mis muutis t\u00f5usud raskeks ja laskumised l\u00f5busaks. Kogu see piirkond oli nagu Marsil, \u00fchtegi hingelist polnud. Kuuep\u00e4evane leviauk universumiga oli privileeg, mis v\u00f5ttis hingetuks.<\/p>\n Kuidas teie seiklus edasi kulgeb ja kuidas f\u00fc\u00fcsiliselt vastu peate?<\/strong><\/p>\n M\u00e4gironimisega tegeleme jaanuari l\u00f5puni ning seej\u00e4rel l\u00e4heme uuesti GPT rajale, eeldatavasti aprilli l\u00f5puni. Seni oleme suutnud igasugu vigastusi v\u00e4ltida, aastatepikkuse kogemuse najal oskame valida \u00f5igeid jalan\u00f5usid. Uni on f\u00fc\u00fcsilise pingutuse j\u00e4rel v\u00e4ga magus ja m\u00f5nus, sest oleme telgis magamisega v\u00e4ga harjunud. Raskem on vaid v\u00e4ga tuuliste \u00f6\u00f6de korral, sest kunagi ei saa kindel olla, et telk \u00fcmber ei vaju. Tagasilennu pileteid veel pole.<\/p>\n Stiina<\/a>\u00a0ja Kristiansi<\/a>\u00a0tegemistega saab kursis olla Facebooki ja Instagrami<\/a>\u00a0vahendusel.<\/em><\/strong><\/p>\n Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n Fotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Stiina ja Kristians on Eesti-L\u00e4ti paar, keda \u00fchendab reisikirg. Kohtudes Taanis VIA University College’is, alustati reisimist suurlinnades, millele j\u00e4rgnesid ratta-,\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":47826,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80],"class_list":["post-47825","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47825"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47825\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47836,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47825\/revisions\/47836"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/image0-600x450.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/image7-600x450.jpeg\")
<\/p>\n![\"Stiina\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/Stiina-K-600x600.jpeg\")
<\/p>\n![\"Telk\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/image3-600x338.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/27087ecbfd800ff887aef9b33f4a6c0a-600x418.jpg\")
<\/p>\n